2-15-102796/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. november 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-102796

Tsiviilasi

PlusPlus Legal OÜ hagi Sven Tamm vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

996,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Legal OÜ; registrikood 12752805; asukoht

Jõe 3, Tallinn 10151, Harjumaa.

Hageja esindaja: Tarvo Ilves; e-post menetlus@plusplus.ee;

Triin Linholm; e-post triin@plusplus.ee

Kostja: Sven Tamm; isikukood XXX; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt PlusPlus Legal OÜ hagi Sven Tamm vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista Sven Tammelt (Tamm) (ik XXX) PlusPlus Legal OÜ (registrikood 12752805)

kasuks välja 710 (seitsesada kümme) eurot ja 35 senti (sealhulgas põhivõlg 498 eurot 10

senti ning viivis alates 15. veebruarist 2010 kuni 13. maini 2015 summas 212 eurot ja 25

senti).

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teise lause järgset määra ületavas osas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 71% kostja kanda ja 29% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista Sven Tammelt (Tamm) PlusPlus Legal OÜ kasuks välja menetluskulu 223

(kakssada kakskümmend kolm) eurot ja 65 senti.

8. Mõista Sven Tammelt (Tamm) PlusPlus Legal OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule ei ole teada kostja elu- ega

viibimiskoht. Kostja ei ela kohtule teadaolevatel aadressidel. Kostja on ka ise kinnitanud,

et tal puudub kindel elukoht (tl 78). Samuti ei ole õnnestunud kostjaga ühendust saada

kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõue ning hageja nõude täpsustus on kostjale seetõttu kätte toimetatud avalikult

vastavalt Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2015. a ja 1. juuni 2016. a määruse väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 28. oktoobril 2015 ja 1. juunil 2016. a.

TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude

ning hageja nõude täpsustuse kostjale avalikult kättetoimetatuks vastavalt 12. novembril

2015 ning 16. juunil 2016. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 1. novembril 2007 ja 23.

jaanuaril 2008 liitumislepingu nr XXX. Tele2 Eesti AS kohustus liitumislepingu alusel

pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus selle eest tasuma.

Liitumislepingu alusel esitati kostjale arved. Kostja jättis arved tasumata. Tele2 Eesti AS

loovutas liitumislepingust tulenevad nõuded PlusPlus Capital AS-le. PlusPlus Capital AS

loovutas liitumislepingust tulenevad nõuded omakorda hagejale. Hageja palub eeltoodust

tulenevalt mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 498,10 eurot ning sissenõutavaks

muutunud viivised 498,10 eurot.

5. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla, so telekommunikatsiooniteenuse tasu, 498,10 euro

osas

on

tervikuna

õiguslikult

põhjendatud.

Hagiavalduse

kohaselt

tulenes

telekommunikatsiooniteenuse tasu maksmise kohustus Tele2 Eesti AS ja kostja vahel

sõlmitud liitumislepingust. Kostja kohust tähtaegselt ei täitnud. Nõuded on loovutatud

hagejale. Hageja võib seega liitumislepingu ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel

nõuda telekommunikatsiooniteenuse tasu maksmist.

6. Kohus leiab, et hageja viivise nõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole

tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse

aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoober 2013 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul

omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a

otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on

seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu

tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

8. Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Tele2 Eesti AS

üldtingimustest, st tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses Tele2 Eesti AS tüüptingimusega.

VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb

ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge viivise

sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa

tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt

Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24, Riigikohtu 10. mai 2016.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 12).

9. Viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju

arvestamist ning hüvitamist. Viivisenõue väljendab seega eelkõige raha maksmisega

viivitamisest võlausaldajale tekkinud kahju. Viivise teisene funktsioon on motiveerida

võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma. Viivise eesmärgiks ei ole teenida

võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Tüüptingimustes sätestatud viivisenõue on

seega ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui

tüüptingimuse kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on

ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivisenõude suurusega, ning ka väiksem

viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma.

10. Praegusel juhul on viivise määr ette nähtud Tele 2 Eesti AS-i ja kostja, kes on tarbija, vahel

sõlmitud liitumislepingu tüüptingimustes. Lepingust tulenev viivise määr on 0,15% päevas

ehk 54,75% aastas. Tele 2 Eesti AS-i ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud

tulu ehk kasu, mida Tele 2 Eesti AS oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks

telekommunikatsiooniteenuse tasu õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka

võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa olla kahju suurem,

kui kulu, mida Tele 2 Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa

ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et Tele 2 Eesti AS on suure

omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava

summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui 54,75%. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et hagejale rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju

on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja viivise nõude suurusega.

11. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär põhjendatud ka arvestades viivise teisest

eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab ligikaudu

viis korda lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusejärgset

viivisemäära, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide

saavutamiseks. Seega tagaks ka tunduvalt väiksem viivisemäär nimetatud eesmärgi

saavutamise(vt ka Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

12. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et viivisemäär ületab antud juhul seadusjärgset

viivisemäära ligikaudu viis korda, on lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15%

päevas, VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16).

13. Hageja võib viivist seega nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusjärgses määras.

Hageja viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud.

Seadusjärgne viivis telekommunikatsiooniteenuse tasult alates 15. veebruarist 2010 kuni

13. maini 2015 on kokku 212 eurot 25 senti [(498,1 * 0,08 * 501/365) + (498,1 * 0,0825 *

184/365) + (498,1 * 0,08 * 366/365) + (498,1 * 0,0775 * 104/365) + (498,1 * 0,0875 *

77/365) + (498,1 * 0,085 * 184/365) + (498,1 * 0,0825 * 181/365) + (498,1 * 0,0815 *

184/365) + (498,1 * 0,0805 * 133/365)].

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 71% ulatuses.

15. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas

488 eurot, sh riigilõiv summas 200 eurot ja esindajakulu summas 288 eurot. Hageja

õigusabikulu hõlmab dokumentide komplekteerimist ja analüüsi ning hagiavalduse

koostamist ja esitamist (tl 58, 89). Hageja esindajatasu sisaldab käibemaksu summas 48

eurot (tl 58).

16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ei ole

kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja õigusabikulu ei ole seega TsMS § 174 lg 10

järgi käibemaksu, so 48 euro, ulatuses põhjendatud. Kuivõrd TsMS §-st 4842 tulenevalt

kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20

eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute osas

põhjendatud 20 euro ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust,

eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja

Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt esitanud kümneid kui mitte sadu, leiab kohus, et hageja

esindajakulu hagimenetluses teostatud toimingute eest on põhjendatud 95 euro ulatuses.

17. Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 315 eurot (200 + 20 + 95). Kohus

jätab hageja menetluskuludest 71% kostja kanda ja 29% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb

seega välja mõista hageja menetluskulu 223 eurot 65 senti. Kostja menetluskulud jätab

kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile

vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik