1-15-10833/70 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-15-10833

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. august 2016, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10833 (12240101832) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Irina Ogurova Kriminaalasi Jevgeni Jelissejevi süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 2; § 199 lg 2 p 4,7; § 214 lg 2 p 1; § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1); §

200 lg 2 p 4; § 213 lg 1; § 201 lg 2 p 1 järgi, L.T süüdistuses KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi, süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 2; § 199 lg 2 J.I p 7 E.C Skomorovski

266 lg 2 p 2, järgi, süüdistuses KarS §

järgi lühimenetluse korras

Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev

Süüdistatav

Jevgeni Jelissejev Elukoht: xxx; isikukood: 38206052225; määratlemata kodakondsus; keskeriharidus; emakeel: vene keel; xxx Kriminaalkorras karistatud 3-l korral, neist viimased: -

11.06.2004 Narva Linnakohtu poolt KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi KarS § 65 lg 1 alusel vangistusega 9 aastat 4 kuud 12 päeva. Viru Maakohtu 21.10.2009 määrusega vabastati tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 19.09.2012; -

06.06.2014 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg

2 p 7, 8 järgi rahalise karistusega summas 960 eurot. Tõkend – elukohast lahkumise keeld kehtis alates 19.02.2014 kuni 19.02.2015.

Kaitsja Vandeadvokaat

Galina Tšelnokova

Süüdistatav

L.T

1-15-10833

Elukoht: xxx; isikukood: ; Vene Föderatsiooni XXX kodakondsus; keskeriharidus; emakeel: vene keel; xxx Kriminaalkorras karistatud 3-l korral, neist viimane:

- 29.06.2015 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 266 lg

2 p 1 järgi vangistusega 10 kuud, KarS § 69 lg 1 alusel asendati karistus 300 tundi üldkasuliku tööga, täitmise tähtaega 2 aastat. Tõkend – elukohast lahkumise keeld kehtis alates 04.07.2012 kuni 04.07.2013 Kaitsja Vandeadvokaat

Irina Žurina

Süüdistatav

J.I Elukoht: xxx; isikukood: XXX; Vene Föderatsiooni kodakondsus; keskharidus; emakeel: vene keel; xxx Kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi E.C Belugin

Süüdistatav

E.C Elukoht: xxx; viibimiskoht: Viru Vangla; isikukood: XXX ; määratlemata kodakondsus; keskharidus; emakeel: vene keel; xxx Kriminaalkorras karistatud 2-l korral, neist viimane:

- 14.08.2014 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 118 lg

1 p 1 järgi vangistusega 2 aastat ja 8 kuud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld kehtis alates 04.07.2012 kuni 04.07.2013. Kannab karistus alates kohtuotsuse 14.08.2014 järgi 14.08.2014. Kaitsja Vandeadvokaat

Irina Žurina

Kohtuistungi toimumise aeg

04.03.2016, 19.04.2016, 10.06.2016

RESOLUTSIOON

1. Mõista Jevgeni Jelissejev osaliselt õigeks KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi esitatud süüdistuses, so 06.11.2012 episoodis lihvimismasina ja mobiiltelefoni varguse osas ning 14.02.2014 episoodis.

Mõista § 213 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Jevgeni Jelissejev KarS

Mõista § 201 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks Jevgeni Jelissejev KarS .

2. Tunnistada Jevgeni Jelissejev

266 lg 2 p 2 süüdi KarS § (alates 01.01.2015 KarS § 266 lg 2 p 1,2) (01.02.2012 episood)

6 ( ) kuud vangistust. järgi ning mõista talle karistuseks kuus

Tunnistada Jevgeni Jelissejev

199 lg 2 p 4 (20.04.2012 episood süüdi KarS § järgi ning mõista )

1-15-10833

talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada Jevgeni Jelissejev

214 lg 2 p 1 (15.05.2012 episood) süüdi KarS § järgi ning mõista

talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

Tunnistada Jevgeni Jelissejev süüdi KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi (15.05.2012 episood)

6 ( kuud vangistust. ning mõista talle karistuseks kuus)

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Jevgeni Jelissejevile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Jevgeni Jelissejevile karistuseks 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Narva Linnakohtu 11.06.20 suurenda

04 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 aastat päeva vangistust) , 10 kuud ja 25 ning mõista Jevgeni Jelissejevile liitkaristuseks 5 (viis) aastat, 6 (kuus) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva.

3. Tunnistada Jevgeni Jelissejev

266 lg 2 p 2 süüdi KarS § ,3 (alates 01.01.2015 KarS § 266 lg 2 p 1,2) (14.02.2014 episood)

järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust.

Tunnistada Jevgeni Jelissejev

199 lg 2 p 4 (06.11.2012 episoodis televiisori süüdi KarS § järgi varguse osas) vangistust. ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud

Tunnistada Jevgeni Jelissejev süüdi KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi (23.01.2013 ja 13.01.2014 episoodid) ning mõista talle karistuseks kümme

10 ( ) kuud vangistust.

Tunnistada Jevgeni Jelissejev (08.02.2013 episood) süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Jevgeni Jelissejevile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Jevgeni Jelissejevile karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: 17.02-19.02.2014

– 3 (kolm) päeva, ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27

(kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 2 alusel liita nimetatud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.06.2014 kohtuotsusega rahalise karistusega mõistetud – miinimumpäevamäära ehk summas 960 Jevgeni Jelissejevile liitkaristuseks , eurot ning mõista

1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja (kakskümmend seitse) päeva vangistust ja rahaline karistus miinimumpäevamäära ulatuses ehk summas üheksa kümmend) eurot.

960 ( sada kuus

1-15-10833

KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel liita nimetatud liitkaristus käesoleva kohtuotsuse punktis 2 nimetatud liitkaristusega (5 aasta 6 kuud ja 25 vangistust) ning lugedes kergem t, päeva karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista lõplikult kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks rahaline karistus summas 960 eurot ja 5 (viis) aastat, 6 (kuus) (üheksasada kuuskümmend) kuud ja .

25 (kakskümmend viis) päeva vangistust

KarS § 64 lg rahaline karistus täide iseseisvalt

- 2 tulenevalt viia st .

KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Jevgeni Jelissejevile kirjaliku teatisega mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Jevgeni Jelissejevi vanglasse saabumise aeg.

Kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, Jevgeni Jelissejev edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

4. Tunnistada L.T süüdi KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista L.T-le karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

K

arS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.06.2015 kohtuotsus ega (10 kuud vangistust, mis on ega mõistetud karistus asendatud 300 tunni üldkasuliku tööga) ning lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega liitkaristuseks . Arvata mõista L.T le

10 (kümme) kuud vangistust - karistusest maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – päeva

247 tundi (so 8 kuud ja 7 vangistust) ja 23 (kaksk

– ning mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) kuu ümmend kolm) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada õistetud karistus

1 (üks) kuu ja L.T-le m - (kakskümmend kolm) päeva viiekümne kolme üldkasuliku tööga. vangistust - 53 ( ) tunni

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada järgima üldkasuliku töö tegemise L.T ajal kontrollnõudeid vastavalt § KarS -s 75 lg 1 ja lg 2 p 2, 21 on kohustatud: sätestatule. Ta 1) elama kri aadressil; minaalhooldusametnikuga kooskõlastatud 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi;

1-15-10833

8) . mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid

5. J.I

õigeks KarS § 199 lg 2 p 7 järgi esitatud süüdistuses.

Tunnistada J.I

266 lg 2 p 2

süüdi KarS § ,3 (alates 01.01.2015 KarS § 266 lg 2 p 1,2) järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta (14.02.2014 episood) vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista J.I-le karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 73 lg tele 1 ja 3 jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et - J.I ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda 17.08.2016.

6. Tunnistada E.C

266 lg 2 p 2 süüdi KarS § ,3 (alates 01.01.2015 KarS § 266 lg 2 p 1,2) (14.02.2014 episood) vangistust. järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista E.C-l karistuseks 8 (kaheksa kuud vangistust. )

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.08.2014 (2 aastat ja 8 kuud otsusega mõistetud karistusega vangistust) ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista E.C-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 11 (üksteist) kuud vangistust. Arvata karistusest maha Viru Maakohtu 14.08.2014 ud vangistus (14.08.2014 kuni 16.08.2016), so 2 kohtuotsuse järgi kant

(kaks) aastat ja 2 (kaks) vangistust ning päeva mõista lõplikult ärakandmisele 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Vangistuse kandmise alguseks lugeda 17.08.20

7.

( xxx) tsiviilhagi summas 380 (kolmsada KrMS § 310 lg 2 alusel jätta sünd. PB kaheksakümmend) (sünd. ) tsiviilhagi summas 1900 (üks tuhat üheksasada) eurot ja

VT xxx eurot

läbi vaatamata.

TsMS § 423 lg 1 p jätta sünd.

13 alusel OK ( xxx) tsiviilhagi summas 230 (kakssada kolmkümmend) eurot läbi vaatamata.

Kannatanu

xxx, elukoht: xxx) tsiviilhagi rahuldada osaliselt VO (sünd. ning VÕS § 1043 ja § 1045 l Jevgeni Jelissejevilt kannatanu kasuks g 1 p 5 alusel mõista välja kuriteoga tekitatud kahju summas

639 (kuussada kolmkümmend üheksa) eurot. KrMS § 310 lg 2 alusel jätta ülejäänud osas, so summas 50 kümmend) eurot (viis , tsiviilhagi läbi vaatamata.

8.

Asitõendid: - neli keppi (puust), kaprontross ja gaasiballoon pipargaasiga Pfeffer, mis asuvad hoiul Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis

1-15-10833

(03.08.2015 üleandmise vastuvõtmise akt nr 900) – konfiskeerida KarS § 83 lg -

1 alusel ning KrMS § 126 lg 3 p st 4 juhindudes hävitada kohtuotsuse jõustumisel - .

9. Jevgeni Jelissejevilt Mõista riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot Galina Tšelnokova ud õigusabi , kaitsja poolt eeluurimisel osutat eest 168 ( kaheksa ükssada kuuskümmend ) eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi eest

200 (kakssada) eurot.

Jätta riigi kanda kohtumenetluses kulud kaitsja Galina Tšelnokova poolt osutatud õigusabi

184 (ükssada kaheksakümmend neli) eurot.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas Jevgeni Jelissejevil 1443 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700016224 ning selgitus „ , kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies Jevgeni Jelissejev, 1- -10833 ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Mõista riigituludesse välja menetluskulud: L.T-lt sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot Irina Žurina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest , kaitsja

(ükssada kümmend ning kohtumenetluses osutatud õigusabi eest seitse neli) eurot ja 72 senti

223 (kakssada kakskümmend kolm) eurot ja 08 senti.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas L.T 1042,80 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700016237 ning selgitus „ tluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies L.T , 1-15-10833, kriminaalmene ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Mõista ilt riigituludesse välja menetluskulud: J.I sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, kaitsja E.C Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 200 (kakssada) eurot.

Jätta riigi kanda kohtumenetluses osutatud õigusabi

60 (ükssada kuuskümmend) kulud 1 eurot.

Määrata, et J.I-l on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 941 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

1-15-10833

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus 99916700016240 „ 10833, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses J.I , 1-15-

tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista riigituludesse välja menetluskulud: E.C lt sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, kaitsja Irina Žurina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 223 (kakssada kakskümmend kolm) eurot ja 08 senti.

Määrata, et il on õigus tasuda väljamõistetud E.C E.C menetluskulud (summas 1048,08 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700016253 ning selgitus „ ud“. Kui rahalised nõuded pole täies E.C , 1- -10833, kriminaalmenetluse kul ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 10.11.2016 kell 16:00. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 10.11.2016 menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule kell 16:00. Määruskaebus

15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Maakohtu seisukoht esitatud s e osas üüdistus

Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab järgmist: ja

1-15-10833

Jevgeni Jelissejev on antud kohtu alla atuna süüdist KarS § 266 lg 2 p 2; § 199 lg 2 p 4, 7; § 214 lg 2 p 1; § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1); § 200 lg 2 p 4; § 213 lg 1; § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

L.T on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

J.I on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 266 lg 2 p 2; § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

E.C Skomorovski on

antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 266 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

KarS § 266 lg 2 p järgi on karistatav valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik sisenemine, kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega ja . vägivallaga KarS § 199 lg 2 p järgi on karistatav võõra vallasasja äravõtmine ebaseadusliku omastamise 4, 7 eesmärgil grupi poolt, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. KarS § 214 lg 2 p 1 järgi on karistatav varalise kasu üleandmise nõ e, kui on ähvardatud udmin piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. Kvalifitseerivaks tunnuseks on teo toime pan isiku poolt, kes on varem ek toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. KarS § 121 lg järgi on karistatav t eise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. KarS § 20 järgi on karistatav õõra vallasasja äravõtmin

0 lg 2 p 4 v e selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise. K teisele isikule varalise kahju tekitamin arS § 213 lg 1 järgi on karistatav e arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil. KarS § 201 lg 2 p 1 järgi on karistatav alduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu v võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise.

Vastavalt KrM -

S § 233 lg le 1 lahendab kohus käesolevat kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal.

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Jevgeni Jelissejev ennast süüdi osaliselt. Ta ei tunnista seotust LG, i lihvmasina ja telefoni, i esemete varguse,

kannatanu

VO PB OK lt ja AK ’ väljapressimise seotud episoodides. L.T tunnistas kohtuistungil

end talle esitatud süüdistuses süüdi. S J.I tunnistas ennast s liselt. Ta ei tunnista

t ja esemete üüdistatav üüdi osa löömis PB vargust. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav E.C Skomorovski ennast süüdi osaliselt. Ta ei tunnista seotust

PB s, kuid majja tungimist tunnistab. löömise

1-15-10833

1.1.

Jevgeni Jelissejevile on esitatud s 01.02.2012 kella 18.30 paiku, üüdistus selles, et tema tegutsedes koos tuvastamata isikuga, tõugates kõrvale, tungis korterisse aadressil: EY xxx, mitte reageerides EY

nõudmisele korterist lahkuda.

Kohus leiab, et s korterisse ebaseaduslik tungimin Jevgeni üüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas EY e Jelissejev poolt on annatanu

mille kohaselt ta oli 01.02.2012 tõendatud eelkõige k ütlustega EY , õhtul kella 18.30 paiku kodus ning uksekella helina ja esitatud küsimuse „Kes seal on?“ peale vastati, et on rahvaloendaja ja paluti uks lahti teha. Ukse avamisel tõukas Jevgeni Jelissejev kannatanu eemale ning sisenes korterisse koos tundmatu noormehega. Korteris Jevgeni Jelissejev hakkas otsima kannatanu poega AZ, kes viibis magamistoas. Jelissejev l ei äks magamistuppa, vastanud

kannatanu Jevgeni Jelissejev EY konkreetselt mis tal vaja on, sõimas läbi ja sülitas näkku. ähvardas kannatanu poeg ära tappa, kui too talle järgmisel päeval raha ei anna ning kannatanu üles puua. S-l Jevgeni Jelissejev läks koos oma kaaslase ja kannatanu pojaga maja üldkoridori (kd I tl 34-38).

K tega haakuvad tunnistaja AZ d, mil Jevgeni Jelissejev tuli koos annatanu ütlus ütluse lest nähtub, et tunnistaja emaga magamistuppa, kus tunnistaja Jevgeni viibis. Järgmisel päeval andis ta Jelissejev (kd I tl 39-42). ile võlgnetava summa

Kannatanu tahte vastaselt korterisse sisenemist tunnistas ka Jelissejev ise.

Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis viitaks t unnistaja ja kannatanu ütluste ebausaldusväärsusele. Lisaks on ka süüdistatav ise tunnistanud kohtus, et pani kõnealuse kuriteo toime. Neil asjaoludel loeb kohus kannatanu ja tunnistaja ütlustega tõ s, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas toimus endatuk valdaja tahte vastaselt võõrasse el sisse tungimine Jelissejevi poolt vägivallaga. uruumi EY selgitustest ei nähtu ühtki asjaolu, mis annaks põhjust väita, et ta võis mingil viisil väljendada nõusolekut oma korterisse sisenemiseks. Seega sissetungimine kannatanu korterisse oli ebaseaduslik, kuna kannatanu ei andnud sisenemiseks luba ning süüdistatav sisenes korterisse ilma valdaja nõusolekuta ja kasutades sealjuures kannatanut tõugates vägivalda. Taolisel viisil korterisse sisenemine toimus ilmselgelt teadlikult ja kavatsetult. Korterisse sisenemist takistanud valdaja eemale tõukamine näitab, et süüdistatav sai aru, et tal puudub sisenemiseks kannatanu nõusolek ning takistuse kõrvaldamiseks vägivalla kasutamine oli samuti teadlik ja kavatsetud tegevus, sooritatud eesmärgiga siseneda korterisse hoolimata kannatanu vastupanust.

Ülaltoodust tulenevalt on Jevgeni Jelissejevi tegevuses tuvastatud

2 (alates KarS § 266 lg 2 p 01.01.2015 lg 2 p 1 ja 2) KarS § 266 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine st kavatsetult, v elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseaduslik tungimine . aldaja tahte vastaselt võõrasse vägivallaga

1.2. Jevgeni Jelissejevile, J.I-le ja E.C Skomorovskile on esitatud süüdistus selles, et 14.02.2014 päevasel ajal, olles alkoholijoobes, tegutsedes koos, pritsis Jelissejev gaasiballoonist PB silmadesse gaasi, lõi rusikate, jalgade ja kepiga PB vastu pead ja keha, tekitades viimasele füüsilist valu ja kehavigastusi ning tungis xxx asuvasse eramajja. id Sillamäel aadressil

Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas PB eramusse ebaseaduslik sissetungimine Jevgeni Jelissejev,

J.I ja E.C Skomorovski poolt on tõendamist leidnud järgnevaga.

Kannatanu

PB andis ütlusi, et 14.02.2014 päevasel ajal kui koputati tema uksele ning ta avas veidi ust, pritsis Žindos (äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt Jevgeni Jelissejev)

talle gaasi näkku, hüüdes seejärel kellelegi „Löö ta jalust!“. Kannatanu lükati põrandale ja kahekesi hakati teda keppidega peksma. Kattes näo kätega, sattusid löögid vastu käsi. Kannatanu tundis, et on väga valus. Pärast peksti teda vastu pead, nägu, kuhu juhtus veel, kahekesi. Kannatanu kaotas teadvuse.

1-15-10833

Žindosi käsu peale roomas tuppa. Haiglas diagnoositi mõlema käe murrud, ajupõrutus jne. (kd III tl 22-27, tl 66-71). 17.02.2014 toimunud ülekuulamisel kannatanu sedasta , et mõlema käe ja ninaluu murru, põrutuse s kubeme, pea ja jalgade piirkonnas tekitas Jelissejev koos teise noormehega, kes peksid teda rusikate ja keppidega. Jelissejevil oli tema juurde tulles kaasas kepp. Peksma hakates hüppas ligi ka teine noormees, kes oli mitte üle 50 a vana. Teine noormees kindlasti peksis teda, kuid millega ja kuhu ta ei näinud, kuna oli gaasist pimestatud. Kannatanule meenus, et kuna mehed seisid teine teisel pool teda, siis Jelissejev lõi paremalt ja teine mees vasakult poolt. Löödi kepiga palju kordi. Teadvusele tulles tundus kannatanule häälte järgi, et tema juures on juba kolm meest ja ka naine. (kd III tl 66- 71). Kannatanu ütluseid vigastuste osas kinnitab ka SA Ida Viru Keskhaigla tõend - . (kd III tl 117-120). Äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt peksis 14.02.2014 kannatanut Jevgeni Jelissejev. (kd III t 28-31 l ). Gaasi kasutamise osas toetab ka kahtlustatava kinnipidamise protokoll, millest kannatanu ütluseid nähtuvalt oli Jevgeni Jelissejevil kinnipidamisel kaasas gaasiballoon. (kd III tl 32-49). Samuti kinnitavad kannatanu väiteid sündmuskohalt leitud , mis asitõendite

kepid vaatlusprotokollist nähtavalt on kaetud punakaspruuni ainega. d III 36-49 (k tl ). Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millelt nähtub, et ka verega on määrdunud pink, punakaspruuni ainega kaetud põrand, uksekarp, seinad, diivanipadi, jope. (kd III tl 6-21).

Kannatanu ütlustega haakuvad sündmuskohale läinud ütlused, ka politseiametniku

SG et toas diivanil istus . Kannatanu andis selgitusi, et majja verise pea ja näol olevate hematoomidega PB tungisid kolm meest sh Žindos, pritsisid gaasi näkku ja peksid kepiga vastu pead ja muid kehaosi. Kannatanule osutasid meedikud esmaabi ja ta hospitaliseeriti Puru haiglasse. (kr III tl 1-5). Seega on kannatanu rääkinud vahetult sündmuskohale saabunud tunnistajale sama mida kannatanuna ülekuulamisel. Süüdistatavate sündmuskohal viibimist kinnitab ka tunnistaja AN. (kd III tl 94-97).

S J.I tunnistab, üüdistatav läks koos Jelissejevi ja Skomorovskiga et B tallu, et seal juua. Jelissejev koputas B B peksma rusikatega, mille i uksele, nad rääkisid ja seejärel hakkas Jelissejev tagajärjel kannatanu kukkus põlvili. Seejärel peksis Jelissejev kepiga. Lööke oli palju ja koridoris B need sattusid B vastu keha, käsi ja pead. J.I sekkumisel lõpetas Jelissejev B peksmise. (kd III tl 62-65). J.I tunnistab end süüdi ilma loata löömist PB majja sisenemises, kuid B ei tunnista. Temaga koos sisenes majja Skomorovski. (kd III tl 88-93). Süüdistatav E.C tunnistab ülekuulamisel, et Jelissejev peksis kepiga B. Majja sisenes ta B loal ja koos J.I-ga . (kd III tl 98-108). Jelissejev tunnistas kohtuistungil kannatanu löömist, kuid väitis, et tegi seda enesekaitseks, kuna viimane ründas teda kirvega.

Seega on kõik kolm süüdistuses nimetatud isikut tunnistanud, et nad läksid süüdistuses nimetatud ajal kannatanu majja, tarbisid seal koos alkoholi. Majja sisenemise osas on nad väitnud, et kannatanu oli neil uksel kirvega vastas ning enesekaitseks tarvitasid nad kannatanu suhtes vägivalda. Viimane väide on kohtu hinnangul ebausutav ning tõendamata. Esiteks olid süüdistatavad kolmekesi, mistõttu on äärmiselt ebausutav, et kannatu võis neile reaalset ohtu kujutada. Teiseks, isegi juhul, kui kannatanu tuli neile uksele kirvega vastu ja püüdis süüdistatavaid lüüa, siis pärast kannatanult kirve ära võtmist ei olnud täiendav vägivalla kasutamine mitte mingil viisil põhjendatud. Lisaks ei saa jätta ka märkimata, et ukse avamisel kirve käes hoidmine viitab pigem sellele, et kannatanul oli põhjust karta süüdistatavaid ning ta üritas sel viisil takistada nende ligipääsu oma majja. Kannatanult kirve ära võtmine ja tema löömi ning gaasi näkku laskmine

ne toimus kannatanu vastupanu murdmiseks ning seega oli süüdistatavate poolt majja sisenemine

1-15-10833

ebaseaduslik

– see toimus ilma kannatanu reaalse nõusolekuta ning kannatanu suhtes füüsilist vägivalda kasutades. Arvestades kannatanule tekitatud vigastuste paljusust ja tõsidust, on ilmne, et kannatanu löömine pidi olema intensiivne ja tugevajõuline. See kinnitab omakorda, et tegemist oli teadliku ja kavatsetud tegevusega

– rakendada kannatanu suhtes vägivalda, et kõrvaldada tema vastupanu majja sisenemisel ja seal viibimisel. Kuivõrd süüdistatavad sisenesid majja koos ning kannatanu suhtes vägivalla kasutamine toimus kõigi kolme süüdistatava vahetul osalemisel ja kokkuleppel, siis on tegemist grupis

toime pandud õiguserikkumisega.

Tunnistajate, kannatanu ja süüdistatavate ütlustega ning sündmuskoha vaatlusega loeb kohus tõendatuks, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas toimus valdaja tahte vastaselt võõrasse elamusse sisse tungimine Jelissejevi, J.I ja E.C poolt vägivallaga. Ülaltoodust tulenevalt on KarS § 266 lg 2 p Jelissejevi, J.I ja E.C tegevuses tuvastatud

2 ja 3 (alates 01.01.2015 K

arS § 266 lg 2 p 1, 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine st kavatsetult, v elamusse ebaseaduslik tungimine . aldaja tahte vastaselt võõrasse vägivallaga

1.3. Jevgeni Jelissejevile 20.04.2012 kella 10.00 paiku, viibides on esitatud süüdistus selles, et alkoholijoobes korteris aadressil xxx, tegutsedes võõra vara äravõtmise eesmärgil, vaba juurdepääsu teel varastas le kuuluva mobiiltelefoni Samsung GT-S5380 maksumusega 287 eurot. LG

Kohus leiab, et 20.04.2012 episoodis on kuuluva mobiiltelefoni varastamine Jevgeni LGle Jelissejev annatanu

kohaselt pani ta

poolt tõendamist leidnud eelkõige k ütlustega, mille LG NS juures mobiiltelefoni magamistoas laadima ning mõne aja pärast köögist magamistuppa naastes avastas, et telefoni ei olnud.

as Jevgeni Jelissejev ja (kd I tl 1-6). NS VM juurde tulles olid tal kül

Kannatanu ütlus ütlused, millest nähtub, et 20.04.2012 tega haakuvad tunnistaja

NS olid tema juures külas LG, Jevgeni Jelissejev ja . Kannatanu pani mobiiltelefoni tema magamistuppa laadima. VM Kainenedes sai ta kannatanult teda, et mobiiltelefon varastati (kd I tl 21-24). Samuti kinnitab kannatanu ütluseid tunnistaja olid külas lisaks temale VM NS , kes kinnitab, et

LG ja Jevgeni Jelissejev st teada, et t alt varastati mobiiltelefon. (kd I tl 25-28). . Kannatanult sai pära em

Jevgeni Jelissejevi

enda ütlused olid kõnealuse sündmuse osas vasturääkivad. Kuid Jelissejevi seotust kõnealuse kuriteoga kinnitavad üheselt ütlused, millest nähtub tunnistaja

SK , et 20.04.2012 andis Jevgeni Jelissejev OÜ sitõendi vaatl SP pandimajja mobiiltelefoni (kd I, tl 7- ). A emisel tuvastati, et tegemist on kannatanult varastatud telefoniga (kd I tl 14-18) ning telefon tagastati kannatanule (kd I, tl 19-20 LGle ).

Kõiki eelnevalt käsitletud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et olemasolevate tõenditega on tuvastatud süüdistuses kirjeldatud varguse toimumine ning selle sooritamine Jevgeni Jelissejevi poolt. Teo toimepanemise viis (kui keegi korteris viibinutest ei jälginud teda, võttis mobiiltelefoni ja lahkus Solovjovi korterist gemist oli kavatsetud vargusega. ) näitab üheselt, et te

Seega on Jevgeni Jelissejev kavatsetult pannud toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omast .

amise eesmärgil, s o KarS § 199 lg järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.4. Jevgeni Jelissejev

ka selles, et 06.11.2012 kella 17.00 paiku, viibides ile on esitatud süüdistus alkoholijoobes korteris aadressil xxx, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, vaba juurdepääsu teel varastas VOile kuuluva televiisori Panasonic maksumusega 639 eurot, lihvimismasina Bosch maksumusega 30 eurot ja mobiiltelefoni Nokia maksumusega 20 eurot.

1-15-10833

Kohus leiab, et 06.11.2012 episoodis on ile kuuluva televiisori Panasonic, varastamine Jevgeni VO Jelissejev poolt tõendatud ning seda järgnevatel põhjendustel. Esiteks kannatanu

us ja hiljem saabus tema enda VO VK on andnud ütl ed, et 06.11.2012 oli tal külas kutse , koos naisega. Umbes

kannatanu uinus ega tea millal keegi l Ženja Jelissejev ühe tunni pärast korterist lahkus. Kuid järgmise päeva hommikul ärgates avastas, et kadunud on televiisor Panasonic diagonaaliga 81 cm, mis seisis toas laua peal, hallis korpuses Nokia mobiiltelefon ja rohelises korpuses lihvimismasin Bosch. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 689 eurot. (kd I tl 157-161, tl 188-191, 192 ).

Süüdistatav Jevgeni Jelissejev tunnistas vargust osaliselt, st televiisori varguse osas. Ülejäänud esemete vargust ta eitas. (kd I tl 178-182).

Süüdistatava ütlustega haakuvad tunnistaja ütlused selles, et ta soetas i käest VM Jevgeni Jelissejev

50 euro eest 2012 aasta novembris televiisori Panasonic. Umbes kuu hiljem soovis Jevgeni Jelissejev televiisorit tagasi saada, sest selle omanik nõuab selle tagastamist. (kd I tl 173-177).

Tunnistaja

VS ütlused haakuvad süüdistatava ja tunnistaja ütlustega selles, et 06.11.2012 oli kannatanu juures külas Jevgeni Jelissejev. Kui ta lahkus kella 10.00 paiku, siis Jevgeni Jelissejev ja S olid veel korteris. Sama päeva õhtul tulles kannatanu juurde tagasi külla, avastas, et televiisorit ei ole. Kannatanu kinni , kuni oli purjus ja magas. (kd I tl 167-171). tas, et televiisor varastati ära

Kõiki eelnevalt käsitletud tõendeid kogumis arvestades on tuvastatud, et süüdistuses kirjeldatud televiisori vargus on toimunud ning varguse pani toime Jevgeni Jelissejev. Seega on Jevgeni Jelissejev kavatsetult pannud toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Käesolevas ning punktis 1.3 toodu pinnalt on tuvastatud, et Jevgeni Jelissejev tegevuses esinevad i KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava varguse põhikoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus tuvastas Jevgeni Jelissejevi poolt kahe varguse sooritamise ja ta on ka varasemalt Viru Maakohtu 06.06.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2885 süüdi mõistetud selles, et pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seega on süüdistatava tegevuses tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 4 kvalifitseeriv tunnus. Eeltoodust johtuvalt tuleb Jevgeni Jelissejev tegevus kvalifitseerida KarS § järgi, s.o teo toimepanek isiku po

199 lg 2 p 4 olt, kes on varem pannud toime varguse.

Samas ei ole aga lihvimismasina Bosch ja mobiiltelefoni Nokia varguse toimepanemi Jevgeni st Jelissejevi Jevgeni Jelissejevi enda esitatud versiooni toimunust ei ole poolt veenvalt tõendatud. kohtueelse menetluse raames kummutatud. Jevgeni Jelissejev kinnitab O korteris viibimist, mis aga ei kinnita, et lihvimismasina Bosch ja mobiiltelefoni Nokia varguse pani toime just tema. Kannatanu enda ütlustest nähtub, et ta magas kui külalised olid tema juures ning ta ei tea, kes millal lahkus. Seega ei saa ka üheselt välistada, et ende esemete varguse pani toime keegi kolmas isik. Kohtule ei ole esitatud mingeid muid andmeid, mis kinnitaks O lisaks kannatanu ütlustele lihvimismasina Bosch ja mobiiltelefoni Nokia vargust ja Jelissejevi seotust nende vargusega. Neil asjaoludel leiab kohus, et antud juhul ei ole piisavalt tõendeid väitmaks, et kõnealuse lihvimismasina Bosch ja mobiiltelefoni Nokia varguse pani toime Jevgeni Jelissejev. Seega tuleb Jevgeni Jelissejev selles episoodis lihvimismasina Bosch ja mobiiltelefoni Nokia varguse osas õigeks mõista.

1.5. Jevgeni Jelissejevile ja J.I-le on

esitatud süüdistus selles, et 14.02.2014 päevasel ajal, viibides eramajas aadressil: xxx, tegutsedes koos võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, vaba juurdepääsu teel varastas majast: jope maksumusega 100 eurot; poolteist kilogrammi küüslauku id maksumusega 9 eurot; umbes viis kilogrammi sibulat koguma ikooni ksumusega 10 eurot; Püha N maksumu -grammise sega 100 eurot; kaks kristallkaussi üldmaksumusega 50 eurot; kümme 100

1-15-10833

mahuga kristallpitsi ja kuus 200-grammise mahuga pitsi üldmaksumusega 48 eurot; karahvinist ja neljast pitsist koosneva komplekti maksumusega 60 eurot; televiisori kaugjuhtimispuldi maksumusega 3 eurot, millega tekitas PB materiaalset kahju summas 380 eurot.

Tegemist on punktis 1.2 kirjeldatud kuriteoga seotud episoodiga. Kannatanu väitel varastati pärast tema peksmist majast jope, 1,5 kg küüslauku,

5 kg sibulat, ikoon, 2 kristallkaussi, 10 kristallpitsi, ca

6 pitsi, karahvini ja 4 pitsi komplekti ning televiisori kaugjuhtimispult. Sealjuures tugines kannatanu varastatud esemete loetelu esitades oma tuttava adele. (kd III tl 66-71). F MF sõn käis m Kannatanu esitas hagiavalduse summas 380 ajas pärast seda kui kannatanu oli haiglasse viidud. eurot. (kd III tl 122).

Tunnistaja

.02.2014 B MF ütlustest nähtuvalt läks ta 15 majja ning nägi, et kinni pitseeritud majaukse pitseering oli rikutud, uks ei olnud lukus. Majja sisenedes avastas, et kadunud on jope, termos, ikoon, 2 kristallkaussi ja pitsid. 2-3 nädalat tagasi olid need asjad majas olemas. (kd III tl 57-61).

Koos süüdistatavatega kannatanu majas viibinud ütluseid, et ei võtnud ise ja ei näinud AN andis kedagi midagi B juurest varastamast. (kd III tl 94-97). E.C ütluste kohaselt ei näinud ta kedagi B juurest midagi võtmast. Ise ka ei võtnud. J.I kilekottide võtmist samuti ei näinud. (kd III tl 98-108).

Ülekuulamisel süüdistatavad ja J.I kahtlustuses märgitud esemete vargust ei Jelissejev tunnistanud.

Kannatanu ja tunnistaja F on tuvastatud ütlustega , et süüdistuses kirjeldatud jope, 1,5 kg küüslaugu, ca 5 kg sibula, ikooni, 2 kristallkausi, 10 kristallpitsi, 6 pitsi, karahvini ja 4 pitsi komplektis ning televiisori kaugjuhtimispuldi vargus on toimunud. Kuid puuduvad tõendid, mis kinnitaks üheselt, et varguse panid toime süüdistatavad. Süüdistatavate osalemise seab eelkõige kahtluse alla tõik, et F ütlustest järelduvalt käis keegi sündmuskohal (ja lõhkus uksel olnud pitseeringu) ka pärast seda kui politsei oli sündmuskohal käinud, ukse pitseerinud ning kannatanu oli haiglasse viidud. Seega ei ole välistatud, et kõnealuste esemete vargus leidis aset pärast seda kui süüdistatavad ja kannatanu olid majast lahkunud.

Neil asjaoludel leiab kohus, et antud juhul ei ole piisavalt tõendeid väitmaks, et kõnealuse varguse panid toime Jevgeni Jelissejev ja J.I . Seega tuleb Jevgeni Jelissejev ja J.I jope, 1,5 kg küüslaugu, ca 5 kg sibula, ikooni, 2 kristallkausi, 10 kristallpitsi, 6 pitsi, karahvini ja 4 pitsi komplekti ning televiisori kaugjuhtimispuldi varguse süüdistuses õigeks mõista.

1.6. Jevgeni Jelissejevile 15.05.2012 kella 15.00 paiku, viibides on esitatud süüdistus selles, et alkoholijoobes korteris aadressil: xxx peksmist tahe vastupanuks on OK OK , tajudes, et pärast murdnud, tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil, nõudis OK, et viimane nimetaks oma pangakaardi pin-kood

keeldus kaardi pini selleks, et seejärel arvelt raha välja võtta. Kui OK OK koodi nimetamast, lõi metalltoruga (saapakäpaga) kannatanule vastu põlvi, korrates seda mitu korda, millega tekitas füüsilist valu.

Antud juhul ei ole vaidlust selles, et süüdistatav viibis süüdistuses nimetatud ajal kannatanu korteris ning tal oli kannatanuga konflikt. Seda on tunnistanud mõlemad asjaosalised ja ka tunnistajad.

Kannatanu

Jevgeni Jelissejev p - OK in andis ütlusi, et leidis korterist tema pangakaardi ning nõudis koodi. Keeldudes p -kood

in i andmast, hakkas süüdistatav kannatanut peksma. Keeldumise järgselt lõi Jevgeni Jelissejev , vastu teist kannatanut metalltoruga vastu põlve ja seejärel uuesti keeldudes

1-15-10833

põlve. Seejärel peksti kannatanut veel. Kannatanul õnnestus roomata magamistuppa ning seal uks sulgeda. (kd I tl 56-61). Kannatanu ütlustega haakuvad

ülekuulamise protokolli juures olevad fotod ülekuulamise ajal kannatanul olnud kehavigastustest. (kd I tl 62-68). Samuti SA Ida-Viru kinnitavad kannatanu ütlusi Keskhaigla kannatanu haigusloo epikriis ja uuringute vastused. (kd I tl 69-73). Lisaks andis kannatanu uurimisasutusele üle metallist toru, millega süüdistatav teda väidetavalt lõi, kui ta ei nimetanud pangakaardi pin-koodi (kd I tl 132-135). Vaadeldud ese on tagastatud kannatanule OK. (k I 136-140 tl ).

Kannatanu ütlusteid kinnitavad ka sündmuskohale saabunud ütlused politseiametniku

NS , millest nähtub, et , põrandal o pudelikillud, lõhutud diivanilaud korteris nr 25 o korralagedus li lid . Kannatanu selgitus, et teda p -koodi. Tunnistaja kutsus kiirabi, mis peksti ning nõuti pangakaardi in viis kannatanu Kohtla-Järvele haiglasse Seega kinnitavad tunnistaja ütlused, et . (kd I tl 74-78). korteris olid jäljed esemete lõhkumisest ning kannatanu avaldas vahetult sündmuskohale saabunud ametnikule sama informatsiooni, mida ta rääkis hilisemal ülekuulamisel. Kohtu hinnangul on tunnistaja

peksmise ja pangakaardi pin-koodi NS OK antud ütlused kannatanu nõudmise kohta lubatavad, kuna ütluste sisuks on vahetult enne rääkimist tajutud peksmise ja OK koodi nõudmise fakti kirjeldamine. Et oli toimunud sündmuse mõju all kinnitab asjaolu, et OK tunnistaja saabus sündmuskohale hetkel kui kannatanu oli magamistoa ees põrandal ning kannatanu rääkis talle toimunust koheselt. Seega on tunnistaja ütluste näol tegemist lubatava tõendiga KrMS §

66 lg 21 p 2 tähenduses.

Fakti, et kannatanut süüdistuses nimetatud ajal ja kohas peksti, ütlused kinnitavad ka tunnistaja

LG selles, et kannatanut lebavat. Kannatanu peksmine toimus siis, kui tunnistaja oli ta nägi põrandal köögis. (kd I tl 87-90). Tunnistajale

AK ei meenunud ülekuulamisel, et tema elukaaslane Jevgeni Jelissejev nõudis kannatanult pangakaardi pin-koodi ning toruga peksmist. Tunnistaja kinnitab kannatanu ettepanekut maksta raha selle eest, et K lõi tunnistajat. Raha ei a Samas nähtub tunnistaja ütlustest, et ntud. konflikt sai alguse sellest, et kannatanu hakkas neid korterist välja ajama, kuna keegi ei lahkunud, kasutas ta metallist toru nende välja ajamiseks. Kannatanu lõi tunnistajat toruga rindkere piirkonda ja seejärel lõi Jevgeni Jelissejev kannatanut jalgadega. (kd I tl 107)

Süüdistatav selgitas toimunut järgnevalt …

Seega on ka Jelissejev ise möönnud, et ta küsis kannatanult pangakaardi pin-koodi ning sellele eelnes konflikt, mille käigus kannatanut ka löödi. Eelnenud konflikti käigus kannatanu löömist on

Jevgeni Jelissejev tunnistanud (vt p 1.7). P - in koodi küsimine toimus eesmärgiga võtta kannatanu pangakontolt raha, mida väidetavalt kannatanu oli lubanud anda kahjutasuna süüdistatava elukaaslase löömise eest. Seega vaidlus on üksnes selles, kas koodi küsimist saab käsitleda KarS § 214 tähenduses pinväljapressimisena. Kuivõrd antud juhul toimus koodi küsimine eesmärgiga võtta kannatanu kontolt raha, siis on pintegemist varalise kasu üleandmise küsimisega. Kannatanu sõnul toimus koodi küsimine pinparalleelselt tema suhtes vägivalla rak – koodi andmast, siis löödi endamisega kui ta keeldus PIN- teda mitmel korral toruga vastu põlvi ning peksti muul viisil, kuni kannatanul õnnestus teise tuppa minna.

Nende ütluste usaldusväärsuses puudub kohtul alus kahelda. Jelissejev ei ole ütlustes üld koodi küsimise ajal löönud. se maininud, et tema oleks kannatanut pin Tema endise elukaaslase ja venna L.T selgitustest (kd I tl 108-112, 121,130 AK ) tulenevalt lõi Jelissejev väidetavale väljapressimisele eelnenud konflikti käigus korduvalt

1-15-10833

kannatanut rusikate ja jalgadega ning L.T on möönnud, et löömine võis toimuda ka toruga, kuid seda ta ei näinud. Neil asjaoludel on kohtul põhjust arvata, et Jelissejev oma ütlustes püüdnud oluliselt vähendada enda rolli toimunud konfliktis ning

seetõttu ei saa kohus tema ütluseid kõnealuse episoodi osas käsitleda usaldusväärse tõendina. Kohus lähtub sündmuste käigu tuvastamisel kannatanu ütlustes, mis haakuvad muude asjas kogutud tõenditega.

Nii nagu öeldud, vaidlust pole selles, et süüdistatav kannatanult koodi küsis. Kannatanu sõnul pintoimus see aga nõudmisena. Kannatanu keeldus koodi andmisest ning seejärel lõi süüdistatav pinteda toruga - nnatanut vastu põlve ning küsis uuesti pin koodi. Saades keelduva vastuse, lõi uuesti ka toruga vastu teist põlve. Igale keskmisele mõistlikule kõrvaleseisjale jääb taolise käitumisakti korral mulje, et pin-koodi korduv eitava vastuse saamisel kannatanu küsimine ja seejuures löömine metalltoruga vastu jalgu, on tegevus, mis on suunatud kannatanule valutunde põhjustamisele eesmärgiga sundida kannatanut vara üleandmisele. Neil asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav lõi süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kannatanut metalltoruga vastu jalga ning nõudis samal ajal kannatanult pangakaardi p -koodi. in

Taoline tegevus vastab KarS § 214 lg 1 objektiivsetele tunnustele vägivalda kasutades varalise - kasu üleandmise nõudmine.

Toime pandud

väljapressimise akti laadist järeldub üheselt, et tegemist oli tahtliku teoga. Küsides p -koodi andmeid in ja seejärel lüües kannatanut metalltoruga vastu põlvi, sai süüdistatav väga hästi aru, et põhjustab sellega kannatanule valu ning võimalik, et ka tervisekahjustusi. Sealjuures oli vägivallaakt eesmär ngut, mis võimaldaks tema sooritatud giga sundida kannatanut tegema toimi varale ligipääsu ja vara ära võtmist. nii vägivalla kasutamise kui ka varalise kasu üleandmise Seega nõudmise osas oli süüdistataval

kavatsetus.

Kõike eelöeldut arvestades on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et süüdistatav oli süüdistuses märgitud ajal , kavatsetult nõudis kannatanult pangakaardi xxx korteris OK pin-koodi avaldamist ning tegi seda vägivalda kasutades.

Eelnevast lähtuvalt on i tegevuses tuvastatud KarS § s 1 sätestatud kuriteo Jevgeni Jelissejev - lg objektiivsed ja subjektiivsed tunnused s.o tahtlik teise inimese valu tekitav kehaline väärkohtlemine varali . se kasu üleandmise nõudmise eesmärgil

Jevgeni Jelissejev on Narva Linnakohtu 11.06.2004 otsusega kriminaalasjas nr 1-35/04 mõistetud süüdi selles, et nõudis aralise kasu üleandmis vägivalda

v t kasutades ja Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.06.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2885 varguse eest. Eeltoodust johtuvalt tuleb Jevgeni Jelissejev

214 lg 2 p 1 .o teo toimepanek isiku tegevus kvalifitseerida KarS § järgi, s poolt, kes on varem pannud toime varguse. väljapressimise ning

1.7 Jevgeni Jelissejevile ja L.T-le 15.05.2012 kella on esitatud süüdistus selles, et

15.00 paiku, viibides alkoholijoobes korteris aadressil: xxx, isiklike suhete pinnal, tegutsedes koos, lõi Jevgeni Jelissejev rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha samal ajal, kui L.T OK lõi pudeliga pea piirkonda, tekitades kannatanule füü OK silist valu ja kehavigastusi (roiete hulgimurd, rinnaku ja lülisamba rinnaosa murd jm.).

Nimetatud süüdistus on seotud eelmises punktis käsitletud kuriteo episoodiga, kõnealune tegevus leidis väidetavalt aset enne punktis 1.6 kirjeldatud väljapressimist.

Kannatanu

OK andis ütlusi, et Jevgeni Jelissejev ütles talle, et ta nimetas tema neiut „rotiks“ ning lõi teda näkku. Peale kukkumist peksis Jevgeni Jelissejev teda jalgadega. Hiljem, kui kannatanul oli

1-15-10833

käes metalltoru, lõi pudeliga vastu pead, misjärel kaotas teadvuse. Jevgeni Jelissejev teda Kannatanul õnnestus roomata magamistuppa ning seal uks sulgeda. Kannatanu hüüdis akna kaudu abi ning viisid politseinikud Jevgeni Jelissejevi ja teised korteris viibinud isikud korterist seejärel välja ( 61). Kannatanu ütlusi kinnitavad ülekuulamise protokolli juures olevad fototabelid kd I tl 56- kannatanu kehavigastustest ülekuulamisel (kd I tl 62 68). Samuti kinnitavad kannatanu ütlusi SA - Ida-Viru Keskhaigla kannatanu haigusloo epikriis ja uuringute vastused. (kd I tl 69-73). Kannatanu ütlustega haakuvad ütlused punktis 1.6 viidatud tunnistaja ja

te NS LG ning kannatanu ülekuulamise protokolli juures olevad ja SA Ida-Viru Keskhaigla kannatanu haigusloo epikriis ja uuringute vastused. Kannatanu esitas 17.07.2012 hagiavalduse summas 230 eurot. Nimetatud summa koosneb korterist varastatud esemete (180 eurot) ja lõhutud laua maksumusest (50 eurot). (kd I tl 145).

Peksmise fakti kinnitavad kaudselt ka tunnistaja

MP ütlused, mille kohaselt kuulis ta 15.05.2012 korteris nr 25 müra. (kd I tl 113-116).

Kannatanu peksmist Jevgeni Jelissejevi poolt on kinnitanud ka tunnistaja (kd 1 tl 104-112). AK Fakti, et L.T lõi peksmise käigu pudeliga kannatanut pähe, tunnistas ka L.T ise (kd 1, tl 121,130), viimast kinnitavad ka tunnistaja S ütlused selle kohta, et sündmuskohal olid klaasikillud. Kohtus tunnistas ka Jevgeni Jelissejev, et ta lõi kannatanut.

Neil asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et tõusetunud konflikti raames koos tegutsedes lõi s Aleksandr L.T pudeliga vastu pead üüdistatav süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kannatanut ning süüdistatav lõi korduvalt käte ja jalgadega keha eri Jevgeni Jelissejev kannatanut nevatesse piirkondadesse ta teadvuse ning . Sealjuures on kannatanu öelnud, et peksmise tagajärjel kaotas vajas korduvat meditsiinilist sekkumist. Ka keskmisele mõistlikule kõrvaleseisjale tundub reaalne, et

- klaaspudeliga kannatanu suhtes rakendatud vägivald pähe löömine ning käte ja jalgadega löömine, tekitab tugevat valu ning ka kehavigastusi.

Eeltoodust johtuvalt on Jevgeni Jelissejevi ja Aleksandr L.T tegevuses tuvastatud KarS § 121 objektiivsed tunnused teise inimese tervise kahjustamine ja k . – ehaline väärkohtlemine

Toime pandud vägivalla akti laadist järeldub üheselt, et tegemist oli tahtliku teoga. Lüües kannatanut pudeliga vastu pead ning rusikate ja jalgadega, said süüdistatavad väga hästi aru, et põhjustavad sellega kannatanule valu ja tervisekahjustusi. Seega tervisekahjustuse põhjustamise osas

oli süüdistatava l vähemalt otsene tahtlus. te

Kõike eelöeldut arvestades on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et süüdistatavad Jevgeni Jelissejev ja Aleksandr L.T jal xxx korteris d tahtlikult oli süüdistuses märgitud a ja lõi kannatanut vastu keha ja jalgu ning pudeliga vastu pead, mille tulemusena kannatanu tundis valu ja sai tervisekahjustusi.

Eelnevast lähtuvalt on Jevgeni Jelissejevi ja Aleksandr L.T tegevuses tuvastatud KarS § 121 ( ) .o alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1 sätestatud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused s tahtlik teise inimese tervise kahjustamine.

1.8 Jevgeni Jelissejevile ka selles, et viibides on esitatud süüdistus umbes 23.01.2013 päevasel ajal, alkoholijoobes korteris aadressil: xxx

isiklike suhete pinnal lõi kaks korda rusikaga näkku, AP millega tekitas viimasele füüsilist valu.

Kõnealuse löömise kohta on kannatanu andnud ütluse Jevgeni Jelissejev lõi teda AP id, et 23.01.2013. Nad olid Jevgeni Jelissejevi korteris, tarbisid alkoholi ja sõna järgnes sõnale ning tüli

1-15-10833

käigus lõi teda kaks korda näkku, mille tulemusena hakkas ninast verd jooksma. Jevgeni Jelissejev Peale enda pesemist kannatanu lahkus. Arsti poole ta -211). ei pöördunud. (kd I tl 208 Kannatanu ütluseid kinnitab ka Aleksandr L.T, kes selgitas, et tema venna Jevgeni Jelissejevi ja kannatanu vahel toimus AP kaklus. Kaklus toimus 2013 aasta jaanuari lõpus venna korteris xxx (kd I tl 199-203). Kohtus süüdistatav tunnistas süüdistuses nimetatud asjaoludel kannatanu Jevgeni Jelissejev AP löömist.

Neil asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav i süüdistuses nimetatud Jevgeni Jelissejev lõ ajal ja kohas kannatanut ninast verd jooksma. rusikatega näkku, mille tagajärjel hakkas kannatanul Viimane näitab, et löök pidi olema niivõrd tugevajõuline, et põhjustas verejooksu. Seega oli toime pandud tegu oma iseloomult selline, mis suutis tekitada kehalise tervisekahjustuse s.o inimorganismi elundi, nina millest hakkas verd jooksma, toime häire. See kinnitab omakorda, et tegemist oli tahtliku löömisega ja sealjuures eesmärgiga põhjustada kannatanule valu. Toime pandud vägivalla akti laadist järeldub üheselt, et tegemist oli tahtliku teoga. Lüües kannatanut Jevgeni Jelissejev rusikatega näkku, sai süüdistatav väga hästi aru, et põhjustab sellega kannatanule tervisekahjustusi.

Kõike eelöeldut arvestades on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et süüdistatav Jevgeni Jelissejev oli süüdistuses märgitud ajal ja lõi tahtlikult kannatanut vastu nägu xxx korteris

, mille tulemusena kannatanu sai tervisekahjustuse.

Eeltoodust johtuvalt on Jevgeni Jelissejevi tegevuses tu (alates 01.01.2015 vastatud KarS § 121 KarS § 121 lg 1) – objektiivsed ja subjektiivsed tunnused tahtlikult teise inimese tervise kahjustamine.

1.9 Jevgeni Jelissejevile ka selles, et 13.01.2014 kella 22.00 paiku, viibides on esitatud süüdistus alkoholijoobes korteris aadressil: xxx rusikaga vastu pead, tekitades vaenulike suhete pinnal lõi AK viimasele füüsilist valu.

Kannatanu andis toimunu kohta

Jevgeni Jelissejev AK ütlusi, et ühise joomingu käigus järsku lõi teda rusikaga vastu pead. Kannatanu kukkus. Löögi tagajärjel tundis valu. Pea oli katki löödud. Toibudes, ei olnud korteris enam kedagi. Järgmisel päeval avastas, et kadunud on tema dokumendid. (kd II tl 107-111).

Tunnistaja A Š ütlused haakuvad kannatanu ütlustega. Nimelt on tunnistaja öelnud, et Jevgeni Jelissejev otsustas klaarida kannatanuga arveid, kuna oli saanud temalt mittekvaliteetset puskarit. Süüdistatav sõimas kannatanut. Peksmist tunnistaja ei näinud, kuid aimates, et Jelissejev peksis kannatanut, helistas ta hiljem kannatanule. Kannatanu korterisse minnes seal verd ja kelle nägi AK oli peatrauma. (kd II tl 117-121).

Kohtuistungil tunnistas Jevgeni Jelissejev talle etteheidetava kuriteo sooritamist, st asjaolu, et lõi kannatanut süüdistuses kirjeldatud asjaoludel.

Neil asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav lõi süüdistuses nimetatud Jevgeni Jelissejev ajal ja kohas kannatanut rusikaga vastu pead. Sealjuures on kannatanu öelnud, e löögi tagajärjel ta t tundis valu ning kukkus ja pea oli katki. Antud juhul väärib tähelepanu tõik, et sooritatud löök oli oma iseloomult selline, kannatanu kukkumise ning peahaava tekkimise. Taoline mis põhjustas tagajärg kinnitab, et tegemist oli tugeva löögiga, mis ilmselgelt põhjustas kannatanule valu, kuivõrd see viis kannatanu tasakaalust välja ning tõi kaasa kannatanu kukkumise.

1-15-10833

Taoline Jevgeni Jelissejevi tegevus vastab KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) objektiivsetele tunnustele teise inimese tervise kahjustamine. –

Toime pandud vägivalla akti laadist järeldub üheselt, et tegemist oli tahtliku teoga. Lüües kannatanut Jevgeni Jelissejev rusikaga pähe, sai süüdistatav väga hästi aru, et põhjustab sellega kannatanule tervisekahjustuse ja valu. Seega tervisekahjustuse põhjustamise osas oli süüdistataval vähemalt otsene tahtlus.

Kõike eelöeldut arvestades on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et süüdistatav Jevgeni Jelissejev oli süüdistuses märgitud ajal ja lõi tahtlikult kannatanut xxx korteris vastu pead, mille tulemusena kannatanu sai tervisekahjustuse ja tundis valu.

Seega on Jevgeni Jelissejevi

tegevuses tuvastatud KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) sätestatud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused s.o tahtlik teise inimese tervise kahjustamine.

1.10 Jevgeni Jelissejevile on ka selles, et 08.02.2013 kella 17.00 paiku, viibides esitatud süüdistus alkoholijoobes korteris aadressil: xxx

KP , tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, ähvardades K. P tapmisega, haaras viimasel käega kaelast, surudes sealjuures kaelale ning omastas

AG -A09 maksumusega 581,76 eurot. kuuluva sülearvuti Samsung 300E5A

Kohus leiab, et 08.02.2013 episoodis on valduses olnud, kuid

KP AG kuuluva sülearvuti Samsung 300E5A-A09, vägivallaga ära võtmine tõendatud eelkõige k ütlus

annatanu

KP tega, milles ta märkis, et ülearvuti oli tal külas kasutab ostetud s AG t. 08.02.2013 AV koos Jevgeni nimelise tuttavaga. Kannatanu oli koos

AV köögis. Kuuldes toast kahtlast müra, läks ta tuppa ning nägi, et võrgust oli välja lülitatud sülearvuti ning see asus diivanilau mängija oli kapist samuti al. DVD- diivanilauale pandud. Oli arusaadav, et asjad olid valmis pandud äraviimiseks. Kutsudes näitas AV ta talle äraviimiseks valmis pandud asju ning nõudis mõlema lahkumist. V lahkus, kuid Jevgeni jäi.

KP hakkas sülearvutit laualt ära panema, kuid Jevgeni hak as talt toiteplokki käest ära tõmbama, k väänates seejuures käsi. Kannatanu hakkas vastu. Seejärel haaras Jevgeni vaba käega sülearvuti. Püüdes kätte saada toiteplokki ja sülearvutit surus Jevgeni kannatanule sõrmedega vastu kaela. Kannatanu tundis füüsilist valu. Politsei kutsumise ähvarduse peale lubas Jevgeni kannatanuga arved klaarida ning ähvardas, et ta ei ela kauem kui pool tundi. lasi toiteplokist lahti. Jevgeni KP h Kannatanu teavitas koheselt politseid ja aaras toiteploki ja sülearvuti ning hüppas korterist välja. AG (kd II tl 16-22). AG KP AG

tega. 08.02.2013 helistas ütlused haakuvad kannatanu ütlus Nimelt on ta öelnud, et tema hooldusalune Konstantin Pihoja ning seletas, et ja tolle tuttav KP AV oli külla tulnud tema tuttav Jevgeni. oli koos ks

, kutsus endaga kaasa KP AV KP köögis. Kuuldes toast müra lä külaliste tuppa AV KP

-

ning nägi, et äraviimiseks oli valmis pandud sülearvuti ja DVD mängija. Seejärel hakkas

AV ja Jevgenit ära ajama. Jevgeni jäi korterisse. Solvates AV lahkus, kuid KP, haaras Jevgeni

KP käest sülearvuti. sõnade kohaselt tal kõrist. Jevgeni Kui P avakdas vastupanu, haaras Jevgeni K lahkus koos sülearvutiga. (kd II tl 2-6). Kohtu hinnangul on kannatanu

AG KP antud ütlused kannatanu suhtes vägivalla rakendamise kohta lubatavad, kuna ütluste sisuks on vahetult enne rääkimist tajutud füüsilise valu tunde KP fakti kirjeldamine. Et

et helistati vahetult peale KP AG oli toimunud sündmuse mõju all kinnitab asjaolu, seda, kui oli toimunud süüdistatava ja kannatanu vahel konflikt. Seega on tunnistaja ütluste näol tegemist lubatava tõendiga KrMS § 66 lg 21 uses. p 2 tähend

Fakti, et kõnealune sülearvuti oli kannatanu valduses kinnitab tema poolt uurimisasutusele üle antud sülearvuti Samsung 300E5A-A09 kartongkarp (kd II tl -7-11).

Kannatanute ütluseid kinnitavad ka t ütlused unnistaja

AV , milles ta selgitas, et peale lahkumist

KP korterist, helistas mõne aja pärast talle ja ütles, et Jelissejev võttis ära tema arvuti KP (kd II tl 12-

1-15-10833

15). uurde Hilisemal ülekuulamisel tunnistaja selgitab, et pärastpoole samal päeval tuli tema j Jevgeni Jelissejev ja palus anda panti. Pantimisel saadud raha andis V Jevgeni sülearvuti Jelissejevile. (kd II tl 39-43).

Kannatanu ja ning tunnistaja

osas kinnitavad ka AG KP AV ütluseid sülearvuti äravõtmise tunnistaja

NM ütlused, millest järeldub, et kannatanult varastatud sülearvuti Samsung 300E5A-A09 nr xxx oli antud pandimajja (kd II tl 23-26) pandimaja laenulepingu nr 0374 kohaselt andis . OÜ SP AV 08.02.2013 panti 300E5A-A09 ja sai 100 eurot. (k I tl 26-31). S sülearvuti Samsung ülearvuti Samsung 300E5A-A09 nr xxx ja adapter on vaadeldud ning on tagastatud koos karbiga kannatanule AG (k 28-34). II tl

Kohtus tunnistas Jevgeni Jelissejev, et on kõnealuse kuriteo toime pannud.

Kirjeldatud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud sülearvuti vägivallaga äravõtmine süüdist on aset leidnud ning selle pani toime Jevgeni Jelissejev. Samuti on atava, kannatanu ja tunnistaja ütlustega tõendatud, et süüdistatav haaras kannatanul kaelast, pigistas seda, tekitades füüsilist valu üüsilist jõudu rakendades, sai süüdistatav väga hästi aru, et ta põhjustab . F

sellega kannatanule valu. Seega on tuvastatud tema kasutuses , et süüdistatav võttis kannatanult o

leva sülearvuti ja adapteri ära kasutades selleks vägivalda. Kannatanu ütlustest nähtuvalt oli tegemist sihipärase ja planeeritud süüdistatav korjas tegevusega, korteris kokku esemed, mida sealt varastada ning esemete seadusliku valdaja sekkumisel kasutas viimase suhtes vägivalda, et planeeritud võõra vara omastamine lõpule viia.

Eelnevat kokku võttes on tegevuses tuvastatud KarS § 200 lg järgi Jevgeni Jelissejevi kvalifitseeritava kuriteo tunnused s.o kavatsetult võõra vallasasja ära võt mine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades vägivalda.

Jevgeni Jelissejev on Narva Linnakohtu 11.06.2004 otsusega kriminaalasjas nr 1-35/04 mõistetud süüdi selles, et nõudis varalise kasu üleandmist kasutades vägivalda. Eeltoodust johtuvalt tuleb

Jevgeni Jelissejev tegevus kvalifitseerida KarS § 2 järgi, s.o teo toimepanek isiku poolt,

00 lg 2 p 4 kes on varem pannud toime . väljapressimise

1.11 Jevgeni Jelissejevile on esitatud

olles alkoholijoobes, KarS § 213 lg 1 järgi süüdistus selles, et tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades pangakaarti AS Swedbank, võttis VT 20.03.2013 ajavahemikul alates kella 18.34 kuni kella 20.24 pangaautomaatidest asukohtadega Sillamäel Pavlovi 2 ja Viru tänaval V. arvelduskontolt välja raha üldsummas 1900 eurot. T

KarS § 213 lg 1 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Seega KarS § 213 järgi etteheite tegemiseks peab olema süüdistuses näidatud milles seisnes arvutiprogrammi või andmete e või sisestamine, muutmine, kustutamine, rikkumine, sulustamin muul viisil andmetöötlusprotsessi . Lisaks peab süüdistuses kajastuma milles seisnes sekkumine vastava tegevuse ebaseaduslikkus ning varalise kasu saamine ja kahju tekitamine. Antud juhul on süüdistuses kirjeldatud Jelissejevi tegevusena pangakaardi abil AS Swedbank VT pangaautomaatidest sularaha väljavõtmist. Kuid süüdistuses puudub igasugune viide või selgitus, kas ja kui, siis milles seisnes vastava tegevuse ebaseaduslikkus. Kuivõrd „ebaseaduslik“ on KarS §

213 lg 1 obligatoorseks koosseisuliseks tunnuseks ning vastavat asjaolu süüdistuses ei kajastu, ei ole võimalik Jevgeni Jelissejevile inkrimineerida KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. Samuti puudub süüdistuses selgitus, milles seisnes obligatoorseks tunnuseks olev „kahju tekitamine“. Süüdistuse tekstis kajastatud tegevus ei vasta ka ühelegi teisele karistusseadustikus sätestatud kuriteo tunnustele.

1-15-10833

KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. (vt Riigikohtu kohtuotsus nr 3-1-1-109-12)

Kuivõrd antud juhul ei kajastu süüdistuse tekstis faktilisi asjaolusid, mis vastaksid KarS § 213 lg 1 (või mõne muu karistusseadustikus sätestatud kuriteo) koosseisulistele tunnustele, ei saa kohus omal initsiatiivil väljuda süüdistuse raamidest ning asuda tuvastama, milles seisnes Jelissejevi tegevuse ebaseaduslikkus ja tekitatud kahju.

Kõike eelnevat kokkuvõttes leiab kohus, et süüdistuses toodud teokirjeldus ei vasta KarS § 213 lg 1 tunnustele ning Jevgeni Jelissejev tuleb

13 lg 1 talle KarS § 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

1.12 Jevgeni Jelissejevile on 2013 aprillis- KarS § 201 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistus selles, et mais, viibides xxx talus, olles kokku leppinud bensiinisae omaniku külas , võttis 640 eurot AK AK maksva bensiinisae ajutiseks kasutamiseks, kuid seejärel omastas selle, pöörates bensiinisae enda kasuks.

KarS § 201 lg näeb ette vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu

2 p 1 võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise.

Nimetatud sätte järgi etteheite tegemiseks peab objektiivsete tunnustena olema tuvastatud: 1) süüdistuse esemeks olev vallasasi või muu vara oli süüdistatava valduses; 2) see vara oli tema jaoks võõras ning 3) süüdistatav pööras selle enda või kolmanda isiku kasuks. Kvalifitseeriva tunnusena peab olema tuvastatud, et varguse, tegemist on isikuga, kes on varasemalt süüdi mõistetud röövimise, omastamise eest. jj

Käesoleval juhul on süüdistusaktis märgitud, et Jelissejev,

Nimetatu pinnalt võib teha järelduse, et süüdistuses kajastuvad faktilised asjaolud, mis võimaldavad tuvastada omastamise koosseisu teise objektiivse tunnuse olemasolu, st et saag ol Jelissejevi jaoks i tõepoolest võõras süüdistuse tekstist nähtub esiteks, et olles kannatanu talus, võttis . Samas

Jelissejev kannatanu bensiinisae ajutiseks kasutamiseks. Sellest ei ole üheselt aru saada, kas Jelissejev kasutas kannatanule kuuluvat eset kannatanu talus või kuskil mujal. Ühtki viidet, et ta oleks sellega kannatanu talust väljunud, süüdistuses pole. Seega süüdistuse teksti kohaselt ei läinud bensiinisaag faktiliselt kannatanu valdusest välja. Koosseisu kolmanda obligatoorse tunnuse osas sisaldub süüdistuses märge, et süüdistatav omastas sae, pöörates selle enda kasuks. Vastavasisulise etteheite tegemiseks peaks olema süüdistuses märgitud milliste konkreetsete tegudega (või tegutsemise kohustuse eiramisega) vara enda kasuks pöörati. Antud juhul tuleneb aga süüdistusest, et omastamine pandi toime muu hulgas seeläbi, et pöörati vara enda kasuks. Mil viisil seda faktiliselt tehti, süüdistuses märgitud pole. Süüdistuses pole kirjeldatud ühtki süüdistatava tegevust, mida saaks käsitleda omastamistahet manifesteeriva

1-15-10833

teona, st tegu millega

soovi tema valduses olevat eset omanikule mitte süüdistatav väljendaks tagastada. Süüdistuses ei ole ka osutatud, et süüdistatav oleks keeldunud asja kannatanule üleandmisest või muul viisil takistanud ligipääsu temale kuuluvale varale. kannatanul

Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-109-12 on kriminaalkolleegium selgitanud, et senise omaniku varast kestvale ilmajätmisele osutab üldjuhul just nimelt tegevus, millega süüdlane manifesteerib senise omaniku seisundi muutumise, mis seisneb tema käsutusvõimaluse halvenemises asja või vara suhtes. Taolise tegevuse kirjeldus tuleks ka süüdistuses kajastada, et süüdistataval oleks võimalik teostada oma kaitseõigust ning saada üheselt aru, millist tegevust talle ette heidetakse.

Nii nagu eelmises punktis viidatud, ei saa kohus -s 1 KrMS § 268 lg sätestatud piirangute tõttu väljuda süüdistuse piiridest ning asuda tuvastama faktilisi asjaolusid, mida süüdistuses kirjeldatud pole.

Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et süüdistusaktis kajastuv teokirjeldus ei vasta KarS §-s

201 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsetele tunnustele, kuivõrd selles puuduvad faktilised asjaolud, mis sisustaksid obligatoorset tunnust - isiku kasuks

enda või kolmanda pööramist.

Neil põhjustel tuleb Jevgeni Jelissejev talle KarS § 201 lg 2 p järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

2. Karist

us

KarS § 266 lg 2 p 2 (alates 01.01.2015 KarS § 266 lg 2 p 1, 2) näeb ette rahalise karistuse või , 3

kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 199 lg 2 p 4, 7 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 214 lg 2 p 1 näeb ette neljakuni kaheteistaastase vangistuse. KarS § 200 lg 2 p 4 näeb ette kolmekuni viieteistaastase vangistuse. Tegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 121 nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Alates 01.01.2015 jõustunud redaktsioonis vastab süüdistatavate tegevus Kars § 121 lg le 1, mis näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. -

KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Kuivõrd kehtiva KarS § 121 lg 1 sanktsioonimäär on varasemaga võrreldes oluliselt madalam, on kehtiva redaktsiooni näol tegemist seadusega, mis on süüdistatavate suhtes leebem ning karistuse mõistmisel tuleb lähtuda kehtiva KarS § 121 lg 1 sanktsiooni määrast.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. Kolme süüdistatava puhul arvestab kohus isikut iseloomustavate andmetena, et neid on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud (Jevgeni Jelissejevit kolmel korral, Aleksandr L.T kolmel korral ning E.C-d kahel korral) ja seda eelkõige sissetungi, väljapressimise ja vägivalla eest. Eelnevate kohtuotsustega on Jevgeni Jelissejevile ja E.C-le karistuseks mõistetud vangistus ning Aleksandr L.T-le vangistus, mis oli asendatud ühiskondlikult kasuliku tööga ning allutamisega käitumiskontrollile. Vitali J.I ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud.

Karistuse liigi valimise osas on kohus seisukohal, et süüdistatavate varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Jevgeni Jelissejevit, Aleksandr L.T ning E.C-d on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude eest, kuid vaatamata sellele on nad jätkanud kuritegude toimepanemist. Võttes lisaks eelnevale arvesse ka kuritegude raskust ning Jevgeni Jelissejevi puhul ka episoodide arvu, on kohtu hinnangul karistuse

1-15-10833

eesmärkide saavutamiseks vajalik Jevgeni Jelissejevi , Aleksandr L.T-le ning E.C le E.C kohaldada karistusena vangistust. le Ka J.I osas peab kohus vajalikuks kohaldada karistuseliigina vangistust ning seda lähtuvalt sooritatud kuriteo raskusest.

Karistuse määrade arvestamisel arvestab kohus ka asjaolu, et süüdistuse esemeks olevad teod on valdavalt leidnud aset aastatel 2012-2013 ning kriminaalasi saadeti kohtusse 3-4 aastat pärast kuritegude sooritamist. Süüdistuse vähest keerukust ning kogutud tõendusteabe mahtu arvestades, ei olnud niivõrd pikk kohtueelne menetlus õigustatud. Sellest lähtuvalt vähendab kohus ka mõistetavate karistuse määrasid.

2.1. Jevgeni Jelissejevi karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus, et Jelissejev on osaliselt tunnistanud oma süüd talle etteheidetavate kuritegude toimepanemises. Samas ei nähtu aga tema käitumisest, et ta reaalselt kahetseks kuritegude sooritamist. Kahetsuse puudumisele viitab ka episoodide paljusus. Jelissejevi karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Jelissejevit on varasemalt 3-l korral kriminaalkorras karistatud. Sealjuures on olnud tegemist varavastaste kuritegudega ja väljapressimisega. karistuseks mõistetud vangistus. Eelnevate kohtuotsustega on talle kahel korral

Samas tuleb kergendava asjaoluna arvestada, et Jelissejev pooled talle tunnistas üles süüksarvatavate kuritegude toimepanemise ning aitas sellega oluliselt kaasa kuritegude avastamisele. Sel põhjusel loeb kohus i ülestunnistusi oluliseks kergendavaks asjaoluks, Jelissejev mistõttu on põhjendatud karistus alla keskmise määra (episoodid 1.1, 1.4.) .

2.1.1 se 01.02.2012 toimepandud omavolilise sissetungi tehiolusid ja raskust Võttes arves etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis (sh asjaolu, et tegemist on tungimisega võõraste isikute eluruumidesse, kannatanu suhtes rakendatud vägivalla ulatust ning sündmusest möödunud aega ja süü tunnistamist peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks ), karistuseks 6 kuud vangistust. 20.04.2012 sooritatud varguse tehiolusid, sündmusest möödunud ajavahemikku ja süü tunnistamist arvestades peab kohus kohaseks karistuseks 6 kuud vangistust. 15.05.2012 toimepandud väljapressimise tehioludest ja sündmusest möödunud ajavahemikust lähtuvalt peab kohus kohaseks karistuseks 4 aastat vangistust. Samal päeval toimunud kannatanu kehalise väärkohtlemise eest peab kohus vajalikuks mõista Jelissejevile karistuseks 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg le 1 tuleb mõistetud karistused liita ning lugedes kergemad karistused - kaetuks raskeima karistusega mõistab kohus liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Kuna kriminaalasja ar

- utati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg

2 vähendada mõistetud le karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Jevgeni Jelissejevile karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt tuleb nimetatud karistus liita Narva Linnakohtu 11.06.2004 kohtuotsuse ga mõistetud karistusega – 2 aastat, 10 kuud ja 25 päeva vangistust ning mõista Jevgeni Jelissejevile

- liitkaristuseks 5 aastat, 6 kuud ja 25 päeva.

2.1.2 14.02.2014 toimepandud omavolilise sissetungi tehiolusid ja raskust Võttes arvesse etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis (sh asjaolu, et tegemist on tungimisega võõraste isikute eluruumidesse, kannatanu suhtes rakendatud vägivalla ulatust ning teo toimepanemist grupis) peab kohus ke kandvaks karistuseks 1 aasta põhjendatuks ja karistuse eesmär

9 kuud vangistust. 06.11.2012 sooritatud televiisori varguse tehiolusid, sündmusest möödunud ajavahemikku ja süü tunnistamist arvestades peab kohus kohaseks karistuseks 9 kuud vangistust. 23.01.2013 ja 13.01.2014 sooritatud kannatanute kehalise väärkohtlemiste tehiolusid ja süü tunnistamist arvestades peab kohus vajalikuks mõista Jelissejevile karistuseks 10 kuud vangistust.

1-15-10833

08.02.2013 toimepandud tehioludest ja röövimise süü tunnistamisest lähtuvalt peab kohus kohaseks karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeb kohus mõistetud kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõistab Jevgeni Jelissejevile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Lähtuvalt KrMS § 238 lg- 2 tuleb st mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ning mõista Jevgeni Jelissejevile karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg: 17.02- 19.02.2014 seega on kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud

– 3 päeva ning ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 2 kohaselt tuleb nimetatud karistus liita Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.06.2014 kohtuotsusega mõistetud rahalise karistusega – 300 miinimumpäevamäära ehk summas

960 eurot ning mõista Jevgeni Jelissejevile liitkaristuseks 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva vangistust ja rahaline karistus 300 miinimumpäevamäära ulatuses ehk summas 960 eurot.

2.1.3 dab kohus punktides 2.1.1 ja 2.1.2 nimetatud liitkaristused KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel lii ning loeb kergema ristuse kaetuks raskeima karistusega ja b ka mõista lõplikult kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks rahalise karistuse summas 960 eurot ja 5 aastat, 6 kuud ja 25 päeva vangistust. Tulenevalt KarS § 64 lg ahaline karistus viia täide iseseisvalt. -st 2, tuleb r

Kohus teavitab t kirjaliku teatisega mis ajaks ja millisesse KrMS § 414 lg 1 alusel Jevgeni Jelissejevi vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Vangistuse kandmise alguseks lugeda KrMS § 414 lg 2 alusel Jevgeni Jelissejevi vanglasse saabumise aeg.

2.2. L.T karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna arvestab kohus, et L.T on talle etteheidetavas episoodi avaldanud ka s ja süüd tunnistanud kahetsust.

Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et L.T varasemalt 3-l korral on kriminaalkorras karistatud. Sealjuures on olnud tegemist omavoli ja omavolilise sissetungiga. Eelneval kahel korral ei ole temale vangi karistuseks mõistetud stust täitmisele pööratud. Vangistuse asemel kohaldati asenduskaristusena iskondlikult kasulikk d. üh u töö

Võttes arvesse toimepandud tervisekahjustuse tekitamise tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, süüdistatava panust kannatanu peksmises (st ühe löögi sooritamist aega, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille ) ning sündmusest möödunud raskus on oluliselt alla keskmise. Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes on kohtu hinnangul antud juhul põhjendatud ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 3-kuuline vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg-s 2 sätestatule vähenda mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karista b kohus b L.T 2-kuulise vangistusega.

KarS § 64 lg 1 kohaselt tuleb nimetatud karistus liita eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega 10 kuud vangistust, mis oli a

- ning lugedes – sendatud 300 tunni üldkasuliku tööga kergem karistus kaetuks raskema karistusega b kohus L.T-le liitkaristuseks 10 mõista kuud vangistust. Karistusest tuleb arvata

247 tundi ning maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – – kohus b , asendades mõista lõplikuks karistuseks 1 kuu ja 23 päeva vangistust mõistetud karistuse KarS § 69 lg 1 alusel 53 tunni üldkasuliku tööga. Arvestades töökohustuste täitmist on ü ldkasuliku töö tegemise tähaajaks põhjendatud määrata 4 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

L.T on vastavalt -le 4 kohustatud

KarS § 69 lg üldkasuliku töö tegemise järgima l kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p 2,21 sätestatule. Ta on kohustatud: 1) elama kriminaalhool

dusametnikuga kooskõlastatud aadressil;

1-15-10833

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8)

mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

2.3. J.I karistust raskendavad asjaolud puuduvad. rgendava asjaoluna arvestab Ke kohus, et J.I on talle etteheidetavas episoodis omavoliline sissetung . –

– süüd tunnistanud

Võttes arvesse toimepandud omavolilise sissetungi tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, süüdistatava panust ning kannatanule tekitatud vigastusi, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on alla keskmise. Kohtu hinnangul on põhjendatud karistuse eesmärke kandvaks karistuseks ja

1 aasta vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg le 2 vähendada mõistetud karistust ühe - kolmandiku võrra ja karistada J.I 8-kuulise vangistusega.

Kuivõrd J.I on varasemalt kriminaalkorras karistamata, peab kohus võimalikuks jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et J.I ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 17.08.2016.

2.4. E.C Skomorovski karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna arvestab kohus, et Skomorovski on talle etteheidetavas episoodis omavoliline sissetung

–

– süüd tunnistanud.

Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et E.C on 2-l korral kriminaalkorras karistatud. Võttes arvesse toimepandud omavolilise sissetungi tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, süüdistatava panust ning kannatanule tekitatud vigastusi, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on alla keskmise. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 KrMS § 238 lg -aastast vangistust.

2 kohaselt vähenda mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karista b kohus b J.I 8-kuulise vangistusega.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liidab kohus nimetatud karistuse Viru Maakohtu 16.08.2014 kohtuotsuse

ga mõistetud karistusega – ning üksikkaristustest

2 aastat ja 8 kuud vangistust, raskeima suurendamise teel mõistab kohus E.C Skomorovskile liitkaristuseks 2 aastat ja 11 kuud vangistust. Karistusest tuleb arvata maha Viru Maakohtu 14.08.2014 kohtuotsuse järgi kantud vangistus (14.08.2014 kuni 16.08.2016), s.o 2 aastat ja 2 päeva vangistust ning mõista kohus b lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud ja 28 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks lugeda 17.08.2016

3. Tsiviilhagid

VÕS § 1043 kohaselt ) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju peab teisele isikule (kannatanule tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

1-15-10833

vastaval k t seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et ahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 137 lg st 1 tuleneb, et kui mitu isikut vastutavad samal või erine - vatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.

Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri - kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste

esitamise tähtajaks.

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud alljärgnevad tsiviilhagid: - hagiavaldus summas 380 eurot; PB - hagiavaldus summas 1900 eurot; VT - hagiavaldus summas 230 eurot; OK - hagiavaldus summas 689 eurot; VO

3.1. KrMS § 310 lg 2 sätestab, et juhul, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata ning annatanul on õigus vastav nõue esitada tsiviilkohtumenetluse k seadustikus sätestatud korras.

3.1.1. Tulenevalt kohtuotsuse punktis 1.5

. tuvastatud asjaoludest mõistab kohus Jevgeni Jelissejevi ja J.I PB elukohast. Neil asjaoludel õigeks episoodis, mis puudutab esemete vargust jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata. PB

3.1.2. Tulenevalt kohtuotsuse punktis 1. .

11 märgitust mõistab kohus Jevgeni Jelissejevi õigeks episoodis, mis puudutab VT krediitkaardi kasutamisega kahju tekitamist. Neil asjaoludel jätab kohus VT

tsiviilhagi läbi vaatamata.

3.1.3. Tulenevalt kohtuotsuse punktis 1.4. Jevgeni Jelissejev tuvastatud asjaoludest mõistab kohus i õigeks 06.11.2012 episoodis osas, mis puudutab lihvimismasina ja mobiiltelefoni vargust i VO elukohast. Neil asjaoludel jätab kohus VOi tsiviilhagi lihvimismasina ja mobiiltelefoni osas ( )

üldsummas 50 eurot läbi vaatamata.

3.2. Ts

423 lg 1 p 13 k MS § sätestab, et ohus jätab läbi vaatamata hagi, mille läbivaatamiseks puudub kohtul pädevus.

Kannatanu saab esitada tsiviilhagi sellise isiku vastu, kes on samas kriminaalasjas süüdistatav. Kriminaalasjas menetletav tegu (kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavad faktilised asjaolud) peavad moodustama tsiviilhagi aluse raskuspunkti. Lisaks kannatanu nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude ja süüdistuse alusfaktide olulisele ühisosale, peab kannatanu nõue selleks, et seda saaks maksma panna kriminaalmenetluse raames, olema vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga . tsiviilhagi aluseks oleval rikutud hüveolukorra taastamisele või heastamisele OK asjaoludel istatavate lahkumi tema korterist asjade kadumine

– süüd se järgselt ning laua lõhkumine – ühisosa puudub Jevgeni Jelissejevile ja L.T-le s kajastatud esitatud süüdistuse teokirjeldusega (vt otsuse punkte 1.6. ja 1.7.). idetud esemete vargust Süüdistatavatele ei ole ette he ega kirjeldatud ka mööbli lõhkumist. Seega pidanuks maakohus jätma tsiviilhagi KrMS § 2631 - lg s

1 ette nähtud korras eelmenetluses TsMS §

1 alusel menetlusse võtmata

371 lg 1 p . Kuna kohus võttis tsiviilhagi siiski menetlusse, tuleb see jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel.

3.3. VO et 06.11.2012 varastati tema esitas tsiviilhagi summa 689 eurot. Hagis on märgitud, korterist televiisor Panasonic, lihvimismasin Bosch ja mobiiltelefon Nokia. Varastatud esemete täpne loetelu ja väärtus kajastub ka kannatanu ülekuulamise protokollis. Otsuse punktist 1.4. punktis märgitud põhjendustel on kohus lugenud tõendatuks, et hagi aluseks oleva televiisori varguse pani toime Jevgeni Jelissejev. Teiste esemete vargust süüdistatava poolt ei ole tõendatud ning selles osas jätab kohus hagi läbi vaatamata. Televiisori vargusega rikkus Jelissejev kannatanu omandit ning tekitas seeläbi kannatanule kahju. Kannatanu poolt esitatud kahjunõude suurus on tõendatud kannatanu ütlustega. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et O

1-15-10833

hagi televiisori osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb hagi summas 639 eurot

välja mõista kahju tekitajalt – süüdistatavalt Jevgeni Jelissejevilt.

4.

Asitõendid

Sündmuskohtadelt ära võetud asitõendid, mida ei ole kohtueelse menetluse käigus omanikele tagastatud ning mis ei oma varalist väärtust, tuleb kohtuotsuse jõustumisel KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-le 4. Taolisteks esemeteks on: neli keppi (puust),

- ja Piirivalveameti mis võeti ära Jevgeni Jelissejevilt ja mis asub Politsei Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (asitõendi üleandmise vastuvõtmise akti - nr 900); kaprontross, lt ja mis asub Politseija Piirivalveameti Ida mis võeti ära Jevgeni Jelissejevi prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (asitõendi üleandmise vastuvõtmise akti nr - 900); gaasiballoon pipargaasiga Pfeffer, Jevgeni Jelissejevilt ja mis asub Politseija mis võeti ära Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr 900 ).

5. Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. - Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud.

Arvestades süüdistatavatelt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude suurust, peab kohus vajalikuks ajatada nende tasumine ühele aastale.

KrMS § 179 lg 1 p kohaselt kuulub Jevgeni Jelissejevilt riigituludesse väljamõistmisele su ndraha 1075 eurot. -de 175 ja 180 kohaselt kuulub Jevgeni Jelissejev riigituludesse KrMS § ilt väljamõistmisele määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest ng kohtumenetluses osutatud õigusabi eest

168 eurot ni eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel jätab kohus riigi kanda kohtumenetluses Jevgeni Jelissejevi määratud kaitsja Galina Tšelnokova poolt osutatud õigusabi kulu 184 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et l on õigus tasuda väljamõistetud Jevgeni Jelissejevi menetluskulud (summas 1443 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust

1 aasta jooksul.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub L.T lt riigituludesse väljamõistmisele sun - draha

645 eurot. - L.T-lt KrMS § dest 175 ja 180 lähtudes mõistab kohus riigituludesse välja määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Irina Žurina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest

72 eurot ja kohtumenetluses osutatud õ 174. igusabi eest 223.08 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et on õigus tasuda väljamõistetud L.T menetluskulud (summas 1042.80 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.

KrMS § 179 lg 1 p kohaselt kuulub J.I-lt riigituludesse väljamõistmisele sundraha eurot. -de 175 ja 180 kohaselt kuulub J.I

KrMS § riigituludesse väljamõistmisele ilt määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja E.C Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest eurot ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest

200 eurot.

1-15-10833

KrMS § 181 lg 1 alusel jätab kohus riigi kanda kohtumenetluses J.I määratud kaitsja E.C Belugini

poolt osutatud õigusabi kulu 160 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et J.I-l on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 941 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub t riigituludesse väljamõistmisele sundraha E.C Skomorovskilt

645 eurot. -de 175 ja 180 kohaselt kuulub E.C Skomorovskilt riigituludesse KrMS § väljamõistmisele määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Irina Žurina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest ses osutatud õigusabi eest

180 eurot ja kohtumenetlu 223.08 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et l on õigus tasuda väljamõistetud E.C Skomorovski menetluskulud (summas 1048.08 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS 233, 238, 311, 313, 314, 315. §

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi Kohtunik