1-16-4003/32 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

08. november 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-4003 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe

Prokurör

Kaitsja

Ain Tali

Andres Veski

(määratud korras)

Kohtuasi Viru Vangla materjalid T.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

T.E, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx : Karistuse kandmise algus 17.02.2016 ja lõpp 22.01.2018.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 02. .2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta T.E enne tähtaega vangistusest tingimisi vabastamata.

Välja mõista T.E-lt menetluskuluna riigituludesse 138,72 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99916700042997, selgitusse märkida: „1 menetluskulu“. -16-4003, T.E,

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldat st Advokaadibüroo Sirje ud vahendite Must kasuks 138,72 vanemabi Andres Veski eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi poolt süüdimõistetu T.E kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, T.E-le ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.E vangistusest tingim

isi enne tähtaega vabastamiseks.

T.E

Maakohtu 06.06.2016 otsusega

on süüdi tunnistatud Pärnu

kokkuleppemenetluses

199 lg 2 p 7,8,9 (toime pandud ajavahemikul 10.01- KarS § järgi

11.01.2016) ning kohus karistuseks 5 kuud vangistust. mõistis talle KarS § 65 lg 2 alusel

suurendas kohus mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.01.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 6 kuud 5 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks jäi 1 aasta

11 kuud ja 5 päeva vangistust. Ajavahemikul 26.12-27.12.2015 toimepandud kuritegude eest mõistis kohus T.E-le karistuseks 5 kuud vangistust mõistes arS § 65 lg 1 alusel K

lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 17.02.2016.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla T.E vabastamist. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

T.E taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul plaanib ta vanglast vabanedes asuda elama vanemate juurde ning minna tööle. Hiljem tahab minna täiskasvanute õppesse, kuid esialgu on oluline saada oma sissetulek. On teadlik oma alkoholi probleemist, kuid vanglas läbitud sotsiaalprogrammidest on saanud käitumisjuhiseid

olukordade jaoks tulevikus. Kinnitab, et tahab alustada uut elu, vanade sõpradega ei soovi suhelda ning on aru saanud, et ta ei taha vanglas olla. Lubab, et tulevikus ennast kuritegudele mõjutada ei lase.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasematest karistustest ei ole kinnipeetav järeldusi teinud, mis annab aluse kahelda tema seadusekuulekuses ennetähtaegse vabanemise korral. Prokurör märgib, et piirangud, mis on

seotud kriminaalhooldusele allutamisega ei ole piisavad T.E guskuuleka õi käitumise tagamiseks ja käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest, seega saab tema suhtes kriminaalhoolduse teostamist hinnata probleemseks. Prokurör juhib kohtu tähelepanu ka kinnipeetava ohtlikkusele ning distsiplinaarkarisatuse olemasolule.

Kaitsja on seisukohal, et T.E ennetähtaegse vabastamise korral uusi kuritegusid toime panema ei hakka, kuna käesolev vangistus on talle piisavaks õppetunniks olnud arvestades tema noorust ja seetõttu on T.E suuteline kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Kaitsja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide ning kinnipeetava ning prokuröri seisukohaga ära kuulanud ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua t

ingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

T.E

ole olnud seaduskuulekas, sest isikul on kehtiv käitumine vanglas ei

distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud

– majandusliku kasu saamise eesmärgil isik paneb toime varavastaseid kuritegusid ja soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjär kinnipeetav asuks gselt elama

ema ja isa juurde. K on ud, et tegemist on 4-toalise odukülastuse käigus välja selgitat sotsiaalkorteriga, kus elamistingimused on kesised ja tekkinud on üürivõlg. Hetkel elab korteris peale vanemate ka veel 3 nooremat venda- . õde Arvestades asjaoluga, et T.E näol on tegemist impulsiivselt ning varasemalt perekonna suhtes agressiivselt isikuga, siis käitunud

ei pruugi ülerahvastatud ning konfliktse ja alkoholi liigtarvitava isaga ühine elukoht olla kinnipeetavale sobiv. Vaatamata sobivusele on isikul aga siiski elukoht olemas, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka lähedasi suhteid kogu T.E perekonnaga, kes on valmis kinnipeetavat toetama. Pere peale vabanemist võimaluste piires kindlaks sissetulekuks on ema töötasu, laste rahad ja isa juhutöödelt saadud tasu, seega tagasihoidlikud, kuid pere tuleb toime.

T.E on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujale“, ka osaleb kinnipeetav Corrigo tugigrupis. Vanglas viibides on isik osalenud majandustöödel ning läbis tõstukijuhi kursused, seega on kinnipeetav vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt.

Samas

, et arvestades korduvkaristatust, on tema suhtlusringkonnas ei saa märkimata jätta ilmselgelt kriminaalse elu-

. Kriminaalkorras on korduvalt ja mõtteviisiga sõpru ning tuttavaid

karistatud kinnipeetava vanem vend ja isa, kusjuures isa viibib ka käesoleval ajal kriminaalhooldusel. Teadaolevalt suhtles T.E enne vangistust rohkem krminaalset elustiili pooldavate isikutega, kellega koos veedeti tulutult aega erinevates linnades jõlkudes, tarvitades alkoholi, narkootikume ning tegeleti erinevate ja süstemaatiliste kuritegude ning õigusrikkumiste toimepanemisega. Kohus on seisukohal, et kriminaalse tausta, eluning mõtteviis ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. iga isikutega suhtlemine

Isikule on garanteeritud töökoht saekaatris xxxx. Töökoha ja seega ka sissetuleku olemasolu on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Kohtu hinnangul vähendab töölkäimine ka tegevusetust ning seega uute kuritegude toimepanemise riski.

Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alko samuti on tal sõltuvus,

probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktori ks. Isik ise tunnistab, et alkoholi tarvitamine on tema jaoks probleem. te

Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 78

% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jook sul 65%, mis on keskmisest oluliselt kõrgem näitaja. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab vägivaldsus, agressiivsus, üleolev käitumine, huvitegevuse puudumine, hoolimatu ja riskeeriv eluviis.

Vangla iseloomustuse kohaselt saab kinnipeetav küll aru oma tegude tõsidusest kui neile tähelepanu juhitakse, kuid grupi ja alkoholi mõjul on siiski enda ja kaaslaste heaolu nimel valmis õigusrikkumisi toime panema. Isik ei arvesta teiste ühiskonnaliikmetega, vastumeelsust ametnike suhtes väljendab vaidlemisega ja tunnistab ise, et tal on raskusi oma kriminaalsete sõpradega mitte suhelda. Isiku probleemide lahendamise oskus on puudulik.

Kinnipeetav on varem korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid jättes tegemata ÜKT tunnid ja rikkudes alkoholi tarvitamise keeldu, seega varasemad tingimuslikud karistused ei ole T.E-le mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita.

Kohus on ka seisukohal, et T.E puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu ja töökoha olemasolu ning - lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristus) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses.

Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik