3-16-1303/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse avalikult

teatavakstegemine

8. november 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1303

Haldusasi

OÜ Worldline kaebus Maksu- ja Tolliameti 31.

mai 2016 maksuotsuse nr 12.2-3/029991-47

tühistamise nõudes.

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ Worldline

Esindaja: Ingridt Allemann, Jüri Allikalt

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Rivo Koemets, Liisa Nikkarinen

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Worldline kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 8. detsembril 2016 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise

menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib

apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada

vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS §

116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse

(HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS

1. OÜ Worldline kajastas oma 2014. aasta oktoobri- ja novembrikuu käibedeklaratsioonides

kokku 15 623,40+18 475,20=34 098,60 euro suuruse sisendkäibemaksu OÜ Euro Foodstock

arvete alusel, mille esemeks oli hirsi ja tatra müük.

2. Maksu- ja Tolliamet tegi 31. mail 2016 maksuotsuse nr 12.2-3/02991-47, millega suurendas

OÜ Worldline 2014. aasta oktoobri ja novembri käibemaksukohustust 34 098,60 euro võrra

ning nende perioodide tulumaksukohustust 11 252,38 euro võrra. Maksuotsuses asuti

seisukohale, et OÜ Worldline ei soetanud OÜ-lt Euro Foodstock arvetel nimetatud hirssi ja

tatart mitte OÜ-lt Euro Foodstock, vaid Leedu ja Läti äriühingutelt UAB Galinta ir partneriai,

UAB Ekofrisa, SIA Grain&Food Logistic, olles teadlik, et OÜ Euro Foodstock ei ole kaupade

tegelik müüja ning et dokumendid tehingu kohta viimasega vormistati kaupade tegeliku

päritolu varjamiseks ja seeläbi lubamatu sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse saamiseks.

Eeltoodu tõttu leiti maksuotsuses, et OÜ-l Worldline ei olnud õigust arvestada

sisendkäibemaksu OÜ Foodstock arvete alusel. Tulumaksukohustuse osas leidis maksuhaldur,

et OÜ Worldline ettevõtlusega seotud väljamakseteks saab pidada summasid, mis kanti OÜ

Euro Foodstock kaudu üle kauba tegelikele müüjatele, ent OÜ Worldline poolt tehtud

väljamaksete ning tegelikele teistes liikmesriikides asuvatele müüjatele jõudnud summade

vahe on käsitatav OÜ Worldline ettevõtlusega mitte seotud väljamaksena, mis kuulub

tulumaksuga maksustamisele. Maksuotsuse järeldusi põhjendatakse kokkuvõttes järgmiste

asjaoludega:

OÜ-l Euro Foodstock puudus kontrolliperioodil tavapärane majandustegevus: 2014. aasta

majandusaasta aruannet pole see äriühing esitanud; puudusid töötajad, vara ja tavapärase

äritegevusega seotud kulud; 20. novembril 2014 kustutati isik käibemaksukohustuslaste

registrist seoses majandustegevuse tõendamatusega; registris olemise ajal olulist kasumit

äriühing ei teeninud; puudus ladu; OÜ-lt Worldline laekunud summad kanti samal või

järgmisel päeval edasi Leedu ja Läti äriühingutele;

20. maist 2014 oli OÜ Euro Foodstock juhatuse liikmeks K.N., ent OÜ Worldline esindajate

selgituse kohaselt suheldi V.-nimelise isikuga, kelle volitusi OÜ Worldline ei kontrollinud;

samas väitis V.P, et OÜ-le Worldline müüdud kaubast ei tea ta midagi, pole suhelnud

hankijatega Lätis ja Leedus, vaid osutas sekretäriteenust ning koostas arveid, mille

allkirjastas K.N.;

O.Š, kes oli OÜ Euro Foodstock juhatuse liige 20. maini 2014, väitis, et koostööst oli

huvitatud OÜ Worldline, mille juhatuse liige E.B oli tuttav OÜ Euro Foodstock osaniku A.R

ning

koostöö

algas

pärast

seda,

kui

OÜ

Euro

Foodstock

registreeriti

käibemaksukohustuslasena, kuid A. R ja E. B olid koostöös juba varem kokku leppinud;

OÜ Euro Foodstock polnud registreeritud toidukäitlejate registris;

OÜ Euro Foodstock juhatuse liige K.N. elab Narvas ja pole usutav, et ta käis väikese lapse

kõrvalt korduvalt Tallinnas kaupa vastu võtmas ja arveid allkirjastamas;

Läti ja Leedu hankijad on väitnud, et telefoni teel suhtles ja tellimusi esitas V.-nimeline isik,

ent seda, kes see täpselt oli, pole olnud võimalik tuvastada;

OÜ Worldline poolt maksuhaldurile esitatud OÜ Euro Foodstock arved erinesid viimase

enda poolt maksuhaldurile esitatud arvetest: esimese poolt esitatud 25 705 euro suuruse

arve numbriks oli 154-WL, samas kui teise poolt sama summaga arve number oli 155-WL;

OÜ Worldline ja OÜ Euro Foodstock koostöö katkes kohe pärast viimase

käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist;

kaup liikus teistest EL liikmesriigist otse OÜ Worldline lattu;

OÜ Worldline on ise teinud pikaajaliselt koostööd Leedu äriühinguga UAB Galinta ir

partneriai;

OÜ Worldline arvestas sisendkäibemaksu muuhulgas 15. novembri 2014 kuupäeva kandva

arve 164-WL alusel, ent sellel arvel nimetatud käibe tekkimise päevaks oli OÜ Euro

Foodstock juba käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud, samas sellele eelnev

numbriga arve 163-WL kandis 19. novembri 2014 kuupäeva;

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. OÜ Worldline esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti

31.05.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/029991-47 tühistamist. Kaebaja hinnangul ei põhine

maksuhalduri järeldus, et OÜ Euro Foodstock ei olnud hirsi ja tatra tegelikuks müüjaks, asjas

kogutud tõenditel. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on põhjendamatult jätnud tähelepanuta

otsesed tõendid, mis kinnitavad, et vaidlusaluse hirsi ja tatra soetas Läti ja Leedu äriühingutelt

OÜ Euro Foodstock ja mitte kaebaja. Kaebaja rõhutab, et ükski tõend ei kinnita, et kauba

soetamisega teistest liikmesriikidest või selle transpordi korraldamisega oleks tegelenud OÜ

Worldline.

4. Kaebaja selgitab, et tema oli tehingute toimumise ajal OÜ Euro Foodstock reaalse

majandustegevuse olemasolus veendunud ning asjaolusid, millele maksuhaldur on tuginenud

sellise majandustegevuse puudumist põhjendades, ei olnud kaebajal kuidagi võimalik

tuvastada. Kaebaja hinnangul kinnitavad OÜ Euro Foodstock tegeliku majandustegevuse

olemasolu ka O.Š ning V.P poolt maksuhaldurile antud seletused. Kaebaja rõhutab veel, et

2014. aasta majandusaasta aruande esitamata jätmine ei saa kuidagi tõendada

majandustegevuse puudumist 2014. aastal ega seda, et kaebajale kauba müüjateks olid Leedu

ja Läti äriühingud.

5. Kaebaja leiab, et ühestki õigusaktist ei tulene ostjale kohustust kontrollida, kas

toidukaupade müüja on toidukaupade käitlejate registris registreeritud, mistõttu ei saa

rääkida selles osas kaebaja hoolsuskohustuse rikkumisest. Siinkohal toob kaebaja ka välja, et

kuigi O.Š väitis maksuhaldurile, et OÜ Euro Foodstock oli registreeritud majandustegevuse

registris, pole maksuhaldur seda kontrollinud.

6. Kaebaja peab põhjendamatuks maksuotsuses esitatud väidet tehingutega seotud isikute

ütluste vastuolulisuse kohta ning märgib, et maksuotsusest ei nähtu, mis põhjusel on

maksuhaldur eelistanud ühtesid seletusi teistele. Kaebaja hinnangul ei pruugi V.P ja K.N.

seletused olla usaldusväärsed, kuna neil võis olla põhjus anda ebaõiget teavet enda vastusest

vabanemiseks. Samas selgitab kaebaja, et kaebaja esindajate ning O.Š seletused on omavahel

kooskõlas. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et viimane on jätnud põhjendamatult

analüüsimata Läti ja Leedu hankijate poolt maksuhaldurile edastatud informatsiooni, kust

tulenes, et OÜ Euro Foodstock tellimuste esitajaks oli Veera nimeline isik ning kus hankijad

kinnitavad kaupade tellimist ja ostmist Euro Foodstock OÜ poolt.

7. Kaebaja peab asjakohatuks maksuotsuses välja toodud ühe arve numbrite erinevust, kuna

tegemist on ilmselgelt ebaolulise puudusega, mis samas ei puuduta üldse kaebaja tegevust.

Samamoodi ei mõista kaebaja, kuidas on vaidlusaluste tehingutega seotud OÜ Euro Foodstock

kustutamine käibemaksukohustuslaste registrist, mis toimus pärast vaidlusaluseid tehinguid.

Kaebaja hinnangul on aga loogiline, et pärast hankija käibemaksukohustuslaste registrist

kustutamist koostöö lõppes, sest ilma sisendkäibemaksu maha arvamise õiguseta ei oleks

kaebaja saanud kaupu konkurentsivõimelise hinnaga soetada.

8. Põhjendamatuks peab kaebaja ka maksuhalduri järeldust seoses kaupade tarnimisega

kaebaja lattu ning selgitab esiteks, et CMR-ile kantud mahalaadimise kohast ei saa järeldada,

kes on kauba müüja ning olukorras, kus kaebaja oli tellimuse esitamisel OÜ-le Euro Foodstock

teatanud, kuhu ta kaupa soovib, on loomulik, et viimane teatas selle ka oma hankijale, sest

OÜ-l Euro Foodstock mingit vajadust kaupa vaheladustada ei olnud.

9. Kaebaja hinnangul ei saa selles, et kaebaja ise on UAB-ga Galinta ir partneriai tehinguid

teinud, järeldada, et vaidlusaluste kaupade müüjaks polnud OÜ Euro Foodstock. Kaebaja

rõhutab, et 2014. aasta oktoobris ja novembris ei ostnud ta UAB'lt Galinta ir partneriai hirssi

ega tatart ning OÜ-lt Euro Foodstock ostis ta selle kauba just seepärast, et Leedu äriühinguga

vastavat kokkulepet polnud. Ka toob kaebaja välja, et vaidlusalust kaupa soetas OÜ Euro

Foodstock UAB'lt Galinta ir partneriai üksnes kahel juhul ning kuidagi ei saa kaebaja ja UAB

Galinta ir partneriai vaheliste suhete pinnalt teha järeldusi kauba kohta, mille OÜ Euro

Foodstock soetas UAB'lt Ekofrisa ja SIA'lt Grain&Food Logistic.

10. Kaebaja peab asjakohatuks maksuotsuses viitamist OÜ Euro Foodstock arvele 164-WL,

kuna selle arve osas on kaebaja pärast kontrolliaktiga tutvumist oma käibedeklaratsiooni

korrigeerinud.

11. Kaebaja peab paljasõnaliseks ja tõenditel mitte põhinevaks ka maksuhalduri väidet, et OÜ

Worldline teadis, et kauba müüjaks pole OÜ Euro Foodstock. Viidates Riigikohtu otsusele

kohtuasjas 3-3-1-18-10 leiab kaebaja, et sellise järelduse esitamiseks peaks maksuhaldur

esitama tõendid, mis kinnitavad ostja sellist teadlikkust. Asjaolu, et kaebaja juhatuse liige ja

OÜ Euro Foodstock osanik tuttavad olid, ei saa kaebaja hinnangul kuidagi tõendada seda, et

OÜ Euro Foodstock polnud tegelik müüja. Ka rõhutab kaebaja, et maksuhaldur ei ole

tõendanud

ühegi

kohtuasjas

3-2-1-81-12

tehtud

Riigikohtu

otsuses

nimetatud

maksupettusele viitava asjaolu esinemist käesoleval juhul.

12. Kaebaja toob ka välja, et maksuotsuses ei ole väidetud, et kaebaja ja OÜ Euro Foodstock

vahelised tehingud oleksid näilised ja et nendega varjati tehinguid Leedu ja Läti äriühingutega

UAB Galinta ir partneriai, UAB Ekofrisa ja SIA Grain&Food Logistic ning maksuotsuses pole ka

viiteid asjassepuutuvatele maksustamise õiguslikele alustele.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13. Maksu- ja Tolliamet peab OÜ Worldline kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle

rahuldamata jätmist. Vastustaja jääb seisukohale, et kogutud tõendite kogumi pinnalt on

maksuotsuses tehtud õige järeldus ning selgitab, et maksupettusele iseloomuliku

konspiratiivsuse tõttu on maksuhalduril raske või isegi võimatu esitada otseseid tõendeid

rikkumise kohta. Viidates Riigikohtu otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-15-13 selgitab vastustaja, et

maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav.

14. Vastustaja hinnangul on maksuotsuses asjakohaselt viidatud OÜ Euro Foodstock reaalse

majandustegevuse puudumist ilmestavatele asjaoludele ning toob siinkohal välja ka selle, et

kaebaja juhatuse liige ning OÜ Euro Foodstock osanik olid omavahel tuttavad ning tehingute

tegemise initsiatiiv tuli kaebajalt, millist asjaolu püüdis kaebaja maksumenetluses varjata ja

jätta muljet, nagu oleks OÜ Euro Foodstock leitud juhuslikult. Siinkohal viitab vastustaja Olga

Šu seletustele, et koostöö oli juba varem kokku lepitud ning algas pärast OÜ Euro Foodstock

käibemaksukohustuslasena registreerimist. Vastustaja leiab, et kaebaja poolne maksuhalduri

eksitamine viitab soovile tehingute tegelikke asjaolusid varjata ning on oluliseks indikaatoriks

kaebaja ja OÜ Euro Foodstock vaheliste suhete tegeliku iseloomu kohta.

15. Vastustaja toob ka välja, et vaidlusaluste kaupade soetamisel OÜ Euro Foodstock kaudu

puudus kaebaja jaoks mõistlik majanduslik põhjus ning kaebaja suutmatus ümber lükata

maksuhalduri järeldust variühingu kasutamise kohta kahandab maksumaksja väidete

veenvust.

16. Vastustaja selgitab, et võrdles V.P seletusi muude tõenditega ning peab neid

usaldusväärseks, tuues välja, et kuna Läti ja Leedu äriühingutele tehti tellimused telefoni ja e-

kirja teel, siis puudus neil võimalus isiku tuvastamiseks, mistõttu selles osas on nende

seletustel lõppastmes ka väiksem kaal. Vastustaja leiab ka, et V.P ei saanud olla mistahes

põhjusi anda valeütlusi.

17. Mis puudutab kaebaja teadlikkust OÜ Euro Foodstock majandustegevuse puudumisest ja

sellest, et viimane pole kauba tegelik müüja, siis kinnitab seda vastustaja hinnangul üheselt ka

manipuleerimine arvega nr 164-WL. Vastustaja möönab, et kaebaja korrigeeris selles osas

oma käibemaksuarvestust, ent vastustaja hinnangul oli selle arvega manipuleerimine selgelt

tahtlik ning väiteid kaebaja tähelepanematusest ei ole eluliselt usutavad.

18. Kauba transpordi ja CMR-ide osas toob kaebaja välja, et viimaste kohaselt võttis kaebaja

laos kaupa vastu OÜ Euro Foodstock juhatuse liige K. N., samas kui maksumenetluses leidis

tuvastamist, et tegelikult võtsid kaupa vastu kaebaja töötajad ning kaebaja seaduslikud

esindajad ei väitnud kordagi, et K. N. oleks käinud nende laos kaupa vastu võtmas. Vastustaja

hinnangul polnud see ka K. N. elukohta arvestades usutav.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

19. Hinnanud poolte seisukohti ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

omavahelises seoses, leian, et OÜ Worldline kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb

rahuldamata jätta. Maksuhaldur on kogutud tõendite pinnalt põhjendatult kahtlustanud, et

OÜ Worldline osales maksupettuses, mis seisnes selles, et ta kasutas sisendkäibemaksu

lubamatu maha arvamise ning ettevõttest maksuvabalt raha välja viimise eesmärgil oma

maksuarvestuses OÜ Euro Foodstock arveid ilma, et neil arvetel näidatud tehinguid OÜ-ga

Euro Foodstock tegelikult toimunud oleks. Kuna kaebaja ei ole ei maksumenetluse käigus ega

kohtumenetluses suutnud seda kahtlust ümber lükata, on maksuotsus õiguspärane.

20. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt eeldab sisendkäibemaksu maha

arvamise õigus seda, et kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ning lõike 2 punkti 3 kohaselt maksab residendist äriühing

tulumaksu väljamaksetelt, mille kohta maksumaksjal puudub nõuetele vastav algdokument.

Maksustamisel tuleb lähtuda tegelikest majanduslikest sooritustest, mitte üksnes nende

kohta olemasolevatest formaalsetest dokumentidest. Arve, mis ei kajasta tegelikku

majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti, ei ole nõuetele vastav ei TuMS ega KMS

mõistes, mistõttu üksnes asjaolu, et ostja on mingi kauba saanud ning selle kohta on olemas

formaalselt nõuetekohane arve, ei anna vääramatult õigust sisendkäibemaksu maha

arvamiseks ega alust väiteks, et selle arve alusel tehtud väljamakse on ettevõtlusega seotud.

Nii TuMS kui KMS nõuetele vastava arvega on tegemist tingimusel, et see kajastab õigesti

reaalselt aset leidnud majandustehingu sisu, sh. tehingu pooli, tehingu eset jms. Tehingu

tegelikku majanduslikku sisu ei kajasta arve õigesti muuhulgas juhul, kui arvele müüjana

märgitud isik ei ole kauba või teenuse tegelik müüja. MKS § 83 lõikest 4 ning §-st 84 tulenevalt

on maksuhalduril õigus maksukohustuslas(t)e poolt mingil moel vormistatud tehingule anda

maksustamise seisukohast teistsugune iseloom ehk tsiviilõiguslik tehing ümber kvalifitseerida.

See tähendab, et kui tehingut tegelikult toimunud ei ole, ei saa sellel olla ka mingisuguseid

maksuõiguslikke järelmeid ning kui tehingu sisuks on majanduslikus mõttes midagi muud kui

see, mida maksukohustuslane kajastab oma raamatupidamisdokumentides, tuleb

maksustamisel raamatupidamisdokumente eirata ning arvutada maksukohustus nii, nagu see

oleks olnud, kui tehingut oleks raamatupidamisarvestuses kajastatud oma tegelikule

majanduslikule sisule vastavalt.

21. Käibemaksu osas on kohtupraktikas välja kujunenud seisukoht, et kui ilmneb, et kauba

kohta arve väljastanud isik ei ole kauba tegelik müüja, on ostjal siiski õigus selle arve alusel

sisendkäibemaksu arvestada, kui ta heauskselt ning oma ettevõtja hoolsuskohustust

nõuetekohaselt täites põhjendatult eeldas, et tegelikuks müüjaks on arve väljastanud isik.

Sellise eelduse aluseks saab olla see, et ostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et müüjana

arvel märgitud isik pole tegelik müüja. Väljamakse tulumaksuga maksustamise eelduseks on

aga see, et ostja teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Samuti on

kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui üldjuhul tuleb ostja heausksust eeldada, siis see

eeldus ei laiene neile juhtumitele, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja on

osalenud maksupettuses. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu võib seda otseselt

tõendavate asjaolude (nt. selge kokkuleppe olemasolu fiktiivsete arvete koostamise kohta või

see, et müüjale tasutud rahasummad jõudsid tagasi ostjani) tuvastamine olla praktiliselt

võimatu. Seetõttu piisab, kui maksuhaldur põhjendab oma kahtlust, et kontrollitav

maksukohustuslane on maksupettuses osalenud, et tema maksuarvestuse aluseks olevatel

raamatupidamisdokumentidel kajastatud tehinguid tegelikkuses toimunud ei ole ning ta pidi

olema sellest teadlik. Sellist kahtlust saab põhjendatuks pidada, kui maksuhaldurile

kättesaadavate tõendite pinnalt on eluliselt usutavam, et kaebaja pani toime maksupettuse,

kui see, et ta käitus ausalt. Sellisel juhul on maksukohustuslasel MKS § 150 lõikest 1 tulenevalt

kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti ehk esitada tõendid, mis maksuhalduri

kahtluse ümber lükkavad.

22. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et nii OÜ Worldline kui OÜ Euro Foodstock olid

maksuotsuses käsitletud arvete esitamise ajal registreeritud käibemaksukohustuslastena ning

viimase arved vastasid formaalselt KMS §-s 37 sätestatud nõuetele. Samuti pole vaidlust

selles, et OÜ Worldline on neil arvetel nimetatud kaubad saanud ning tasunud neil arvetel

näidatud summad pangaülekandega OÜ-le Euro Foodstock. Õigus on kaebajal ka selles, et

mitte ühtki otsest tõendit ei ole selle kohta, et OÜ Euro Foodstock tegevus oleks olnud kaebaja

või selle juhtide vahetu kontrolli all ega selle kohta et OÜ-le Euro Foodstock üle kantud

summad oleks mingis osas tagastatud kaebajale või kaebajaga seotud isikutele, samuti mitte

selle kohta, et Läti ja Leedu ettevõtjatelt oleks vaidlusaluse tatra ja hirsi tellimisega vahetult

tegelenud mõni kaebaja juht või töötaja.

23. Sellele vaatamata on maksuhaldur saadud tõendite pinnalt nähtuva asjaolude kogumi

põhjal toonud õigustatult välja põhjendatud kahtluse, et OÜ Euro Foodstock osales

vaidlusaluse kauba tarneahelas OÜ Worldline teadmisel fiktiivse vahelülina, et varjata

tegelikke tehinguid OÜ Worldline ning vastavalt UAB Galinta i partneriai, UAB Ekofrisa ning

SIA Gran&Food Logistic vahel ning saada seeläbi maksueelis, mis seisnes sisendkäibemaksu

lubamatus maha arvamises OÜ Euro Foodstock arvete alusel, ilma et kaebaja tegelikult sellele

sisendkäibemaksule vastavat käibemaksukohustust kaasa toonud tehinguid teinud ja

käibemaksu tegelikult tasunud oleks. Kaebaja eksib, väites, et maksuotsuses ei ole ette

heidetud teise tehingu varjamist. Maksuotsusest tuleneb üheselt mõistetavalt maksuhalduri

seisukoht, et tehingud OÜ-ga Euro Foodstock olid näilikud ning nendega varjati tegelikke

tehinguid, milleks oli kaebaja poolt OÜ Euro Foodstock arvetel nimetatud kaupade soetamine

Leedu ja Läti äriühingutelt. Samuti on maksuotsuse punktis 2.1.3 sõnaselgelt viidatud ka

selliste tehingute maksustamist käsitlevale MKS § 83 lõikele 4.

24. Vastuväites kontrollaktile (MTA lisa 077) ja kaebuses on kaebaja esitanud vastuväited

maksuotsuses välja toodud üksikute asjaolude suhtes ning eraldivõetuna võiksid mitmed neist

olla põhjendatudki. Nii näiteks on tõsi, et OÜ Euro Foodstock 2014. aasta majandusaasta

aruande esitamata jätmine ei saa otseselt tõendada 2014. aastal majandustegevuse

puudumist. Samuti polnud kaebajal seadusest tulenevat kohustust kontrollida müüja

registreeringut toidukäitlejate registris. Asjaolude kogum, mis annab aluse põhjendatud

kahtluseks maksupettuses osalemise kohta, ei kujuta endast aga üksikute tuvastatud

asjaolude summat, mille saaks välistada nende asjaolude ükshaaval ümber lükkamisega.

Asjaolude kogumi pinnalt tehtud järeldus võib õige olla ka juhul, kui ükski kogumi

moodustanud asjaoludest eraldivõetuna seda järeldust teha ei lubaks.

25. Käesoleval juhul õigustab maksupettuses osalemise kahtlust eeskätt see, et eluliselt on

ebausutav, et OÜ Worldline, olles ise sarnaste toidukaupade impordi-ekspordi alal kogenud

ettevõtja, soetas need kaubad sellealase olulise kogemuseta OÜ-lt Euro Foodstock, ilma et

oleks võimalik näha mistahes põhjusi, miks selline Eesti vahendaja kaudu Leedu ja Läti

äriühingutelt kauba soetamine oleks pidanud OÜ Worldline jaoks majanduslikult kasulik

olema. See, et OÜ Euro Foodstock polnud toidukäitlejana registreeritud, ei oleks eraldi

võetuna oluline probleem, küll aga näitab see üheselt, et tegemist ei olnud sellisele

majandustegevusele pühenduda soovinud ettevõtjaga ning ka tema varasemat vähest

kogemust silmas pidades tekib õigustatult küsimus, miks soetas kaebaja kaubad sellelt

äriühingult, kui tal ilmselgelt oleks võimalik olnud need soetada otse Lätist või Leedust, kus

tegutsevate ettevõtjate kontaktid kaebajal kas kindlasti olemas olid või mis oleks tal oma

kogemusele tuginedes igal juhul hõlpsalt leida võimalik olnud.

26. Tehingu selline majanduslik ebaloogilisus õigustab kahtlust selle tegelikus toimumises.

Kaebaja juhatuse liikmete E.E,i (MTA lisa 006) ja E.B,i (MTA lisa 013) seletustest nähtub, et OÜ-

l Worldline oli arvestatav kogemus toidukaupade impordi ja ekspordi valdkonnas nii teiste

Euroopa Liidu liikmesriikidega kui Ukraina ja Venemaaga. Seega võib eeldada, et kaebajal

endal oli piisavalt kontakte ning kogemusi tellimaks teda huvitavaid tooteid ilma täiendavaid

vahendajaid kasutamata ning vahendaja kasutamisega seotud lisakuludeta. Vaidlust pole

seejuures selles, et kaebaja oli vaidlusaluste kaupadega sarnaste kaupadega tehinguid teinud

muuhulgas UAB-ga Galinta ir partneriai, kellelt soetas osa kaebajale väidetavalt edasi müüdud

kaubast ka OÜ Euro Foodstock. Samuti nähtub toimikust, et kaebaja oli varem kaupu müünud

ka UAB-le Ekofrisa (MTA lisa 072), mistõttu ei saanud ka selle äriühingu majandustegevus olla

kaebajale võõras. Kaebaja ei ole välja toonud ühtki tõsiseltvõetavat põhjust, miks ei oleks ta

saanud neid kaupu soetada otse Leedu ja Läti äriühingutelt ning pidi neid hankima OÜ Euro

Foodstock kaudu. Iseenesest on tõsi, et osta võib kaupa ükskõik kellelt ning ükskõik, millistel

tingimustel, ent olukorras, kus valitud lahenduse tulemusena on võimalik saada lubamatu

maksueelis, on igati õigustatud küsimus sellise valiku muust majanduslikust otstarbekusest.

Arvestades OÜ Worldline varasemat kogemust ning tegevuse mahtu ei ole eluliselt usutav, et

kontrollitud perioodil ei oleks tal olnud võimalik soetada neid kaupu otse Leedu ja Läti

äriühingutelt, ent samas oli selline võimalus OÜ-l Euro Foodstock. Tõsiseltvõetav ei ole

seejuures kaebaja seletus, et Läti või Leedu müüjalt sai kauba osta see, kes esimesena jõudis.

Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et OÜ Euro Foodstock oleks Läti ja Leedu ettevõtjatelt tellinud

kaupa omal initsiatiivil ning pakkunud seda kaebajale, vaid vastupidi, iga tarne algas kaebaja

poolse tellimusega, mispeale tellis OÜ Euro Foodstock nimel tegutsenud isik selle Läti või

Leedu ettevõtjalt. Selles olukorras ei saa OÜ Euro Foodstock kaudu kauba tellimise loogiliseks

seletuseks olla see, et Läti ja Leedu ettevõtjatel polnud võimalik kaebajale kaupa pakkuda,

kuna OÜ Euro Foodstock oli selle juba ära ostnud.

27. Nõustun maksuhalduri seisukohaga, et olulisel määral suurendab kahtlust kaebaja

ebaaususes see, et kaebaja seaduslikud esindajad varjasid kontrollimenetluse käigus OÜ

Worldline ning OÜ Euro Foodstock vaheliste suhete tekkimise asjaolusid. Nii E.E kui E.B

selgitustest (MTA lisad 006 ja 013) nende suhete tekkimise asjaolude kohta pidi jääma (ja jäigi)

üheselt mulje, et suhted algasid OÜ Euro Foodstock initsiatiivil ning OÜ Euro Foodstock oli see,

kes leidis E. E’ile ja E. B’ile täpselt teadmata asjaoludel OÜ Worldline. Need selgitused on

üheselt vastuolus OÜ Euro Foodstock varasema juhatuse liikme O.Š seletusega (MTA lisa 022),

millest nähtub üheselt, et kaebaja ja OÜ Euro Foodstock suhete tekkimise aluseks oli kaebaja

juhatuse liikme E.B’i ja OÜ Euro Foodstock osaniku A.R’i omavaheline tutvus, kusjuures tegelik

koostöö algas pärast OÜ Euro Foodstock käibemaksukohustuslasena registreerimist, ent oli E.

B’i ja A. R’i vahel kokku lepitud varem. Sõltumata sellest, kuidas täpselt hinnata O. Š väidet

"[P]igem nemad olid rohkem huvitatud koostööst," tuleneb O. Š seletusest selgelt, et OÜ Euro

Foodstock ei leidnud OÜ-d Worldline kuidagi juhuslikult internetist või tootepakendite kaudu,

nagu püüdsid maksuhaldurile väita kaebajate esindajad. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et

kaebaja selline püüdlus tehingu tegelikke asjaolusid varjata, tekitab kahtluse tehingu tegelikus

toimumises. Kaebaja leiab ekslikult, nagu oleks maksuhaldur kuidagi eriliselt ette heitnud

tehingu tegemist tuttavatega. Seda ei ole maksuotsuses tehtud ega saagi teha: äri ajamine

ettevõtjate vahel, kelle juhid või töötajad on omavahel varasemast tuttavad, on täiesti

tavapärane ning eraldivõetuna ei anna alust mingiteks kahtlusteks. Küll aga õigustab kahtlust

see, kui ühe tehingu ühe poolega seotud isikud millegipärast püüavad varjata varasemat

tutvust tehingu teise poolega seotud isikutega, nagu see antud juhul vähemalt E. B,i puhul

ilmselgelt oli. O.Š seletuse usaldusväärsuses pole iseenesest põhjust kahelda ning

kohtumenetluses ei ole ka kaebaja vastu vaielnud sellele, et E. B ja A. R olid tuttavad ning

väidetav koostöö sai alguse sellest tutvusest tulenevalt. Samas ei saa kuidagi usutavaks

pidada, et tutvus A. Riga saanuks E. B,i jaoks maksuhaldurile seletusi andes olla asjaolu, mis

küsimusele vastates lihtsalt ununes.

28. Teiseks oluliseks asjaoluks, mis õigustab kahtlust kaebaja maksupettuses osalemises, on

vastuolud kauba saatedokumentide ning kauba vastuvõtmist puudutavate seletuste vahel.

OÜ-lt Euro Foodstock saadud dokumentide hulgas (MTA lisad 036 kuni 047) olevatel CMR-idel

on kauba vastuvõtmise kohta OÜ Euro Foodstock pitsatijäljend ja kellegi allkiri. Samasugused

pitsatijäljendid on ka rahvusvahelise infopäringuga Läti ja Leedu ettevõtjatelt saadud CMR-

idel (MTA lisad 058, 060 ja 062). Vaidlust ei ole selles, et kõigil juhtudel liikus kaup otse kaebaja

lattu, ilma et OÜ Euro Foodstock oleks seda vahepeal ladustanud, ümber või maha laadinud.

E. Bi (MTA lisa 013) ja A. T (MTA lisa 008) seletustest nähtuvalt saabusid veokid koos kaubaga

kaebaja lattu ning autojuht andis mõned dokumendid laotöötajale, mõned viis kontorisse.

Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et OÜ Euro Foodstock esindaja oleks Läti ja Leedu ettevõtjatelt

saabunud kaupa vastu võtmas kaebaja laos. Seega tekib küsimus, kuidas said CMR-idele OÜ

Euro Foodstock pitsatijäljend ja selle ühingu nimel kauba vastuvõtmist kinnitav allkiri. Kõige

ilmsem seletus sellele on aga, et need pandi CMR-idele kaebaja laos või kontoris. Seda

järeldust kinnitavad kaupa vedanud transpordiettevõtjatelt UAB Svarina (MTA lisa 064) ja UAB

Smaragdis (MTA lisa 066) saadud teave. Esimene neist on kinnitanud, et kaup veeti aadressile

Kadaka tee 44 (kus asub kaebaja ladu), kus selle võttis vastu tundmatu OÜ Euro Foodstocki

töötaja. Teine neist väitis aga, et CMR tembeldati OÜ Euro Foodstock pitsatiga aadressil

Kadaka tee 44. Kuna kaebaja ei ole suutnud tõendada, et mõni OÜ Euro Foodstock töötaja või

juht oleks käinud kaebaja laos või kontoris kaupa vastu võtmas ja CMR-e allkirjastamas, on

ainus loogiline seletus, et vastav pitsat oli kaebaja valduses ning kauba võttis OÜ Euro

Foodstock nimel vastu mõni kaebajaga seotud isik. See viitab aga üheselt sellele, et OÜ Euro

Foodstock ei osalenud tehingute ahelas iseseisva ettevõtjana, vaid selle tegevus on

majanduslikus mõttes omistatav kaebajale, mis tähendabki, et tegelikud müügitehingud

toimusid kaebaja ja Leedu ning Läti ettevõtjate vahel.

29. Vastustaja on põhjendatult viidanud ka OÜ Euro Foodstock arvete numeratsioonis

esinenud ebakõlale. Kaebaja väitega, et tegemist oli vaid väheolulise ebatäpsusega, ei saa

nõustuda. Nimelt on maksuhaldur välja toonud, et kaebaja raamatupidamisarvestuses oli OÜ

Euro Foodstock 21. oktoobri 2014 arve numbriga 154-WL summas 25 704 eurot (MTA lisa

048). Arvet numbriga 155-WL kaebajal ei olnud. Küll aga oli sellise numbriga arve OÜ Euro

Foodstock poolt esitatute hulgas (MTA lisa 038). Samal ajal nähtub OÜ Euro Foodstock

pangakonto väljavõttelt (MTA lisa 052), et kaebaja on esmalt 21. oktoobril 2014 tasunud

42840 eurot, märkides selgitusse "arve 154-WL" ning 4. novembril 2014 teinud 8568 euro

suuruse ülekande selgitusega "arve 154-WL, 155 WL". Olukorras, kus kaebajal ei olnud ühtki

OÜ Euro Foodstock arvet numbriga 155-WL, on selline selgitus maksekorraldusel vähemalt

kahtlustäratav. Lisaks sellele on OÜ Euro Foodstock poolt esitatud dokumentatsioonis arve

154-WL näol tegemist ettemaksuarvega ning arve 155-WL on täpselt samas summas kui arve

154-WL, ent eelviidatud pangakonto kohaselt on kaebaja OÜ-le Euro Foodstock arvete 154-

WL (mis kaebajal oli olemas) ning arve 155-WL (mida kaebajal ei olnud) alusel kokku tasunud

51408 eurot, mis on sama palju kui OÜ Euro Foodstock dokumentatsioonis olevate arvete 154-

WL ja 155-WL summad kokku. Seega näib kaebaja olevat maksekorralduse selgituses viidanud

arvele, mida tal endal raamatupidamises ei olnud, küll aga tasunud sellel märgitud summa.

See asjaolu viitab sellele, et OÜ Euro Foodstock raamatupidamisdokumentide vormistamine

oli vähemalt osaliselt kaebaja kontrolli all, mis omakorda välistab OÜ Euro Foodstock

osalemise tehingute ahelas tegelikke majanduslikke sooritusi teinud iseseisva ettevõtjana.

30. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et Läti ja Leedu ettevõtjatele tehtud päringute

vastused (MTA lisad 057, 059, 061) kinnitavad, et neilt soetas kauba OÜ Euro Foodstock. UAB

Ekofrisa (MTA lisa 057) nimetab kauba tellijana V. ning telefoninumbri xxxxxxx ja UAB Galianta

ir partneriai (MTA lisa 059) nimetab tehinguparteri kontaktisikuna Vera P täisnime ning samuti

juba eelviidatud telefoninumbri. Kuivõrd kõnealune number on muuhulgas V. P

kontaktnumbrina märgitud V. P suuliste seletuste protokollil (MTA lisa 018), ei saa ilmselt

vaidlust olla, et tegu on tema kasutuses oleva telefoniabonendiga. Samas nähtub eeltoodud

päringute vastustest, et Leedu ja Läti ühingud ei saanud V. P isikut tuvastada, sest tellimised

esitati telefoni teel. Seevastu V. P ise on maksuhaldurile antud suulistes seletustes (MTA lisa

021) sõnaselgelt kaupade tellimist eitanud. Seda, kas V. P neid tellimusi esitas või mitte, ei ole

tõsikindlalt võimalik välja selgitada. Ühtki väga selget põhjust, miks V. P oleks maksuhaldurile

seletusi andes valetama pidanud, välja tuua võimalik ei ole. Tema ei olnud OÜ Euro Foodstock

juhatuse liige ega muul moel selle ühingu tegevuse eest vastutav isik, seega ei olnud tal

ilmselgelt põhjust anda valeütlusi mingisugusest vastutusest vabanemise eesmärgil.

Arvestades aga juba eelpool toodud asjaolusid, mis viitavad sellele, et OÜ Euro Foodstock

tegevus oli kaebaja kontrolli all, on vähemalt sama tõenäoline kui see, et V. P neid tellimusi ei

esitanud, see, et nende tellimuste tegemise eitamine on kantud soovist varjata isikuid, kellelt

ta tegelikult vastavad suunised sai. Oluliselt vähemtõenäoliseks tuleb pidada aga seda, et V. P

tegutses tegelikult OÜ Euro Foodstock seaduslikult esindajalt saadud juhiste alusel, tellis

kaupu ja korraldas nende edasimüüki kaebajale, ent hiljem asus seda eitama, ilma, et tal endal

mingit vastustust põhjust karta oleks olnud.

31. Kaebajal on õigus selles, et iseenesest ei saaks kauba ostjale ette heita müüja tegevusega

seotud asjaolusid. Samas ei saa maksupettuse kahtluse korral neist asjaoludest ka mööda

vaadata. Kõrvutades ülaltoodud asjaolud, mis viitavad sellele, et Läti ja Leedu ettevõtjatelt

kaupade soetamine toimus tegelikult kaebaja kontrolli all, OÜ Euro Foodstock

käibemaksukohustuslaste registrist kustutamisega ning asjaoluga, et kontrollimenetluse

käigus vältis vaidlusaluste tehingute ajal OÜ Euro Foodstock juhatuse liikmeks olnud K.N.

maksuhalduri küsimustele vastamist ega andnud tehingu asjaolude kohta selliseid selgitusi,

mida saaks käsitada tehingute toimumise usaldusväärse kinnitamisena, suureneb veelgi

veendumus, et OÜ Euro Foodstock tegevus ei olnud suunatud reaalsele majandustegevusele

ning see äriühing ei olnud kaebajale oma arvetel nimetatud kaupade müüjaks. Iseenesest õige

on kaebaja selgitus, et tehingute katkemine pärast müüja käibemaksukohustuslaste registrist

kustutamist on majanduslikult loogiline, ent see ei seleta kuidagi seda, miks üldse kaebaja OÜ-

ga Euro Foodstock selliseid tehinguid teha soovis. O. Š seletus, et E. B,i ja A. R,i vahel oli

kokkulepe

sõlmitud

varem,

ent

tehingute

algus

ootas

OÜ

Euro

Foodstock

käibemaksukohustuslasena registreerimist, õigustab eeskätt kaebaja ning OÜ Euro Foodstock

varasemate kogemuste ja majandustegevuse erinevust silmas pidades järeldust, et kõnealune

kokkulepe ei seisnenud mitte kaupade hankimises, vaid maksupettuse toime panemises ehk

sammude astumises mulje jätmiseks, et Läti ja Leedu äriühingutelt soetab kaubad OÜ Euro

Foodstock ja müüb need edasi kaebajale.

32. Kaebuses esitatud muud etteheited seoses maksuhalduri poolt tuvastatud üksikute

asjaoludega on samas, mis vastuväites kontrollaktile ning maksuotsuse punktis 3

"Ärakuulamisõiguse tagamine" piisava põhjalikkusega käsitletud ning kuivõrd nõustun seal

esitatud põhjendustega, ei ole vajalik nende kohtuotsuses kordamine. Sealhulgas on

maksuhaldur iseenesest õigustatult välja toonud ebakõlad OÜ Euro Foodstock viimaste arvete

kuupäevades ja numeratsioonis ning leidnud põhjendatult, et muude kaebaja aususes kahtlust

äratavate asjaolude kõrval on pigem eluliselt usutav, et OÜ Euro Foodstock raamatupidamine

oli tegelikult kaebaja kontrolli all ning kuivõrd OÜ Euro Foodstock käibemaksukohustuslaste

registrist kustutamine toimus ilmselt ootamatult varem kui arve nr 164-WL esemeks olev kaup

kaebajani jõudis (ehk käive toimunuks loeti), oli eeskätt kaebaja huvides selle arve

vormistamine varasema kuupäevaga, et vähemalt arve kuupäev jääks aega, mil müüja oli

käibemaksukohustuslane ning käibe toimumine pärast müüja käibemaksukohustuslaste

registrist kustutamist poleks kohe märgatav. See on eluliselt usutavam kui võimalus, et

tegemist oli lihtsalt müüja eksitusega arvete numereerimisel, mida ka kaebaja tähele ei

pannud, eriti olukorras, kus kaebajale esitatud arved olid üldiselt järjekorras ning kandsid

numeratsioonis ilmselt kaebajale viitavat lisatähist "WL".

33. Asjassepuutuvaks ei saa pidada kaebaja väiteid hoolsuskohustuse ulatuse ja selle täitmise

kohta, sest vaidlustatud maksuotsuse aluseks ei ole ostja poolt hoolsusnõuete täitmata

jätmine, vaid ostja maksupettuses osalemine. Seega pole iseenesest oluline, et kaebaja ei

kontrollinud V.P volitusi või seda, kas OÜ Euro Foodstock on toidukäitlejate registrisse kantud.

Nende asjaolude kontrollimise vajalikkus võiks kõne alla tulla, kui maksuhaldur oleks leidnud,

et selliste kohustuste rikkumine viis kaebaja lubamatule eksiarvamusele müüja isiku osas.

Antud juhul see nii ei olnud, maksuhaldur ei heida ette mitte hoolsuskohustuse rikkumist, vaid

maksupettuses osalemist.

34. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna

vastustaja ei ole kohtult taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad

menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik