2-16-216/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.11.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-216

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Riigimetsamajandamise Keskuse

kaudu) hagi AS-i EBC Ehitus vastu kahju

hüvitamiseks ning viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 12.04.2016 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

18 855,09 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Eesti Vabariigi (Riigimetsamajandamise Keskuse kaudu)

apellatsioonkaebus

Hageja/apellant Eesti Vabariik (Riigimetsamajandamise

Keskuse kaudu) (registrikood 70004459), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg

Kostja/ vastustaja: AS EBC Ehitus (registrikood

10123703), lepinguline esindaja Mark Obolenski

Kohtuistungi toimumise aeg

17.10.2016

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 12.04.2016 otsus, millega maakohus jättis hageja

hagi rahuldamata, jättis poolte menetluskulud hageja kanda, määras kindlaks

hüvitavate menetluskulude rahaline suuruse ning mõistis Eesti Vabariigilt

(Riigimetsamajandamise Keskuse kaudu) AS-i EBC Ehitus kasuks välja

menetluskulud summas 3290,44 eurot ning viivise seadusjärgses määras.

2. Teha uus otsus, millega rahuldada Eesti Vabariigi (Riigimetsamajandamise

Keskuse kaudu) hagi AS-i EBC Ehitus vastu. Mõista välja AS- ilt EBC Ehitus

Eesti Vabariigi (Riigimetsamajandamise Keskuse kaudu) kahju hüvitis 17 450,34

eurot, viivis kahju hüvitiselt seisuga 09.11.2016 1186,07 eurot ja alates 10.11.2016

1(12)

protsendina põhinõudest 17 450,34 eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta AS-i EBC Ehitus kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse

avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise

taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 07.01.2016 Pärnu Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt viis hageja (RMK kaudu) läbi

avatud hankemenetluse, mille üheks osaks oli Vilsandi vaatetorni rekonstrueerimine (edaspidi

hange). Riigihange algas hanketeate avaldamisega riigihangete registris 22.07.2015.

AS EBC Ehitus (kostja) esitas riigihanke menetluse käigus oma pakkumuse hanke osas.

Pakkumused avati 17.08.2015 kell 11:00. Kostja pakkumuse maksumus oli 33 638,05 (ilma

käibemaksuta). 17.08.2015 kell 15:54 teatas kostja e-kirjaga, et soovib tagasi võtta oma pakkumuse,

kuna seoses suure töömahuga puudub vajalik inimressurss, et antud tööd teostada.

Hanke osas kvalifitseeriti ning tunnistati vastavaks kostja ja Mert OÜ tehtud pakkumused. Kostja

pakkumus tunnistati edukaks, kuna see osutus madalaima maksumusega pakkumuseks.

Hageja andis 29.09.2015 märgukirjaga kostjale tähtaja hankelepingu sõlmimiseks kuni 02.10.2015.

Samuti juhtis hageja märgukirjas tähelepanu sellele, et hagejal on õigus edukaks tunnistatud

pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt nõuda kahju hüvitamist tagasi võetud pakkumuse ja järgmise

edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe osas. Kostja vastas 30.09.2015 ja tegi ettepaneku

muuta hankelepingut tööde lõpptähtaja osas. Hageja vastas 02.10.2015 märgukirjaga, et

hankeleping sõlmitakse hankedokumentides ja hanketeates sisalduvatel tingimustel ning tööde

teostamise lõpptähtaeg on oluline hankelepingu tingimus. Hageja palus kostjal allkirjastada

hankeleping märgukirjas näidatud tähtajaks.

Kuivõrd kostja vaatamata hankelepingu allkirjastamiseks antud tähtajale hagejaga hankelepingut ei

sõlminud, tunnistati varasem käskkiri, millega oli edukaks tunnistatud madalaima maksumusega

kostja poolt esitatud pakkumus, kehtetuks. Hageja tunnistas edukaks hinna poolest järgmise Mert

OÜ poolt esitatud pakkumuse maksumusega 48 180 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja sõlmis Mert

OÜ-ga hankelepingu 22.10.2015.

Kostja vastus hagile

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu.

Hankemenetluses esines alus kostja kõrvaldamiseks hankemenetlusest või pakkumise

kvalifitseerimata jätmiseks, mis välistab hageja kahjunõude.

2(12)

17.08.2015 teadet tuleb käsitleda mh kui kostja 14.08.2015 pakkumuse täpsustusena või juba

esitatud pakkumust selgitava/täpsustava tahteavaldusena, milline tuleb lugeda kostja pakkumuse

osaks. Selle põhjal pidanuks hagejal kui heas usus tegutseval hankijal tekkima kahtlus, kas kostja

hankedokumendid ja nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks esitatud andmed vastavad

pakkumuses esitatule ja hanke tingimustele ning kas kostja on võimeline hankelepingut reaalselt

täitma. Hageja on nõudnud hankelepingu sõlmimist olukorras, kus tal on pakkujalt laekunud

teabe põhjal teada pakkuja võimetus hankelepingut kohaselt täita. Nimetatud tegevus ei saa olla

riigihankeõiguse ja selle põhimõtetega kooskõlas. Hageja pidanuks vähemalt nõudma täiendavaid

selgitusi ja teavet seoses 17.08.2015 esitatuga, mille tagajärjel oleks hageja ikkagi pidanud jätma

kostja kvalifitseerimata RHS § 39 lg 3 või RHS § 39 lg 41 alusel tulenevalt hankija üldisest

kontrollikohustusest.

Hageja on jätnud põhjendamatult kasutamata võimaluse lükata kostja pakkumus tagasi. Hageja

jättis endale hankedokumentide p. 11 järgi võimaluse tagasi lükata kõik pakkumused. Arvestades

asjaolu, et kostja 17.08.2015 teade on saanud kostja pakkumuse osaks, tulnuks pakkumine tagasi

lükata.

Kostja ei ole võtnud pakkumust tagasi ega keeldunud hagejast/hankijast olenematutel põhjustel

hankelepingu sõlmimisest, kuna ei ole vastavat tahteavaldust teinud. Kostja lepingu sõlmimisest

keeldumist ei saa tuletada asjaolust, et kostja ei tagastanud hagejale allkirjastatud lepingut.

30.09.2015 kirjas juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et tööde tehnoloogiast tulenevalt on

torni värvimine üks viimaseid töid. Hanke I projektijärgse värvi kasutusjuhendis eeldatakse

ööpäevaringset õhutemperatuuri +5°C ja õhuniiskust max 50%, milliseid tingimusi Vilsandil

novembris tagada pole võimalik. Juhul kui pooled oleksid sõlminud töövõtulepingu kostja

pakutud tähtajaga 10.06.2015, ei oleks see kaasa toonud kõnealuse hankelepingu kehtetust.

Kokkuvõttes oleks hankemenetluses silmas peetud eesmärk saanud täidetud ja seda kostja

pakutud hinnaga.

Nii RHS kui ka töövõtulepingu projekt p 5.7. näeb selgelt ette võimalused hankelepingu tähtaja

muutmiseks. Kostja teavitas, et hankelepingut ei ole võimalik pakkujast ega hankijast

mittesõltuvatel asjaoludel hiljemalt 14.12.2015 täita. Seega esinesid asjaolud ja põhjused, mis

andsid aluse hankelepingu tähtaja muutmiseks. Hankelepingu tähtaja muutmine on

hankemenetluses võimalik. Hageja tegevus peale kostjalt 17.08.2015 teate saamist on olnud

suunatud viimasele kahju tekitamisele vastuolus hea usu põhimõttega.

Kostja tegevusetusest ei saanud hageja järeldada soovimatust lepingut sõlmida, sest möödunud ei

olnud kostja pakkumise jõusoleku tähtaeg (13.10.2015). Hageja järeldas juba seisuga 02.10.2015,

et kostja on keeldunud lepingut sõlmimast ja seda olukorras, kus hankelepingu sõlmimine oleks

olnud tühine. Hankeleping hageja ja kostja vahel on jäänud sõlmimata hagejast tulenevatel

asjaoludel. Enne ooteaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine. Seega kuni 14.10.2015.a.

(k.a) hageja ja kostja vahel sõlmitud leping oleks olnud tühine seadusest tuleneva keelu rikkumise

tõttu.

Hageja on ise oma 06.10.2015 käskkirjaga muutnud kostja jaoks võimatuks hankelepingu

sõlmimise ja seda juba enne kostja pakkumise jõusoleku tähtaja saabumist (13.10.2015). Hageja

on nõudnud kostjalt lepingu allkirjastamist hiljemalt 02.10.2015 olukorras, kus hageja ise ei oleks

saanud seda omalt poolt allkirjastada enne 15.10.2015, mis hetkeks oleks möödunud kostja

pakkumuse jõusoleku aeg. Kostjale on ette heidetud lepingu sõlmimata jätmist perioodil, kus

selle allkirjastamisel ei oleks olnud iseenesest mistahes õiguslikke tagajärgi. Kostja ei vastuta

3(12)

selle eest, et hageja teavitas alles 29.09.2015 kostjat sellest, et viimase pakkumine on tunnistatud

parimaks. Hageja on 06.10.2015.a. otsuse tegemisel ja LPX Ehitustööd OÜ-ga (endine OÜ Mert)

hankelepingu sõlmimisel rikkunud hea usu põhimõtet. Hageja nõue on välistatud VÕS § 101 lg 3

alusel.

Hageja oleks pidanud peale 10.11.2015 OÜ Mert hankemenetlusest kõrvaldama või lugema

mittevastavaks kvalifitseerimise tingimustele. Eelnimetatu oleks tinginud hageja/hankija

kohustuse viia läbi uus hankemenetlus. Mert OÜ esitas pakkumise olukorras, kus äriühing oli

otsustanud jaguneda eraldumise teel ja Mert OÜ oli kogu majandustegevuseks ja ühtlasi

hankelepingu täitmiseks vajalikud seadmed ja – vahendid otsustanud 22.07.2015.a. üle anda

omandavale ühingule Mert Ehitus OÜ. Seetõttu ei saanud OÜ Mert enam sisuliselt vastata

kvalifitseerimise tingimustele alates 10.11.2015. Hageja sõlmis ehituse hankelepingu

äriühinguga, kes ei ole alates 10.11.2015 enam tegutsev ehitusettevõte.

Kahju nõue ei ole selge. Hageja on jätnud tegemata temalt mõistlikult oodatavad toimingud, mis

oleks tekkinud kahju vähendanud. Hageja andis Mert OÜ-le täiendava 32-päevalise tähtaja

lepingu täitmiseks. Riigihangete registrist ei nähtu, et OÜ Mert oleks hagejat kirjalikult

teavitanud asjaolude ilmnemisest, mis oleks olnud takistused lepingu järgsete tööde tähtaegset

valmimist (lepingu p-s 6.7. sätestatud kohustus). Seega puuduvad igasugused andmed selle kohta,

mis oleksid olnud aluseks ja õigustaksid hageja poolt OÜ-le Mert määratud tähtaja pikendamist.

Seega andis hageja OÜ-le Mert täiendava tähtaja olukorras, kus lepingu tähtaja järgimata jätmine

loeti OÜ Mert riskiks ning hagejal olnuks õiguse nõuda leppetrahvi, kahju hüvitamist ja isegi

lepingust taganeda. Kostja esitab potentsiaalse leppetrahvi suuruse arvestuse.

Lepingu p. 9.1., ja 9.4., samuti 16.2. ning 16.3. andsid hagejale õiguse öelda leping

ennetähtaegselt üles (töödest mahajäämusel ka taganeda), tasudes faktiliselt teostatud tööde eest

(taganemisel nõudes sisse vastavad kahjud). Seisuga 14.12.2015 oli OÜ Mert poolt täidetud 53,5

% lepingust ning 46,5% täitmata. Eeltoodu pidanuks mõistlikult võttes olema aluseks lepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks või sellest taganemiseks ning kahju hüvitamise nõude esitamiseks,

mitte lepingu järgse lõpptähtaja pikendamiseks nagu hageja seda tegi.

Hageja nõuab kahju hüvitamist olukorras ja kahju eest, mis on saabunud muuhulgas seetõttu, et

hageja on rikkunud RHS-s sätestatut hankemenetluse läbiviimisel, jätnud hankelepingust

tulenevad tellija õigused kasutamata ega öelnud hankelepingut üles või ei taganenud sellest ega

nõudnud kahju hüvitamist olukorras, kus selleks esinesid selged alused ja eeldused.

Maakohtu põhjendused

Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste faktiliste asjaolude üle:



hageja viis läbi avatud hankemenetlusena riigihanke, mille pakkumuste esitamise tähtaeg

oli 17.08.2015 kell 11.00;



kostja esitas riigihanke menetluse käigus tähtaegselt oma pakkumuse hanke 1. osale

(Vilasandi vaatetorn). Kostja pakkumuse maksumus oli 33 638,05 eurot (ilma käibemaksuta);



kostja pakkumus oli jõus 60 päeva pakkumuse esitamisest arvates;



riigihanke 1. osale esitas tähtaegselt pakkumuse OÜ Mert (uus ärinimi LPX Ehitustööd

OÜ) maksumusega 48 180 eurot (ilma käibemaksuta);



17.08.2015 kell 15.54 edastas kostja hagejale e-kirja sooviga esitatud pakkumus tagasi

võtta, kuivõrd seoses suure töömahuga puudub kostjal vajalik inimressurss, et antud töö teostada;



27.08.2015 protokolliga kvalifitseerus riigihanke osas kostja ja OÜ Mert;



27.08.2015 protokolliga tunnistati vastavaks riigihanke osas kostja ja OÜ Mert;



31.08.2015 protokolliga tunnistati edukaks riigihanke 1. osas kostja pakkumus;

4(12)



hageja 31.08.2015 käskkirjaga tunnistati edukaks kostja pakkumus kui madalaima

hinnaga pakkumine;



29.09.2015 märgukirjaga edastas hageja kostjale hankelepingu allkirjastamiseks paludes

selle tagastada hiljemalt 02.10.2015;



30.09.2015 kirjaga tegi kostja hagejale ettepaneku muuta lepingus tööde tähtaega ning

määrata tööde lõpetamise tähtajaks 10.06.2016;



02.10.2015 märgukirjaga teatas hageja, et tööde teostamise lõpptähtaega muuta pole

võimalik, kuivõrd tegemist on olulise hanketingimusega. Hageja palus hankelepingu kostjal

allkirjastada ning tagastada hiljemalt varasemas märgukirjas näidatud tähtajaks;



hageja 06.10.2015 käskkirjaga tunnistati kehtetuks hageja 31.08.2015 käskkiri, millega

tunnistati hanke 1. osas edukaks madalaima maksumusega kostja pakkumus; tunnistati

edukaks hinnapoolest järgmine Mert OÜ pakkumus maksumusega 48 180 eurot (ilma

käibemaksuta);



22.10.2015 sõlmisid hageja ning Mert OÜ-ga hankelepingu;



03.11.2015 kirjaga esitas hageja kostjale kahju hüvitamise nõude pakkumuse

tagasivõtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 17 450,34 eurot. Kostja esitatud

kahjunõudega ei nõustunud ning keeldus selle tasumisest 01.12.2015 kirjaga;

hageja on Mert OÜ-le hankelepingu alusel teostatud tööde eest tasunud kahes osas

vastavalt 14.12.2015 summas 37 391,40 eurot ja 22.01.2016 summas 20 424,60 eurot.

Kostja 17.08.2015 e-kirja ei saa käsitleda pakkumuse tagasi võtmisena RHS § 53 lg 1 p-i 1 ja lg 2

mõttes. Kostja pakkumus on edukaks tunnistatud 31.08.2015, kuid viidatud e-kirja sooviga oma

pakkumus tagasi võtta on kostja edastanud 17.08.2015, st enne tema pakkumuse edukaks

tunnistamist. Lisaks on kostja pärast pakkumuse edukaks tunnistamist teinud hagejale ettepaneku

hankelepingu tööde lõpptähtaja muutmiseks, millest võib järeldada kostja valmisolekut

hankelepingu sõlmimiseks. Seetõttu ei saa kostja e-kirjast teha järeldust nagu oleks kostja oma

pakkumuse tagasi võtnud.

RHS § 44 lg 51 sõnastusest nähtuvalt reguleerib viidatud säte pakkumuse RHS § 43 lg 1 mõttes

ning taotluse RHS § 59 lg 1 mõttes tagastamist. Avatud hankemenetluse puhul saaks hankija

tagastada pakkumuse näiteks juhul, kui pakkuja pole huvitatud isikuks RHS § 25 lg 1 mõttes,

kuid sellest olenemata on ta esitanud pakkumuse (vt ka riigihangete seaduse ja sellega seonduvate

seaduste muutmise seadus 860 SE eelnõu seletuskirja). Kostja e-kirja näol pole tegemist

pakkumusega RHS § 43 mõttes ning vaidlus puudub, et kostjal oli (maakohtu otsuses ekslikult

„puudus“) õigus hankel osaleda. Seega ei reguleeri nimetatud säte kostja poolt kirjeldatud

olukorda, mistõttu puudus hagejal kohustus viidatud sättest tulenevalt kostja e-kiri tagastada.

RHS § 35 lg 1 sätestab, et hankija määrab pakkumuste esitamise tähtaja lähtuvalt hankelepingu

esemest, eelkõige selle keerukusest ning kogusest, mahust või hulgast. Pakkumuste esitamise

tähtpäeva on võimalik muuta üksnes seaduses sätestatud juhtudel (RHS § 36). Pakkumuse

täiendamist peale pakkumuste esitamise tähtaja möödumist RHS ei võimalda (ei saa samastada

RHS § 56 lg-s 3 sätestatud hankija õigusega pakkumuse kohta selgitusi küsida).

Hanketeate p-st IV.3.4) tulenevalt tuli pakkumused esitada 17.08.2015 kell 11.00. Asja

materjalidest ei nähtu, et pakkumuste esitamise tähtpäeva oleks muudetud. Seega oli 17.08.2015

kell 11.00 viimane tähtpäev, millal oli võimalik pakkumusi esitada. Kui kostja oleks soovinud

oma pakkumust mingilgi viisil täiendada, oleks see olnud võimalik üksnes enne pakkumuste

esitamiseks määratud tähtpäeva saabumist (RHS § 44 lg 3). Kostja edasta e-kirja pärast

pakkumuste esitamiseks määratud tähtpäeva, st 17.08.2015 kell 15.54. Järelikult ei saanud

viidatud e-kiri muutuda kostja pakkumuse osaks.

Kostja 17.08.2015 e-kirja eesmärgiks oli sellel hetkel oma pakkumus tagasi võtta, mitte enda

pakkumust täiendada. Viidatu polnud aga seadusest tulenevalt enam võimalik. Nimelt saab

pakkumuse tagasi võtta RHS § 44 lg 2 kohaselt üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva,

5(12)

esitades hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate. Viidatud tähtaeg oli e-kirja

edastamiseks juba möödunud.

Hankija määratleda on, millised dokumendid ja andmed tuleb pakkujatel oma juriidilise-,

majandusliku-, finantsilise- ja tehnilise teabe tõendamiseks riigihankes esitada. Sellised

tingimused on hankija määranud hanketeate III osas ning vastavad vormid on hageja esitanud

hankedokumentide lisadena. Kostja pole väitnud, et tema poolt tähtaegselt esitatud pakkumus

kvalifitseerimistingimustele ei vastaks. Kostja pakkumuse vastavust kvalifitseerimistingimustele

kinnitab ka hageja 27.08.2015 kvalifitseerimise protokoll kostja osas. Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et kostja poolt 17.08.2015 kell 15.54 saadetud e-kiri ei muutunud tema pakkumuse

osaks, mistõttu ei pidanud hageja sellega kvalifitseerimise kontrollimisel arvestama. Isegi kui

asuda vastupidisele seisukohale, st et hageja oleks pidanud kostja e-kirjaga arvestama, ei

muudaks see kohtu arvates kostja pakkumuse kvalifitseerimise tulemust. Nii pole hanketeates

sätestatud tingimust, mille kohaselt tulnuks kostjal esitada eraldi tõendeid tööjõu ressursi

olemasolu ning selle võimekuse kohta. Seega polnud kostja tööjõu puuduse näol tegemist antud

riigihanke puhul kvalifitseerimata jätmise alusega. Kostja poolt viidatud hankelepingu p 5.5. ei

ole kvalifitseerimistingimus (vastavad tingimused esitatakse RHS § 39 lg 1 järgi hanketeates),

vaid hankelepingu tingimus. Seega vastas kostja esitatud pakkumus hankes nõutud

kvalifitseerimistingimustele ja hagejal puudus kohustus kostjalt täiendavate selgituste küsimiseks

ning puudus alus kostja kvalifitseerimata jätmiseks.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on pakkuja seotud oma pakkumisega alates selle esitamisest kuni

selle jõusoleku lõppemiseni. See tähendab, et hageja pidi olema pakkumuse esitamisest arvates

kuni oma pakkumuse jõusoleku tähtajani valmis hankelepingut täitma. Tööjõuressursi puudus on

aga majandusrisk, mida kannab kostja kui pakkumuse esitaja.

Kostjat ei saanud jätta kvalifitseerimata ka RHS § 39 lg 41 alusel. Riigikohtu 13.06.2013 otsuses

asjas nr 3-3-1-24-13, millele kostja tugineb, on antud seisukoht olukorras, kus pakkumuste

kontrollimisel on selgunud, et hankija on teinud hanketeates vea ning selles nõutud andmed või

dokumendid on pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimiseks ebapiisavad. Sellisel juhul on hankijal

RHS § 39 lg 4 alusel võimalik nõuda nende täiendamist ja selgitamist. Viidatud olukorraga antud

juhu tegemist pole.

Kui hageja pidanuks kostja jätma kvalifitseerimata 17.08.2015 e-kirjast tulenevalt, ei täidaks

RHS § 44 lg 2 regulatsioon oma eesmärki. Nii tekiks pakkujatel sisuliselt igal ajal peale

pakkumuse esitamist võimalus oma pakkumuse siduvusest vabaneda kostja poolt toodud

ettekäändel. Selliselt pole võimalik aga riigihankeid tõhusalt läbi viia.

Hagejale ei saa ette heita hankedokumentide p-s 11 sätestatud õiguse kasutamata jätmist. Nii nägi

viidatud säte ette kõikide pakkumuste tagasi lükkamist, mitte üksnes ühe pakkuja pakkumuse

tagasi lükkamist. Juba üksi seetõttu puudus alus hagejal viidatud sätte kohaldamiseks.

Kokkuvõttes leidis kohus, et kostja kõrvaldamiseks hankemenetlusest puudus alus.

Hankelepingu sõlmimist reguleerib RHS § 69 lg 1, mis sätestab, et hankija ei või anda

nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse kohta teate esitamisest arvates (edaspidi ooteaeg). RHS § 54 lg 1 sätestab, et

hankija edastab viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul kirjalikult teate

pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest, kelle pakkumuse suhtes vastav otsus tehti.

RHS § 55 lg 1 kohaselt käesolevas peatükis nimetatud teadete ja muu info esitamine võib

toimuda posti või faksi teel, isikliku kättetoimetamisega või elektrooniliselt, kui käesolevas

peatükis ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva peatüki sätete alusel hankija esitatav mis tahes teade

või muu info loetakse õigeaegselt esitatuks, kui teade on nõuetekohaselt välja saadetud teate

esitamiseks sätestatud tähtaja jooksul.

Hankedokumentide p-st 3.1. nähtuvalt viis hageja läbi riigihanke elektroonilise e-menetlusena

riigihangete keskkonnas (e-RHR) aadressil https://riigihanked.riik.ee. Viidatud punkti kohaselt oli

hankijal kohustus esitada pakkujatele kõik protokollid ja otsused e-RHR süsteemi kaudu, mille

6(12)

lisamise kohta saadab e-RHR-i süsteem automaatteavituse. Samuti tuli pakkumused esitada

viidatud süsteemi kaudu (hankedokumentide p 3.2.). Kostja pole viidatud ulatuses

hankedokumenti kui eelhaldusakti vaidlustanud. Järelikult tuli nii hankijal kui pakkujatel sellest

lähtuda.

Hageja on kohtule edastanud ekraanitõmmise e-RHR-i süsteemist, millest nähtuvalt on

riigihankes viitenumbriga 165651 31.08.2015 kell 13.06 Reimo Kõpsu (Kõps) poolt allkirjastatud

kvalifitseerimise, vastavaks ja edukaks tunnistamise otsusega tutvunud kostja esindaja Anne

Põder 31.08.2015 kell 14.15. E-RHR keskkonna kadu otsuste edastamist tuleb pidada

elektrooniliseks edastamiseks RHS § 55 lg 1 tähenduses. Seega edastas hankija nii RHS § 55 lg-

ga 1 kui ka hankedokumendi p-ga 3.1. kooskõlastatult kostjale 31.08.2015 käskkirja e-RHR

keskkonna kaudu. Nimetatud kuupäeval sai kostja esindaja ka viidatud käskkirjaga sisuliselt

tutvuda. Seetõttu kostja väited otsuse edastamise kohta otsitud.

RHS §-s 69 lg-s 1 sätestatud tähtaeg hakkas kulgema 31.08.2015, mil kostjale edastati teade

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta. Seega oli ooteaja viimane tähtpäev 14.09.2015

ning järelikult pole hageja nõudnud kostjalt RHS § 69 lg-s 1 sätestatud ootajal hankelepingu

sõlmimist.

Õige on kostja väide, et RHS-s pole ettenähtud täpset regulatsiooni selle kohta, millal tuleb

hankijal ning pakkujal hankeleping allkirjastada. Ka Riigikohus on oma 10.03.2014 otsuses asjas

nr 3-2-1-194-13 p-s 11 märkinud, et kuna seaduses ei ole sätestatud hankelepingu sõlmimise

võimalikku lühemat ega pikemat tähtaega, on pakkujal kohustus sõlmida hankeleping pakkumuse

jõusoleku tähtaja jooksul ning alles pärast selle tähtaja möödumist võib pakkuja üldjuhul

hankelepingu sõlmimisest keelduda.

29.09.2015 edastas hageja kostjale märgukirja, milles palus kostjal täita hankelepingu kostja-

poolsed kontaktandmed ning tagastada leping hiljemalt 02.10.2015. 30.09.2015 edastas kostja

hagejale ettepaneku tööde lõpptähtaega muuta hilisemaks, kuivõrd ilmastikuolude tõttu on

keeruline töid teostada. 02.10.2015 vastas hageja kostjale, et tööde teostamise aeg on

hankelepingu oluline tingimus ning avatud hankemenetluses pole lubatud läbirääkimisi pidada.

Hankeleping sõlmitakse hankedokumentides ja hanketeates sisalduvatel tingimustel. Hankija

palus hankelepingu allkirjastada ning see tagastada hiljemalt märgukirjas näidatud tähtajaks.

06.10.2015 käskkirjaga tunnistaski hageja oma 31.08.2015 käskkirja kehtetuks kostja pakkumuse

edukaks tunnistamise osas.

Kostja ei keeldunud hagejaga hankelepingu sõlmimisest ning sellist järeldust ei saanud teha ka

kostja tegevusetusest. Hageja koostas oma viimase märgukirja hankelepingu sõlmimise kohta

02.10.2015 kell 17.52 andes kostjale aega hankelepingu allkirjastamise tähtajaks 02.10.2015.

Hageja on 31.08.2015 käskkirja tühistamise haldusakti välja andnud 06.10.2015 kell 15.06.

Hageja andis kostjale ebamõistlikult lühikese tähtaja hankelepingu allkirjastamiseks ning andnud

välja 31.08.2015 käskkirja tühistamise haldusakti 1,5 tööpäeva hiljem. Kostjale ei jäänud

mõistliku tähtaega enda seisukoha kujundamiseks hankelepingu allkirjastamise osas olukorras,

kus hageja on keeldunud hankelepingu muutmisest. Ka ei saa pidada 1,5 tööpäeva selliseks

viivituseks kostja poolt, mis oleks tinginud järelduste tegemise tema soovimatusest hankelepingut

allkirjastada. Pakkujale peab jääma mõistlik aeg enda seisukoha kujundamiseks hankelepingu

sõlmimisest keeldumiste aluste esinemise hindamiseks (nt hankijast tulenevad põhjused).

Eeltoodut tulenevalt ei ole täidetud RHS § 53 lg-s 2 sätestatud kahjunõude rahuldamise eeldus,

mille kohaselt peab pakkuja olema võtnud esitatud pakkumuse tagasi (keeldunud hankelepingu

sõlmimisest). Asjas puuduvad tõendid, et kostja oleks esitanud selgesõnalise avalduse oma

pakkumuse tagasi võtmiseks ning samuti pole kostja olnud hankelepingu sõlmimisega sellises

viivituses, mille põhjal võiks järeldada, et kostja keeldub hagejaga hankelepingu sõlmimisest.

Seetõttu jääb esitatud hagi rahuldamata. Kuivõrd kahjunõude rahuldamise üks eeldustest on

täitmata, puudub vajadus analüüsida teiste eelduste esinemist, sh anda hinnang kostja ülejäänud

väidetele.

7(12)

Kohus määras menetluskulude jaotuse, väljamõistetavate menetluskulude suuruse ja mõistis

kostja menetluskulud hagejalt välja.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada. Maakohtu otsus põhineb materiaalõiguse vääral kohaldamisel.

Hageja poolt kostjale lepingu sõlmimiseks antud tähtaja pikkuse mõistlikkuse tuvastamisel tuleb

lähtuda hageja 29.09.2015 märgukirjast, mitte hageja 02.10.2015 märgukirjast. Hageja ei andnud

02.10.2015 mängukirjas (uut) tähtaega ja maakohus ei ole ka viidanud sõnadele, millest nähtuvalt ta

järeldas, et hageja on andnud ebamõistlikult lühikese tähtaja. Hageja 02.10.2015 märgukirjas viidati

uuesti 29.09.2015 märgukirjas antud tähtajale. Kuna 29.09.2015 oli teisipäev ja 02.10.2015 oli

reede, siis oli kostjal 4 tööpäeva aega lepingu sõlmimiseks. See oli kostjale piisav aeg, et lisada

lepingusse oma kontaktid ja leping allkirjastatult tagastada. Midagi muud ei olnud kostjal tarvis

lepingu sõlmiseks teha.

Kuna kostja võttis oma pakkumuse tagasi, siis pidi hankija hankemenetlust jätkama vastavalt RHS §

53 lg 1, mida hageja 06.10.2015 ka tegi. Hankemenetlus tuli läbi viia pakkumuste jõusoleku tähtaja

(60 päeva) jooksul. Nimetatud tähtaja kulgemine algas juba pakkumuste esitamise tähtpäevast

(17.08.2015).

Kuna tegemist oli avatud hankemenetlusega, siis vastavalt RHS § 31 lg 2 p-le 3 oli hankelepingu

projekt hankedokumentide osa ning vastavalt RHS § 31 lg 2 p-le 8 oli kostja oma pakkumuses

kinnitanud, et nõustub kõikide hankedokumentides esitatud tingimustega (vt hagiavalduse lisa nr 3).

Riigihangete seadus ei näe ette aluseid, mis annaks edukaks tunnistatud pakkujale tema pakkumuste

jõusoleku tähtaja jooksul õiguse keelduda hankelepingu sõlmimisest.

Maakohus pidas RHS § 53 lg 2 kohaldamise eelduseks pakkuja poolt otsese tahteavalduse tegemist,

millega pakkuja võtab oma pakkumuse tagasi (keeldub hankelepingu sõlmimisest). RHS § 53 lg 2

kohaldamine ei eelda pakkuja otsest tahteavaldust võtta oma pakkumus tagasi. RHS § 53 lg 2

kohaldamiseks piisab ka muudest pakkuja tegudest (sh tegevusetusest), millest võib järeldada tahet

võtta oma pakkumus tagasi. Kostja vastavat tahet sai järeldada kostja 17.08.2015 e-kirjast,

30.09.2015 vastusest, milles kostja tegi hagejale ettepaneku hankelepingus tööde lõpptähtaja

muutmiseks ja kostja poolt hankelepingu sõlmimata jätmisest.

Maakohus jättis analüüsimata hagejal tekkinud kahju suuruse. RHS § 53 lg 2 kohaselt on kahju

suuruseks tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe.

Seega on antud juhul kahju suuruseks kostja pakkumuse ja Mert OÜ pakkumuse vahe. Hageja

kordab maakohtus esitatud väiteid kahju suuruse kohta.

Vastus apellatsioonkaebusele

6. Kostja vaidleb hageja esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise

rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2).

I

8(12)

8. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei sõlminud peale tema pakkumuse edukaks tunnistamist

hagejaga hankelepingut ning hageja sõlmis seetõttu hankelepingu hinnalt järgmise, st kallima

pakkumuse teinud pakkujaga.

9. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja 17.08.2015 e-kirja ei saa vaadelda kostja 14.08.2015

pakkumuse täpsustusena ja see ei muutunud pakkumuse osaks, mistõttu ei tulnud seda ka

tagastada (RHS § 44 lg-d 3 ja 5¹). Maakohus tuvastas õigesti, et puudus alus kostja

kõrvaldamiseks ja kostja kvalifitseerus hankemenetluses (RHS § 39 lg-d 3 ja 4¹), 17.08.2015 e-

kirjaga ei olnud kostjal võimalik tähtaja möödumise tõttu enam oma pakkumust tagasi võtta

(RHS § 44 lg 2 ). Maakohus kohaldas õigesti RHS § 54 lg-s 1, § 55 lg-s 1 ja § 69 lg-s 1 sätestatut

ja tuvastas õigesti, et hankija nõustumuse andmiseks vajalik 14-päevane ooteaeg (RHS § 69 lg 1)

hakkas kulgema alates 31.08.2015 ja selle viimane tähtpäev oli 14.09.2015. Põhjendatud on

maakohtu seisukoht, et kuna seaduses ei ole sätestatud hankelepingu sõlmimise võimalikku

lühemat ega pikemat tähtaega, on pakkujal kohustus sõlmida hankeleping pakkumuse jõusoleku

tähtaja jooksul ning alles pärast selle tähtaja möödumist võib pakkuja üldjuhul hankelepingu

sõlmimisest keelduda.

10. Maakohus tuvastas õigesti, et 29.09.2015 edastas hageja kostjale märgukirja, mille palus täita

hankelepingu kostja-poolsed kontaktandmed ning tagastada leping hiljemalt 02.10.2015,

hoiatades kostjat hankelepingu mittesõlmimise tagajärgede eest. Vaidlust ei olnud, et 30.09.2015

tegi kostja ettepaneku tööde lõpptähtaega pikendada ja hageja selgitas oma 02.10.2015 vastuses

kostjale, et see ei ole seadusest tulenevalt võimalik, paludes veelkord hankelepingu allkirjastada.

Puudub vaidlus, et kostja hankelepingut ei allkirjastanud ning 06.10.2015 käskkirjaga tunnistas

hageja oma varasema 31.08.2015 käskkirja kostja edukaks pakkujaks tunnistamise kohta

kehtetuks. Kõigi eelpool toodud kohtu põhjendustega ja tuvastatud asjaoludega nõustub

ringkonnakohus, järgib maakohtu põhjendusi ja ei korda neid (TsMS 654 lg 6).

II

11. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohtadega, et hageja andis kostjale ebamõistlikult lühikese

tähtaja hankelepingu allkirjastamiseks ja kostja ei ole keeldunud hankelepingu sõlmimisest.

Kostjale pidi riigihangete seadusest tulenevalt selge olema pakkumuse hilisema muutmise

võimatus nii pakkuja poolt, samuti pidid kostjale juba pakkumuse tegemisel olema teada

hankelepingu tingimused. Seadusest tulenevalt pidi kostja olema teadlik, et on oma pakkumusega

seotud hankedokumentides märgitud tähtaja jooksul ja peab olema valmis hankijaga

hankedokumentides märgitud tingimustel hankelepingut kogu selle tähtaja vältel sõlmima. Seega,

kui hageja taotles hankelepingu sõlmimist hankedokumentides märgitud tähtaja jooksul, kuid

enne kostja pakkumuse tähtaja möödumist, pidi kostja selleks olema valmis hankedokumentides

toodud tingimustel.

Hankelepingu sõlmimiseks oli vajalik lepingudokument täita oma kontaktandmetega ja

allkirjastada. Nimetatuks saatis hageja 29.09.2015 kostjale märgukirja, paludes lepingule

kontaktandmeid ja allkirju hiljemalt 02.10.2015. Arvestades, et 29.09.2015 oli teisipäev ja

02.10.2015 reede, on see piisav aeg lepingule oma rekvisiitide kandmiseks ja allkirjastamiseks.

Kuna lepingu muutmine hankelepingu sõlmimise eelselt ei ole võimalik, ei oma tähendust

vaidluse lahendamisel, et kostja märgukirja kättesaamise järgselt lepingu muutmist taotles ja

hageja veelkord selgitas, et see ei ole võimalik ning 02.10.2015 kell 17:52 veelkord kostjale

võimaluse hankelepingu allkirjastamiseks samal kuupäeval andis.

9(12)

12. Asja lahendamise seisukohalt ei oma tähendust kostja 17.08.2015 e-kirjast tulenev soov

esialgne pakkumus tagasi võtta ja 30.09.2015 ettepanek hankelepingu tingimuse muutmiseks

tähtaja osas. Riigihangete seaduse kohaselt puudub sellistel tahteavaldustel tagajärg hankelepingu

sõlmimisele. Samuti ei ole oma tähendust asjaolu, kas kostja poolt lepingu tähtaja muutmisel

oleks olnud võimalik lepingu eesmärk täita ja seda kostja poolt pakutud hinnaga. Õige on kostja

seisukoht, et nii RHS § 69 lg 3, VÕS § 97 kui poolte töövõtulepingu projekt p 5.7 näevad ette

võimalused hankelepingu tähtaja muutmiseks, kuid seda ainult hankelepingu sõlmimise järgselt

selle täitmise käigus. Seetõttu ei saa hageja tegevust peale kostja 17.08.2015 teate saamist pidada

pahatahtlikuks ja hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ehk tahtlikult kahju tekitavaks.

13. Kostja (subjektiivne) soov võis olla peale pakkumiste avamist pakkumus tagasi võtta, kuid

seda ei saanud käsitleda pakkumuse tagasivõtmisena riigihangete seaduse mõttes (RHS § 53 lg 1

p 1 ja 2). Seetõttu ei muuda maakohtu sellekohane käsitlus, et ühelt poolt soovis kostja sellel

hetkel pakkumust tagasi võtta, kuid teisalt ei ole see seaduse kohaselt pakkumuse tagasivõtmine,

otsust vastuoluliseks.

14. Kostja keeldus hankelepingu allkirjastamata jätmisega konkludentselt (TsÜS 68 lg 4 mõttes)

selle sõlmimisest (võttis pakkumuse hankijast olenematutel põhjustel tagasi) ja hagejal oli alus

tühistada 06.10.2015 varasem 31.08.2015 käskkiri ning tunnistada edukaks hinna poolest

järgmine pakkumus, sõlmides vastava pakkujaga hankelepingu. Kostja ei ole 31.08.2015

käskkirja kui haldusakti tühistamist vaidlustanud.

15. Samuti pole kostja vaidlustanud kvalifitseerimisotsust paremuselt järgneva pakkuja suhtes.

Isegi kui kostja saaks käesolevas vaidluses tugineda asjaolule, et Mert OÜ ei kvalifitseerunud

hanke tingimustele, ei ole kostja sellekohased vastuväited põhjendatud. Maakohus tuvastas

õigesti, et hageja ning Mert OÜ sõlmisid hankelepingu 22.10.2015. Vaidlust ei ole poolte vahel,

et Mert OÜ jagunemine kanti äriregistrisse 10.11.2015. Mert OÜ hankelepingust tulenevad

kohustused tekkisid enne jagunemise kandmist äriregistrisse ja kohustuste eest vastutavad LPX

Ehitustööd ja Mert Ehitus OÜ solidaarselt (ÄS § 447 lg 1). Hankelepingu sõlmimine paremuselt

järgmise eduka pakkujaga ja tema kvalifitseerimine ei ole antud asjaoludel hea usu põhimõttega

vastuolus. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue välistatud VÕS § 101 lg 3 alusel nagu kostja

põhjendamatult leiab.

16. Riigihangete seaduse mõttest ei tulene, et hankija peab ootama kostja pakkumuse jõusoleku

tähtaja lõpuni (13.10.2015), kas parimaks tunnistatud pakkuja temaga lepingu sõlmib. Hankija

peab arvestama võimalusega, et parimaks tunnistatud pakkuja lepingut ei sõlmi ja leping tuleb

sõlmida paremuselt järgmise kvalifitseerunud pakkujaga hankedokumentides nimetatud tähtaja

jooksul. Nimetatu oleks võimatu, kui hankija peaks ootama ära kostja pakkumuse jõusoleku

tähtaja lõpu.

III

17. Tuvastatud asjaolude kohasel pole võimalik väita, et kostja keeldus hagejaga hankelepingu

sõlmimisest hagejast olenevatel põhjustel. Vaidlust ei ole, et hankija tunnistas edukaks hinna poolest

järgmise pakkumuse. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt RHS § 53 lg 2 järgi kahju hüvitamist.

Nimetatud normi kohaselt, kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab hankijast

mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi on hankijal õigus nõuda edukaks tunnistatud

pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks

tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe osas.

10(12)

18. Pakkumuste avamise protokolliga loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kostja pakkumuse

maksumus oli 33 638,05 (ilma käibemaksuta) ja Mert OÜ pakkumuse maksumus 48 180 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja on selgitanud, et hindadele lisandub käibemaks, kuna hageja ei saa kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Nimetatule pole kostja vastu vaielnud. Seega oleks hagejal

hankelepingu esemeks oleva Vilsandi vaatetorni rekonstrueerimistööde kostjalt tellimise korral

kulunud 40 365,66 eurot (koos käibemaksuga). Kuna kostja keeldus hankelepingu sõlmimisest tema

poolt pakutud hinnaga, siis pidi hageja need tööd tellima Mert OÜ-lt hinnaga 57 816,00 eurot (koos

käibemaksuga). Maakohus tuvastas õigesti, et hageja on Mert OÜ-le hankelepingu alusel teostatud

tööde eest tasunud kahes osas vastavalt 14.12.2015 37 391,40 eurot ja 22.01.2016 20 424,60 eurot.

Kostja pakkumuse ja Mert OÜ pakkumuse käibemaksuga maksumuste vahe on 17 450,34 eurot.

Nimetatud summa on käsitletav hageja kahjuna ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

(RHS § 53 lg 2 alusel).

19. Tulenevalt ringkonnakohtu otsuse p-s 12 tuvastatust ei ole kahjuhüvitist alust jätta välja

mõistmata VÕS § 6 lg-le 2 tuginedes.

20. Kostja pole esitanud VÕS § 127 lg-st 5 tulenevaid vastuväiteid.

21. Kostja on esitanud väite, et kahjuhüvitist tuleks vähendada põhjusel, et hageja pikendas Mert

OÜga sõlmitud lepingu täitmise tähtaega kuni 15.01.2016, kuid seejuures ei nähtu registrist, et

viimane oleks hagejat kirjalikult teavitanud asjaolude ilmnemisest, mis oleks olnud takistanud

lepingu tähtaegset täitmist.

Mis puudutab lepingu tähtaja pikendamist, on ringkonnakohus andnud sellele hinnangu (otsuse p

12). Ei ole võimalik väita, et kostjaga hankelepingu sõlmimisel ei oleks hageja lepingu tähtaega

pikendanud (nt tulenevalt ilmastikuoludest Vilsandil ja seonduvalt värvi kuivamiseks vajalikust

õhutemperatuurist ja –niiskusest). Kostja möönab, et talle ei ole teada, millistel asjaoludel lepingu

tähtaega pikendati, kuid ta ei ole taotlenud käesolevas menetluses vastavate andmete esitamist

hageja poolt. Seetõttu ei ole teada, kas Mert OÜ rikkus lepingut, kas lepingu rikkumine oli

vabandatav ja mis asjaoludel jättis hageja kasutamata võimaluse nõuda leppetrahvi, taganeda

lepingust või öelda leping üles. Nimetatust tulenevalt ei ole võimalik arvestada kostja oletuslike

väidetega ja kohaldada VÕS § 139 lg-s 2 sätestatut. VÕS 140 kohaldamiseks alust andvaid

asjaolusid ei ole kostja esile toonud.

22. Hageja 03.11.2015 kirjaga (I kd, tl 79-80) on tõendatud, et hageja esitas kostjale kahju

hüvitamise nõude tasumise tähtajaga 01.12.2015. Kostja 01.12.2015 kirjaga (I kd, tl 81-86) on

tõendatud, et kostja nõuet ei tunnistanud ja esitas sellele vastuväited. Hageja nõue muutus seega

sissenõutavaks 02.12.2015 (VÕS 82 lg 7 mõttes). Hageja on palunud kostjalt viivise väljamõistmist

seaduses sätestatud määras (VÕS 113 lg 1 II lauses sätestatud määras) alates 06.01.2016. Viivise

osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kuivõrd kostja ei ole oma rahalist kohustust täitnud, on

hageja nõue viivise osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 113 lg 1 alusel.

Ringkonnakohus arvestab viivise välja otsuse tegemise kuupäeva seisuga (09.11.2016) (TsMS § 367

II lause). Kostja on olnud viivituses oma kohustuse täitmisega kuni kohtuotsuse kuulutamiseni

kokku 308 päeva. Perioodil 06.01.2016 – 30.06.2015 on viivitatud päevi 177, viivise protsent aastas

on olnud 8,05. Viivise suuruseks on (17 450,34 x 8.05 : 100) : 365 x 177 = 681,21 eurot. Perioodil

01.07.2016 – 09.11.2016 on viivitatud päevi 132, viivise protsent aastas on olnud 8. Viivise

suuruseks on seega (17 450,34 x 8 : 100) : 365 x 132= 504,86 eurot. Kokku kuulub kostjalt seisuga

09.11.2016 väljamõistmisele viivis 1186,07 eurot hageja kasuks. Alates 10.11.2016 kuulub viivis

11(12)

väljamõistmisele protsendina põhinõudest 17 450,34 eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras.

23. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad poolte

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1).

Ringkonnakohus poolte menetluskulusid kindlaks ei määra ega neid pooltelt välja ei mõista.

Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus

mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-142-15, p 22 ja 23).

Krista Kirspuu

Ele Liiv

Mati Maksing

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

12(12)