1-15-10667/34 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-10667

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 10. oktoobri 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega

Kaebuste esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Tarmo Haug (isikukood 39008106517) ja

tema kaitsja advokaat Valli Murde, määruskaebused

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 10. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebused jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Objartel&Partnerid kaudu 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot) advokaat Valli Murdele

tema poolt määruskaebemenetluses Tarmo Haugile riigi õigusabi osutamise eest.

3.1

Mõista Tarmo Haugilt välja menetluskulu riigituludesse.

3.2

Õigusabi tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole.

Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2016. a määrusega jäeti Tarmo Haug vabastamata talle Tartu

Maakohtu 28. jaanuari 2016. a otsusega mõistetud karistusest. T. Haug kannab 3-aastast liitkaristust

KarS § 424 ja 422 lg 1 järgi. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19. septembril 2018.

2. Kohus leidis, et ehkki esinevad formaalsed alused T. Haugi tingimisi ennetähtaegseks

vabastamiseks elektroonilise valvega, tuleb süüdimõistetu jätta vabastamata. Kohus arvestas

seejuures, et T. Haug kannab karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja

mootorsõiduki juhina liiklusnõuete rikkumise eest, millega on põhjustatud inimese surm. Kohus

analüüsis ka T. Haugi varasemat elukäiku, tuues välja, et isikut on karistatud varem varguse,

kelmuse ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Eelmise katseaja T. Haug küll läbis, ent

paar nädalat pärast selle lõppu pani toime uue kuriteo, mille läbi sai surma tema lapse ema. Kohus

leidis, et korduvalt kuritegusid toime pannud T. Haugi puhul ei hoia ära uute kuritegude

toimepanemist elukoha ega lähedaste olemasolu.

Kohus tõi välja vangla seisukoha, mille kohaselt esineb T. Haugi puhul endiselt uue kuriteo

toimepanemise oht. Vangla on pidanud süüdimõistetut avalikkusele ohtlikuks. Kohus nõustus

vangla seisukohaga, tuues välja, et süüdlane ei ole osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, teda

on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Lisaks on kinnipeetaval kalduvus sõltuvusainete

tarvitamisele, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Tal on 11 000 euro ulatuses

tasumata rahalisi nõudeid, mistõttu võib T. Haug majanduslike raskuste ilmnemisel toime panna

varavastaseid kuritegusid.

Kohus leidis, et süüdimõistetut, keda on korduvalt karistatud kuritegude eest, kellel on mitmeid

kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning kalduvus sõltuvusainete tarvitamisele, ei ole mõtet tingimisi

ennetähtaega vabastada, kui on oht, et ta vabaduses võib toime panna uue kuriteo. Kohus pidas

kaheldavaks süüdimõistetu õiguskuulekust ja käitumiskontrollile allutamist.

Kohus leidis, et mingitki nihet paremuse poole ei ole toimunud süüdimõistetu käitumises, tal pole

olnud võimalust osaleda üheski sotsiaalprogrammis, mis võiks uute kuritegude toimepanemise riske

maandada.

MÄÄRUSKAEBUSED

3. Määruskaebuste esitajad taotlevad vaidlustatava määruse tühistamist ning T. Haugi

vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.

3.1

Kaitsja leiab, et kohus ei ole piisavalt arvestanud T. Haugi püüdlusi oma käitumist

parandada. Praeguseks on T. Haug oma prioriteedid paika pannud ja soovib näidata, et on võimeline

elama vabaduses seaduskuulekalt. Ta mõistab oma sõltuvust alkoholi tarvitamise ja kriminaalse

käitumise vahel. Vabanemisel on tal kindel elukoht ning ema on nõus poega toetama, samuti on T.

Haugil töökoht. Seda, et T. Haug suudab ja oskab korralikult töötada, näitab töötamine Soomes

ehitajana enne kinnipidamist.

3.2

On üsna selge, et T. Haugi probleemide põhjuseks on sõltuvus alkoholist, mida ta asus

tarvitama üsna noorelt. Teda tuleks abistada alkoholisõltuvusest vabanemisel, millist eesmärki

kannab allutamine ravile. T. Haug mõistab oma probleeme ja on valmis kriminaalhooldaja abiga

oma elustiili muutma, et edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest. Kriminaalhooldaja abiga

läbiks T. Haug ka vajalikud sotsialiseerimise programmid, mis võiksid anda talle täiendavaid

teadmisi ja oskusi eluks vabaduses. Ta loodab väga, et kriminaalhoolduse abil käitub ta tulevikus

seaduskuulekalt, reegleid rikkumata.

3.3

Õiglane ega karistuse mõttega kooskõlas ei ole arvestada ennetähtaegse vabastamise

otsustamisel põhiliselt kuritegude toimepanemise asjaoludega. T. Haug kinnitas, et suudab

varasemat elukäiku hinnata ja mõistab, kui kahjulik see oli tema enda ja teiste suhtes.

4. T. Haug leiab, et maakohtu otsus on formaalne ning ei ole kooskõlas määruskaebuse esitajat

tundvate ametnike arvamusega. Ka prokurör on tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt.

Kohtupraktikast võib leida näiteid, kus on vabastatud ka mitu korda hullemaid kinnipeetavaid.

Kõiki rehabilitatsiooniprogramme saab teha ka väljaspool vanglat, samuti lõpetada kooli.

Taasühiskonnastavates tegevustes mitteosalemine ei ole T. Haugi enda teha, vaid vangla otsus viia

need läbi 2017. aastal. Kohus ei arvestanud T. Haugi motivatsioonikirjas toodud seisukohti. T. Haug

nõustub, et on karistuse ära teeninud, ent leiab, et tänaseks piisab ärakantud karistusajast. Kõige

suurem karistus ongi talle teadmine teost, mille eest ta on süüdi tunnistatud ning sellest kunagi oma

lapsele rääkimine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud T. Haugi vangistusest

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.

5.1

Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on

vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on

seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut

kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine

vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema

varasem elukäik).

5.2

Maakohtu määrusest nähtub, et kohus ei ole lähtunud ainult kuriteo toimepanemise

asjaoludest, vaid on vaaginud kõiki tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente. I

astme kohtuga nõustudes arvestab ka ringkonnakohus, et süüdlast, keda on korduvalt karistatud

kuritegude eest (mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja mootorsõiduki juhina liiklusnõuete

rikkumise eest, millega on põhjustatud inimese surm, varasemalt samuti mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimise ning kelmuse ja varguse eest), kellel on mitmeid kehtivaid

distsiplinaarkaristusi (sh isevalmistatud esemete omamise, töökohustuse rikkumise, korralduse

eiramise eest) ning kalduvus sõltuvusainete tarvitamisele (ohtlikus ja risk nii alkoholi kui ka

narkootikumidega tarvitamisega seoses), ei ole põhjendatud tingimisi enne tähtaega vabastada, kui

on oht, et ta vabaduses võib toime panna uue kuriteo (uue kuriteo riskiprotsent on

kinnipidamisasutuse arvutuste kohaselt 2 aasta jooksul 45 % nii üldise korduva kuriteo kui ka

vägivaldse kuriteo toimepanemise osas). Seega ei ole kaitsja etteheide maakohtule, et viimane ei ole

piisavalt arvestanud T. Haugi püüdlusi oma käitumist parandada, põhjendatud. Ringkonnakohus

leiab, et isiku püüdlused oma käitumist parandada, peaksid olema nähtavad ka tema käitumisest

karistuse kandmise ajal – siinkohal tuleb nõustuda maakohtuga, et distsiplinaarkaristused

vangistuses näitavad, et T. Haug ei suuda isegi range järelevalve tingimustes õiguskuulekalt käituda.

5.3

Nii kaitsja kui ka T. Haug ise on määruskaebuses peamiselt keskendunud sellele, et süüdlane

ise saab aru oma probleemkäitumise põhjustest ning on nõus alkoholisõltuvusega tegelema ning

saama ka vastavat ravi. Lootus tõhusa abi ja nõu saamiseks on määruskaebuse esitajatel just

kriminaalhooldusega seoses.

Ehkki määruskaebuse esitajad leiavad, et süüdlane saaks sotsiaalprogrammi läbida ja haridusteed

jätkata ka vabaduses, nähtub T. Haugi varasemast elukäigust, et vaatamata tema süüditunnistamisele

mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja varasemale sotsiaalprogrammi Eluviisitreening

läbimisele, mis teatavasti on suunatud sõltuvusainete kuritarvitajatele, kelle puhul sõltuvus

põhjustab õigusvastast käitumist, kannab süüdlane taas karistust mootorsõiduki juhtimise eest

joobeseisundis. Seejuures põhjustas T. Haugi sõltuvuskäitumine fataalsete tagajärgedega

liiklusõnnetuse. Seetõttu on kaheldav, kas T. Haug, kes oma probleemkäitumise põhjustest

väidetavalt teadlik on, tulevikus suudaks alkoholi tarvitamisest hoiduda, ehkki ta seda oma

lubadustes väljendab. Üksnes vabanemisel kindla elukoha olemasolu ning ema toetus ja

garanteeritud töökoht ei ole asjaoludeks, mis tingiksid maakohtu määrusest erineva lahendi

tegemise, sest nimetatud asjaolud ei ole varasemalt takistanud T. Haugil õigusvastaselt käitumast.

6. Nõustudes maakohtu põhjendustega jätab apellatsioonikohus juhindudes KrMS §-st 390 ja

§ 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

7. T. Haugi kaitsja advokaat Valli Murde esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi

tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Taotluse kohaselt

kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 2 tundi. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st

3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude

hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10 ja § 7 lg-st 1 juhindudes

on määruskaebemenetluses määratud kaitsja tasuks määruskaebuse esitamise eest 20 eurot iga poole

tunni kohta, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada.

Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 96 eurot

KrMS § 187 lg 2 alusel T. Haugi kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau