1-16-8648/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

03. november 2016, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-8648 (16284000360) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Kriminaalasi J.R KarS

süüdistuses § 424, § 329 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Triin Tumala Süüdistatav J.R

(isikukood: XXX; elukoht: xxxxx xxx xx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx karistatus: omab ; kriminaalkaristatust)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada J.R

süüdi (KarS) § 424 järgi ja mõista talle karistusseadustiku karistusena vangistus

1 (üks) aasta.

Tunnistada J.R

karistusena vangistus 6 süüdi KarS § 329 järgi ja mõista talle

(kuus) kuud.

KarS § 63 lg 1 alusel mõista KarS § J.R-ile liitkaristus raskeima kuriteo, s.o järgi ja mõista talle

1 (üks) aasta. karistusena vangistus

KarS 65 lg oleva kohtuotsusega J.R-ile §

2 alusel suurendada käes mõistetud

karistust Tartu Maakohtu kandmata

10. märtsi 2016 otsusega mõistetud karistuse ära osa, s.o 6 (kuue) kuu vangistuse ja lugeda J.R kandmata karistuseks võrra vangistus

6 (kuus) kuud.

1 (üks) aasta

KarS § 09.09.2016, s.o 3 (kolm) päeva

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 07.- mõistetud karistusaja hulka ja lugeda J.R kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva.

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1, 3 mõistetud vangistus alusel asendada J.R-ile

aasta 5 kuud 27 päeva üldkasuliku tööga 537 (viissada kolmkümmend seitse) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates.

KarS § 69 lg 4 alusel on J.R üldkasuliku töö tegemise kohustatud perioodil järgima KarS §

1 sätestatud käitumis nõudeid:

75 lg-s kontrolli

1) xxxxx xxx xx xxxxx-xxxxxxx xxxxx elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx ;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi pii

res kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata J.R

Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J.R-ilt karistusena ära mootorsõiduki juhtimise lisa õigus 1 (üheks) aastaks.

Tühistada kohtuotsuse jõustumisel J.R-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

2. Menetluskulud :

e hüvitamine

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.R-ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eur riigi õigusabi tasu 120 (ükssada ot ja kakskümmend) äärata kriminaalmenetluse kulud eurot riigi kasuks. M

765 (seitsesada

kuuskümmend viis) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 20

16. a

detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 63 (kuuskümmend kolm) eurot 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa -

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on - Tartu Ringkonnaõigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127) ui isik ei ole LS § s 127 kehtestatud tähtaja . K - jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1). ttekirjutuse täitmata E

jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2).

K naalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel - .

ASJAOLUD

E KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on J.R toime pannud kuritegudena:

1)

selles, et tema juhtis mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § järgi, mis seisnes

07.09.2016.a. kella 19.50 ajal Viljandi linnas Riia mnt 66 juures mootorsõidukit Mazda 626, registreerimismärgiga XXX XXX alkoholi joobe seisundis. J.R-i kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF 0026 mõõdeti tema poolt ühes -

liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,25 mg/l, seega rikkus J.R oma tahtliku tegevusega LS Lisaks puudus J.R § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 sätteid. kehtiv mootorsõiduki juhtimise õigus. 2) karistuse kandmisest kõrvalehoidumise s.o kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50 lg 1 p 1 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise KarS § järgi, mis

seisnes selles, et tema juhtis 07.09.2016 kella 19.50 ajal Viljandi linnas Riia mnt 66 juures mootorsõidukit Mazda 626, registreerimismärgiga XXX XXX isikuna, kellelt on 10.03.2016

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 6 kuuks alates 29.03.2016, seega oma tahtliku tegevusega J.R hoidus kõrvale tema suhtes täitmisele pööratud karistuse täitmisest.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi KarS § järgi ja ja karistamiseks vangistusega 1 aasta.

karistamiseks vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 1 aasta vangistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.03.2016 otsusega mõistetud ärakandmata osa 6 kuu võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata J.R eelvangistuses viibitud aeg 07.09.2016-

09.09.2016, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga 537 tundi, määrates tähtajaks 1 aasta 6 kuud. Lähtuvalt KarS § 69 lg 4 peab süüdistatav üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi KarS § § 50 lg 1 p -st 75 lg 1 tulenevalt. KarS

1 kohaselt võtta lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkulepp

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS

§ 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

KarS § 329 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (

), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus KrMS § .

179 lg 1 kohaselt on sundrahateise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Süüdistatava esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisel J.R-i kaitsja e kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 120 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüv tamine kohtumääruse või kohtu i otsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid - .

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on s

765 eurot: üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi tasu 120 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

J.R on kahtlustatavana kinni peetud 07.-09.09.2016, seega on J.R viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel juures ühele vangistus karistusaja hulka, kus eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik