3-16-1456/16 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg

ja koht

10. november 2016, Jõhvi

Kohtuasja number

3-16-1456

Kohtuasi

Timofei Stanovoi kaebus Viru Vangla

03.06.2016 käskkirja nr 6-4/403-KP

tühistamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja: Timofei Stanovoi

Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Timofei Stanovoi kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 12.12.2016.

Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28.06.2016 on Viru Vangla (edaspidi vastustaja) andnud kinnipeetav Timofei Stanovoi

(edaspidi kaebaja) suhtes käskkirja nr 6-3/772 (tl 7-9). Sellega tunnistati ta süüdi

kodukorra punkti 1.12.8 rikkumises ja karistati seitsmeks ööpäevaks kartserisse

paigutamisega. Käskkirja kohaselt käitus kaebaja 03.06.2016 kella 10.38 paiku valvuri

suhtes ähvardavalt. 13.07.2016 vaideotsustega nr 6-12/166-2 (tl 12) jäeti selle käskkirja

tühistamise nõudega vaie (tl 11) rahuldamata.

Veel on toimikusse esitatud järelevalveosakonna valvuri 03.06.2016 ettekanne nr 6-

20/4018-1 (tl 34), distsiplinaarmenetluse algatamise teatis (tl 35), kaebaja selgitus (tl 36),

valvuri ütluste protokollimise kohta 11.06.2016 koostatud protokoll (tl 37),

distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 28-32) kaebaja vastuväited sellele (tl 38) ning

12.03.2016 toimunud rikkumist käsitlev 11.04.2016 käskkiri nr 6-3/441 koos

distsiplinaarmenetluse materjalidega (tl 39-44).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 17.07.2016 koostatud kaebuses (tl 1) palus kaebaja, et kohus tühistaks tema kohta

28.06.2016 antud käskkirja nr 6-3/772-D ja tunnistaks vangla tegevuse õigusvastaseks, et

ta saaks esitada hiljem kuriteokaebuse. Ta väitis, et valvurile eelist andes pole koheldud

pooli võrdselt ja menetlust ei viidud läbi objektiivselt. Veel väitis kaebaja, et pole kunagi

valvurit ähvardanud ning lisas, et kuna tõenditeks on ainult valvuri ettekanne ja tema

seletused, ei ole võimalik otsustada, kes valetab ja kes mitte.

3. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 26-27) paluti arvestada vaidlustatud käskkirjas ja

kohtueelses menetluses väljendatud seisukohtadega ning kaebus rahuldamata jätta.

Vastuseks kaebusele märgiti, et selle esitaja kasutas ametnikuga suheldes väljendeid, mis

sisaldasid kahju tekitamise võimalust ning tema väited põhinevad üksnes sellel, et ta ei

mõelnud seda selliselt ega anna alust vaidlustatud käskkirja ümber lükata. Veel selgitati

seda, miks tuleb lugeda ametniku ütlusi kaebaja omadest usaldusväärsemateks ja märgiti

lisaks, et esmane distsiplinaarmenetluse protokoll kannab ilmselgelt ekslikku kuupäeva,

kuid ta on selle kohta esitanud vastuväited ja kätte saanud ka õige kuupäevaga protokolli.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas on vaja lahendada küsimused, kas vastustajal olid olemas piisavad

alused, et karistada kaebajat vangla kodukorra nõuete rikkumise eest ning kas vastav

menetlus viidi läbi kõigi seaduses ette nähtud nõuetega vastavuses.

5. VangS § 67 p-s 1 sätestatust tulenevalt peab kinnipeetav julgeoleku tagamiseks täitma

vanglas kehtivaid sisekorraeeskirju. Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19

kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ (edaspidi kodukord) punkti 1.12.8 kohaselt on

kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid,

ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Kaebaja ei

ole väitnud, et talle pole vangla kodukorda tutvustatud ning ta ei tea seetõttu endal

lasuvaid keelde ja kohustusi.

6. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristust kohaldada selle

seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest.

Kaebaja süü ebatsensuursete väljendite kasutamises seisnevas kodukorra punkti 1.12.8

nõude rikkumises on tõendatud järelevalveosakonna valvuri ettekande ja tema ütluste

protokolliga. Neis sisalduva kohaselt nõudis kaebaja kokkusaamist teabe- ja

uurimisosakonna peaspetsialistiga ja ütles, et kui nimetatud ametnik ei tule, siis lööb ta

valvurit või tekitab talle probleeme. Kaebaja ise ei eita distsiplinaarmenetluse käigus antud

seletuses löömise võimalusele viitamist, kuid väidab, et tegemist oli küsimusega ja tema

pole mõelnud oma sõnu ähvardusena. Ettekande tõele vastavuses kahtlemiseks puudub

vähimgi alus. Kaebaja selgituse väiteid, et ta ei mõelnud öeldut ähvardusena ja kaebuse

märge, et ta pole kunagi valvurit ähvardanud, võib aga pidada enda tagantjärele

õigustamiseks. Olenemata sellest, kas kinnipeetav peab vanglaametniku mingit

konkreetset tegevust või korraldust õigeks ning kas talle meeldib tema käitumisviis,

kõnetoon või mistahes muu asjaolu, tuleb tal endal rahulikuks ja viisakaks jääda ning

hoiduda ähvardavast ja ründavast käitumisest nii tegudes kui sõnades. Vastupidine

seisukoht raskendaks distsipliini tagamist vanglas ja seaks ohtu sealse julgeoleku.

Missuguseid väljendeid või käitumist on põhjust pidada ähvardavateks, on suures osas

selle isiku hinnangu ja tunnetuse küsimus, kelle juuresolekul neid kasutatakse või kellele

need suunatakse. Kuidas ähvardaja ise oma käitumist hindab või kuidas ta seda

tagantjärele seletab, määravat tähendust omada ei saa. Vaidlusaluse käskkirja aluseks

olevas ettekandes nimetatu ei mahu kindlasti õiguskuuleka käitumise piiridesse ja seda

võib pidada niisuguseks vanglaametnikule suunatud ähvardavaks käitumiseks, mis sai

anda aluse distsiplinaarkaristuse määramiseks.

7. Kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on kaalutlusõiguse alusel langetatav

otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. HKMS § 158 lg 3 tulenevalt

saab kohus uurida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on

täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud,

kuid otsustatu sisulise otstarbekuse hindamise õigus tal puudub. Haldusakti

õiguspärasuse eeldused on kehtestatud HMS §-s 54 ja nõuavad, et see oleks antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vorminõuetega vastavuses.

8. Vaidlusalune käskkiri vastab eelnimetatud tingimustele ning distsiplinaarmenetluse

materjalidest nähtuvalt on täidetud ka kõik VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 tulenevad nõuded.

Teda on teavitatud menetluse algatamisest ning antud võimalus selle ajal ennast seletuste

abil kaitsta. Menetluse käik on protokollitud VSkE § 97 lg 2 kehtestatud nõuetele vastavalt

ning karistus on määratud VSkE § 17 lg-s 1 sätestatud pädevuse ja seaduses ettenähtud

tähtaja piires. Seejuures on piisava ulatusega käsitletud nii süüteo asjaolusid, kaebaja

seletusi, tema poolt esitatud kambrikaaslase ära kuulamise nõude mittearvestamise

põhjuseid kui seda, miks peetakse ametniku ütlusi kaebaja omadest usaldusväärsemateks

ning miks üldse on vaja teda karistada ja millist karistust on tema puhul kõige otstarbekam

rakendada. Kuna VangS § 63 lg 1 neljas punktis sätestatu lubab selle seaduse, vangla

sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale

mitut liiki karistust, sealhulgas ka kuni neljakümne viie ööpäeva pikkust kartserisse

paigutamist, saab seitsme ööpäeva pikkune kartserisse paigutamine arvestada nii

vanglaametniku ähvardamises seisnenud rikkumise olulist tähendust vangla julgeolekule

kui varasemate distsipliinirikkumiste olemasolu, ei ole ülemäärase raskusega ning võib

võrreldes teiste karistusvahenditega kõige tõhusamalt kaasa aidata õiguskuulekale

käitumisele suunamises ja õiguskorra tagamises seisnevate vangistuse täideviimise

eesmärkide saavutamisele tema suhtes. Miski ei tõenda ka õiguse üldiste põhimõtete või

otsustamist mõjutada võinud menetlusnõuete rikkumist distsiplinaarmenetluse käigus.

9. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

vastustaja pole oma kulude kohta nimekirja ja kuludokumente esitanud, puuduvad

käesolevas asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane