2-15-18277/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Seping Määruse tegemise aeg ja koht

08. november 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-18277 Tsiviilasi KORTERIÜHISTU XXXX hagi XXXXja XXXXvastu võla saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KORTERIÜHISTU XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX, XXXX), lepinguline esindaja Irina Reva (epost irina.reva@ekyl.ee) Kostja I XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX) Kostja II XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX) Menetlustoiming Menetluse lõpetamine, menetluskulude kindlaksmääramine, kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja KORTERIÜHISTU XXXX avaldus hagist loobumiseks tsiviilasjas nr 2- 15-18277 ning lõpetada menetlus hageja KORTERIÜHISTU XXXX hagis kostjate XXXX ja XXXX vastu võla saamiseks.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate XXXX ja XXXX kanda.

3. Välja mõista solidaarselt kostjatelt XXXX ja XXXX hageja KORTERIÜHISTU XXXX kasuks menetluskulud summas 270 eurot (sh riigilõiv 87,50 eurot ja õigusabikulud 182,50 eurot).

4. Jätta hageja KORTERIÜHISTU XXXX taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata summa 192 euro osas.

Edasikaebamise kord Määruse võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Menetluse käik maakohtus, määruse põhjendused ja kohaldatav seadus

1. Hageja KORTERIÜHISTU XXXX esitas 04.12.2015 Harju Maakohtule hagi kostja XXXX vastu võla nõudes. Kostja XXXX suri menetluse kestel 17.02.2016.

2. 05.09.2016 teavitas hageja kohut, et kostja pärandi on vastu võtnud XXXX ja XXXX. Mõlemad isikud on andnud enda nõusoleku menetluse jätkamiseks. 29.09.2016 kohtumäärusega lubas maakohus kostja XXXX õigusjärglastena menetlusse tema asemel XXXX ja XXXXi.

3. 24.10.2016 esitas hageja kohtule avaldus hagi nõudest loobumiseks, kuna kostjad on hageja nõude täies ulatuess täitnud ja menetluskulude kindlaksmääramiseks, mille kohaselt palub kostjatelt välja mõista menetluskuluna riigilõivu summas 175 eurot ja õigusabikulud 287 eurot (3,5h) Kostjad kirjalikke vastuväiteid menetlusest loobumisele ja menetluskulude osas kohtule ei esitanud.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

5. Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega esitatud hagist.

Menetluskulud

6. Tsiviilasja hind on tulenevalt hagi esitamisel kehtinud TsMS § 124, § 133 lg 1 ja 2 alusel 770,10 eurot.

7. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 ning kooskõlas TsMS §-ga § 165 lg 3 ja §-ga 168 lg 5 jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

8. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS §

174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

9. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS §

144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud

10. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja kulud lepingulisele esindajale summas 287 eurot käibemaksuta. Hagejale on osutatud õigusabi 0,5 tundi tunnihinnaga

74 eurot, 2 tundi tunnihinnaga 80 eurot ja 1 tund tunnihinnaga 90 eurot.

11. Kohus leiab, et põhjendamatu on mõista kostjatelt välja riigilõiv summas 175 eurot. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p 2 on hagejal õigus taotleda pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust tagasi, kui hageja loobub hagist. Seega ei ole põhjendatud jätta kogu riigilõivu kostjate kanda, vaid kostjatelt on põhjendatud välja mõista pool tasutud riigilõivust ehk summa 87,50 eurot.

12. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

13. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud materjalidega tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks 0,5 tundi. Kohus leiab, et tegemist ei ole menetluskuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes, milliseid kulusid peab hüvitama vastaspool. Vastaspoole kohustuseks on hüvitada kohtumenetluses kantud kulusid, mitte kulusid, mis on tehtud enne kohtumenetluse algust.

14. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 2 tundi hinnaga 160 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.

15. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud hagist loobumise avalduse koostamiseks 1 tund. Kohus leiab, et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Hagist loobumise avaldus on ca veerand lehekülje pikkune ning sisaldab peamiselt paragrahve ning peamiselt koosneb avaldus hageja menetluskulude nimekirjast. Menetluskulude nimekirja koostamine ei ole menetluskuluks TsMS § 175 lg 1 mõttes, milleks hagejal on vaja õigusabi. Seega hagist loobumise avalduse koostamiseks sai esindajal kuluda kõige rohkem 15 minutit, seega on põhjendatud ja vajalik kulu 22,50 eurot (0,25x90).

16. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud kokku summas 270 eurot (sh riigilõiv 87,50 eurot ja õigusabikulud 182,50 eurot (160 + 22,50)). Hageja taotlus jääb rahuldamata summa 192 euro osas (taotletud 462 – rahuldatud 270).

17. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab

200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik