1-16-754/43 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-754

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

7. november 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-754 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ulvi Loonurm ja Sten Lind

Kohtuistungi sekret

är Elina Huobolainen Kohtuistungi aeg

2. november 2016, avalik kohtuistung Kriminaalasi

B.G süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja .G P

süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7 8 järgi ,

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 22. septembri 2016

. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Toomas Alp ja tema kaitsja Toomas Alp Prokurör

Katrin Pärtlas Süüdistatav

B.G

isikukood XXX, elukoht X , X , varem XX XX karistatud Pärnu Maakohtu 14.05.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5,7,8, ja vangistusega

9 järgi 2 aasta

21 päeva KarS §

74 lg 1 alusel tingimisi katseajaga 18 kuud. Kaitsja

Toomas Alp RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 22. septembri 2016. a kohtuotsus B.G suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

2(8) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 2. märtsi 2015. a otsusega lühimenetluses tunnistati B.G süüdi KarS

§ järgi ja mõisteti karistuseks vähendati

199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8

3 aastat 6 kuud vangistust, mida

KrMS § 238 lg 2 järgi 2 aasta ja 4 kuuni. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu

Maakohtu 14. mai 2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta ja 21 päeva vangistuse võrra ning mõisteti J. päeva vangistust. Kiilmanni liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud ja 21

Sama kohtuotsusega m .G , kuid tema suhtes ei ole kohtuotsust

P õisteti süüdi

vaidlustatud. Seetõttu ei pea käesolevas otsuses kohtukolleegium vajalikuks tema suhtes toimunud

senist

kriminaalmenetluse käiku kajastada.

2. S Kiilmann, keda on varem varguse toimepanemise eest karistatud, üüdistuse kohaselt tungisid J.

ja .G ajavahemikul 20. 21. X P – märtsini 2014 ukseluku lõhkumise teel Tallinnas XX

asuvasse ruumi, kust võtsid eurot järgmiselt:

D -le kuuluvat vara kokku summas 8308,05 OÜ

75 vääriskivi kokku väärtusega 157,30 eurot; 19 kuldehet kokku väärtusega 1279,25 eurot;

aksessuaari kokku väärtusega 113,60 eurot; 150 mitteväärisehet (498,16 g) kokku väärtusega

74,73 eurot; 12 hõbeehet kokku väärtusega 84,79 eurot; 2300 g investeerimishõbedat k okku

väärtusega 1343,20 eurot; 400 hõbeehet (2068,43 g) kokku väärtusega 952,93 eurot; 266 briljanti kokku väärtusega 1002,25 eurot ja sularaha summas 3300 eurot.

3. Maakohtu hinnangul tõendavad varguse toimepanemist kannatanu OÜ esindaja ütlused, D MR sündmuskoha vaatluse protokoll koos fototabeliga ning kannatanu uurimisasutusele saadetud e-kiri osa varastatud esemete fotodega. Lisaks kinnitab B.G ja P. süüd G X

XX

videokaamerate salvestiste vaatluse protokoll. Salvestiselt on selgelt näha, et süüdistatavad katsid vahetult enne kuriteo toimepanemist valvekaamera objektiivi. Videosalvestiselt on tuvastatav ka kahe meesterahva omavaheline suhtlus, kuid kõneldu ei ole täies mahus kuuldav ja arusaadav.

Seepärast tehti salvestisel oleva kõne sisu tuvastamiseks ekspertiis, mis kinnitab üksnes, et kõnelejateks olid tõenäoliselt kaks meest. Lisaks leiti B.G autost läbiotsimisel riided, mis olid tal turvakaamera salvestise kohaselt kuriteo toimepanemise ajal seljas. Kuigi B.G ja .G P

DNA-d ega sõrmejälgi sündmuskohalt võetud puuteproovidelt ei leitud, on see põhjendatav asjaoluga, et süüdistatavad kandsid videosalvestiselt nähtuvalt kuriteo toimepanemise ajal kindaid.

Kohtu arvates olid D OÜ hagiavalduses kindlaks määratud nõude faktilised asjaolud: loetletud varastatud esemed ja esitatud nende väärtus. saatis uurijale ka fotod mõnedest varastatud

MR

esemetest ning selgitas esema revideerimise

kirjas, et kogu varastatud kauba väärtus selgub täp käigus. Arvestades, et varastati väärismetalli ja -kivisid, pidas kohus hagis kajastatud kahjusummat tegelikkusele vastavaks. Maakohus märkis sedagi, et kui süüdistatavad soovisid tsiviilhagi õigeks lahendamiseks esitada täiendavaid tõendeid, oli neil võimalik lühimenetluse kohaldamise taotlusest KrMS § 234 lg 5 kohaselt loobuda.

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonid B.G ja tema kaitsja T. Vaske, kes taotlesid id

õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Apellantide arvates on B.G süü varguse toimepanemises tõendamata. märkis apellatsioonis, et asitõendi vaatluse protokollis

B.G

kajastatud isik, kes kleebib kinni aadressil Tallinn, asuvas koridoris kaamera, on selgelt XXX

äratuntav see ei tõenda v , kuid arguse toimepanemist D -st. Kaitsja arvates on tsiviilhagi OÜ tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

3(8)

5. Tallinna Ringkonnakohtu 25. mai

2015. a otsusega jäeti Harju Maakohtu 2. märtsi 2015. a otsus

B.G ja .G nistamises ning D P varguses süüditun OÜ tsiviilhagi rahuldamises

muutmata. Ringkonnakohtu istungil B.G tunnistas, et asitõendi vaatluse protokollis kajastatud isik, kes kleebib kinni hoones asuvas koridoris kaamera, on tema, kuid eitas XXX

varguse toimepanemist D -st. OÜ

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et varguse toimepanemine süüdistatavate poolt on tõendatud. Ka tsiviilhagi rahuldamist pidas apellatsioonikohus põhjendatuks.

6. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni B.G kaitsja T. Vaske. Kaitsja taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi. Kaitsja arvates on B.G süü varguse toimepanemises tõendamata. Kriminaaltoimikust ei nähtu, kuidas on kahju suurus kindlaks tehtud. Kaitsja on kohtumenetluse algusest saadik juhtinud tähelepanu, et tsiviilhagi on paljasõnaline ning seda ei ole võimalik rahuldada.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. novembri 2015. a otsusega nr 3-1-1-90 tühistati mõlemad madalama astme kohtuotsused osaliselt ja saatis kriminaalasja B.G ja .G P

varguse süüdistuses ja isikutele liitkaristuse mõistmises, OÜ tsiviilhagi ning menetluskulude osas D uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.

Riigikohtu hinnangul on k D

ohtud kuriteo tõendatust analüüsides keskendunud eelkõige OÜ

kasutuses olnud ruumi sissetungimise tuvastamisele. Varguses süüditunnistamiseks tuleb aga kindlaks teha ka see, millised esemed varastati ning kas varastatud asjade väärtus ületab KarS § 218 lg-st 4 tulenevalt 20

miinimumpäevamäära.

Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul pöörata tähelepanu konkreetsetele kriminaalasjas olevatele tõenditele ja tuvastada, milliste esemete varastamine on tõendatud ning kas nende väärtus ületab

KarS § 199 lg 1 koosseisult nõutava 20 miinimumpäevamäära. Seejuures osutab kolleegium, et

KarS § 199 puhul ei ole alati vaja kindlaks teha varastatu täpset väärtust. Selleks, et süüdistatav rahaliselt hinnatava asja varguses süüdi tunnistada, piisab sellest, kui on tõsikindlalt tuvastatud, et varastatu rahaline väärtus teo toimepanemise ajal ületas 20 miinimumpäevamäära. OÜ kasutuses

D olnud ruumi sissetungimise tuvastamise suhtes Riigikohus madalama astme kohtutele etteheiteid ei teinud.

Asja uuel arutamisel peab maakohus lühimenetluses otsustama, kas kriminaaltoimiku materjalidest piisab kriminaalasja lahendamiseks. Kui materjalide hulk ei ole asja lahendamiseks küllaldane, tuleb kohtul lühimenetlusest keelduda ja teha määrus kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks KrMS 235 §

1 p lg

3 või § 238 lg 1 p 2 järgi.

8. Harju Maakohtu 2. detsembri 2015. a määrusega tagastati kriminaaltoimik KrMS §

1 p lg

alusel Põhja Ringkonnaprokuratuurile, sest kriminaaltoimiku materjalidest ei piisa kriminaalasja lahendamiseks.

Kriminaaltoimikus oleva tsiviilhagi lahendamiseks ei ole küllaldaselt tõendeid.

9.

Harju Maakohtu anti

7. märtsi 2016. a määrusega B.G süüdistatavana KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja P. süüdistatavana KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi kohtu alla. G

10. Harju Maakohtu 22. septembri tunnistati B.G 2016. a kohtuotsusega üldmenetluses

süüdi KarS § 199 lg 2 p järgi ja karistati vangistusega 2 aastaks 10 kuuks. 4,7,8

4(8) KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust eelmise, s.o Pärnu Maakohtu 14.05.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta ja 21 päevase võrra ning

vangistuse mõistis liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud 21 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.05.2014 kuni 08.12.2015, s.o 1 aasta 7 kuud ja 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti vangistus

3 aastat 3 aristuse kuud ja 19 päeva alates karistuse kandmisele asumisest või tema toimetamisest k kandmisele.

10. B.G tunnistati uue süüdistuse kohaselt süüdi selles, et ta varem varguse toime pannud isikuna, uuesti ajavahemikul 20.03.2014 kella 17.00 kuni 21.03.2014 kella 10.30 paiku grupis koos

P.G-ga el tungis valdaja D

ukseluku lõhkumise te OÜ tahte vastaselt sisse Tallinnas XXX

kaheksandal korrusel asuvasse ruumi, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis vähemalt 1000 euro väärtuses. D -le kuuluvat vara kokku

OÜ

11. Maakoht . Kiilmann ja kaitsja T. Alp, kes u otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav J taotlevad

õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.

11.1 B.G ei eita oma apellatsionis, et ta hoone kaheksanda korruse Süüdistatav XXX

koridoris käis ja kaamera OÜ ruumidesse sissetungimist ja varguse kinni kleepis, kuid eitab D

toimepanemist. Kaamera kinni kleepimine ei ole seotud vargusega, vaid sellega, et ta pidi paigaldama ventilatsioonišahti pealtkuulamisseadme. sõber oleks muidu videosal

MR vestusele

jäänud. ütlused ei ole usaldusväärsed, sest ta on andnud vastuolulisi ütlusi. MR MR on

süüdistatavale rääkinud, et ta kontoris väärisesemeid ei hoia, kuna kardab vargaid. Nüüd aga väidab, et seal olid väärisesemed. Tekitatud kahju väärtus ei saa üle 1000 euro olla, sest pildil kujutatud esemed ei ole väärismetallist. Kannatanu loobus kergekäeliselt tsiviilhagist. Sellel ajal ei olnud pealtkuulamisseadme paigaldamine kuritegu. Süüdistuses ja kohtuistungil tema sõiduautost leitud esemetest

juttu ei olnud, mistõttu ta ei saanud end selles küsimuses kaitsta.

11.2 Kaitsja apellatsiooni kohaselt m

aakohtu otsuses märgitakse, et süüdistatavad tunnistasid XXX hoones alles ringkonnakohtu istungil sega tutvumist.

käimist esmakordselt pärast videosalvestu Samas ei nähtu kohtuotsusest, millal nad videosalvestusega tutvusid.

Kuna süüdistatav oma kaitseversiooni kinnituseks tõendeid ei esitanud ega tunnistaja ülekuulamist ei taotlenud, siis oli kohtu arvates tegemist tõendamata väitega ja kohus jättis selle tähelepanuta.

Kaitsja leiab, et süüdistatav esitas oma kaitseversiooni küllalt selgelt ning prokuröri kaitsja ja ülesanne oleks olnud see isik välja selgitada ja kohtuistungil tunnistajana üle kuulata. Süüdistatav ei tea, millal on kohus Kaitsja avaldab ta

tatud esitama taotluse omapoolsete tõendite esitamiseks.

kahtlust, et riigi õigusabi korras määratud kaitsja ei täitnud oma kaitseülesandeid piisava hoolsusega. t KrMS § 7 lg 2,3 kohaselt ei ole kriminaalmenetluses keegi kohustatud oma süütus tõendama ning kõik kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

Vastuolu J. B.G Kiilmanni ütluste ja teiste tõendite vahel on otsitud ja meelevaldne.

sõiduauto otsiti läbi kaks kuud pärast väidetava varguse toimepanemist. On ebatõenäoline, et isik hoiaks sõiduautos tööriistu, mida ta kasutas varguse toimepanemisel. Varastatud esemeid autost ei leitud.

5(8)

Asjaolul, et .G P on 18 päeva pärast väidetava varguse toimepanemist pandimajja erinevaid kuldehteid . Kiilmanniga mingit seost. müünud, ei ole J Puuduvad tõendid selle kohta, et

tegemist oleks olnud hoonest varastatud kuldehetega. XXX

Kohus on teinud meelevaldse järelduse, et sündmuskohal kõnelenud kaks meesisikut on B.G ja .G. P Kohtu põhjendused on kohati vastuolulised ja arusaamatud, eriti liikumisanduri ja kaamera osas.

Puuduvad tõendid selle kohta, et tegemist oli väärisesemetega. Kohus on jätnud välja selgitamata, kas varastatud esemed olid kindlustatud. Juhul, kui kindlustus on kannatanule varastatud esemete väärtuse hüvitanud, on tegemist regresshagiga, mida kriminaalmenetluses lahendada ei ole võimalik.

12. Ringkonnakohtu istungil kaitsja toetas esitatud apellatsioone ja taotles kohtuotsuse tühistamist ja t. õigeksmõistva kohtuotsuse tegemis

Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ja taotles jätta maakohtu otsus muutmata, sest see on seaduslik ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

13. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kaitsja süüdistatava ning

apellatsioonidega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused selle tühistamiseks.

Süüdistatav ja kaitsja htult maakohtu süüdimõistva otsuse

taotlevad apellatsioonides ringkonnako

tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Kohtuotsuses on põhistatud kõiki olulisi järeldusi. Kohtuotsuste põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti ei ole maakohus süüdistatavate käitumisele karistusõigusliku hinnangu eksinud andmisel.

Kohtukolleegium leiab, et nii apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei pea KrMS § 342 lg 3 p s 1 sätestatud õigust -

kasutades vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium tugineb siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.

detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13, 29. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja

19. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11).

Süüdistatav ja kaitsja heidavad maakohtule ette, et kohtuotsus rajaneb peamiselt kannatanu MR ütlustel, mis hinnangul ei ole usaldusväärsed. Kannatanu on osaliselt oma ütlusi muutnud ning nende on liiga kergekäeliselt loobunud tsiviilhagist.

Kohtukolleegium märgib siinjuures, et KrMS § 34 lg 1 p 1 ja § 35 lg 2 kohaselt on kahtlustataval ja süüdistataval õigus anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest. KrMS § 285 lg 3 kohaselt pärast prokuröri esinemist küsib kohtunik, kas süüdistatav on süüdistusest aru saanud ja kas ta tunnistab end

6(8)

süüdi. Süüdistatava ütlus on üheks tõendiliigiks KrMS § 63 lg s 1 toodud loetelus. KrMS § 61 -

kohaselt ei ole ühelgi tõendil, seega ka süüdistatava ütlusel, ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt.

Seega ei tähenda süüdistatava poolt oma süü eitamine automaatselt seda, et ta tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohus hindab süüdistatava ütlusi kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt ning teeb seejärel süüdi või õigeksmõistva kohtuotsuse. Kohtukolleegium -

viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. aprilli 2005. a otsuses nr 3-1-1-19-05 ja 26. septembri 2005. a otsuses 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega.

Apelleeritud kohtuotsuses on maakohus kohtukolleegiumi hinnangul piisava põhjalikkusega motiveerinud, miks ta loeb kannatanu

J. MR ütlused usaldusväärseks ning miks ta süüdistatava Kiilmanni ütlused ebausaldusväärseks tunnistab.

Arutatava asja materjalidest näht süüdistatav ub, et B.G on kohtueelsel uurimisel ja

maakohtus lühimenetluses kriminaalasja arutades KrMS § 3 s 1 ja § 35 lg kasutanud

4 lg 1 p-

- 2 s

sätestatud kahtlustatava ja süüdistatava õigust ütluste andmisest keelduda. 18. mail 2015 toimunud

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi istungil vaadati hoone videokaamerate XXX salvestisi uuesti ning samal kohtuistungil on B.G esmakordselt kinnitanud, et ta viibis XXX hoone kaheksanda korruse koridoris, kuid mitte varguse eesmär Seega nähtub gil (1 kd tl 171-185). arutatava kriminaalasja materjalidest ja ringkonnakohtu 25. mai 2015. a kohtuotsusest üheselt, et B.G on tunnistanud

XXX hoones käimist pärast videokaamera salvestiste vaatamist ringkonnakohtu istungil. Ka kriminaaltoimikus oleval videokaamera salvestusest tehtud fotol on B.G isik selgelt äratuntav (1 kd tl 61). Seega puudub vaidlus selles, et B.G ja .G P viibisid enne varguse toimepanemist kuriteo toimepanemise vahetus läheduses.

K .

ohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et B.G ütlused ei ole usaldusväärsed, sest need on vastuolus kohtueelsel uurimisel kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega. Maakohtu otsuses on analüüsitud neid vastuolusid piisava põhjalikkusega, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks neid korrata. . Kiilmanni Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsja väitega, et põhjus J ütluste ebausaldusväärseks tunnistamiseks on otsitud. Kogutud tõenditest võib järeldada, et süüdistatavad kaheksanda korruse koridoris valvekaamera olemasolust teadlikud ei olnud, sest nad ei varjanud end ega oma nägu vähimalgi määral. Samasugused riided, nagu B.G sellel hetkel kandis, leiti hiljem tema sõiduautost. Seevastu hoonesse sisenedes on mõlemad süüdist XXX atavad

end suurte jopede ja kapuutsidega varjanud ning videokaamerast möödudes isegi käe näo varjamiseks ette pannud. Seega pidasid süüdistatavad kaheksanda korruse videokaamerat ekslikult liikumisanduriks, mille nad enda arvates kinni katsid, et see liikumist ei tuvastaks. Tegelikult katsid nad kinni videokaamera ja jäid ise enne seda eneselegi teadmata videolindile.

Kannatanu

MR ütlustest nähtub, et koridoris olev valveraamera oli teadlikult maskeeritud mahuanduriks. Videosalvesti

Kinni oli kaetud ka

sele jäänud mehi ta ei ole varem näinud.

7(8) kontoriruumi sees ukse kohal olev liikumisandur, mistõttu ruum oli valve all, kuid signalisatsioon ei töötanud. Kuna kannatanu Kiilmanni varem näinud, siis ei saanud ta J MR ei ole J. . Kiilmanni

käskida k kinni katta ega rääkida sellest, et ta kontoris väärisesemid ei hoia. aamerat Kannatanu on kohtuistungil kinnitanud, et kontoris olnud väärisesemed kindlustatud ei olnud, sest kontor ei vasta kindlustuslepingu sõlmimiseks kehtestatud turvanõuetele. nul on õigus tsiviilhagist loobuda Kannata

ning kohtukolleegiumi hinnangul ei saa seda käsitleda B.G süüd kahtluse alla seadva . asjaoluna. Seda, et kontoris väärisesemid siiski hoiti, kinnitab sündmuskoha vaatluse käigus seifist leitud karp koos väärisesemetega. Kuna karp asetses seifi tagaseina ja vaheriiuli vahel, siis ei olnud süüdistatavad varguse toimepanemise käigus märganud. seda

B.G leiab, et kohtuistungil tema autost leitud esemetest, sealhulgas tööriistadest juttu ei olnud, mistõttu ta ei saanud end selles küsimuses kaitsta. Kohtukolleegium selle väitega ei nõustu, sest 20. mai 2016 kohtuistungi protokolli kohaselt on prokurör esitanud kohtule B.G sõiduauto läbiotsimise protokolli, mis kohtuistungil avaldati (2 . kd tl 30 pöördel) Sõiduauto

läbiotsimise käigus leiti sealt samad riideesemed, mida on näha süüdistataval seljas turvakaamera videosalvestusel enne selle kinni kleepimist. Sõiduautost leiti lisaks riietele ka tööriistu, kindaid ja kotte 1 kd tl 82-91). Sama tõendi olemasolust oli süüdistatav teadlik juba varasemas kohtumenetluses, sest seda vaatlusprotokolli arvestas

- kui ringkonnakohus

tõendina nii maa käesolevat kriminaalasja esimest korda arutades.

Kohtukolleegiumi hinnangul on m . aakohus põhjendatult leidnud, et sündmuskohal kõnelejad on B.G ja .G P , sest teisi isikuid sündmuskohal ei viibinud. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsja väitega, et maakohtu järeldus rääkivate isikute kohta on

salvestusel meelevaldne.

Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et oma väidete kinnituseks oleks pidanud B.G taotlema tema poolt kirjeldatud tunnistaja ülekuulamist või taotlema seda teha oma kaitsjal. Kohtukolleegium peab asjakohatuks kaitsja väidet, et süüdistatav ei tea, kas ja millal ta oleks pidanud sellise taotluse tegema. Süüdistatav ei ole kohtu all esimest korda. Lisaks sellele on kohtueelsel uurimisel ja kohtus tutvustatud B.G-le tema õigusi, sealhulgas esitada taotlusi (2 kd tl 24, 30). sja materjalidest, et B.G

Kohtukolleegiumi hinnangul ei nähtu kriminaala kaitsja oleks suhtunud maakohtus oma kaitsekohustustesse hooletult.

Kannatanu on kohtueelsel uurimisel saatnud menetlejale e-maili fotodega, millel on kujutatud osa varastatud esemetest kogu väärtusega 1149 eurot (kd I t Kuna kõikide ehete ja hindade l 1-5). väljaotsimine võtaks liiga palju aega ja süüdistatavad nagunii tekitatud kahju ei hüvita, siis loobus kannatanu menetluse käigus esitatud tsiviilhagist.

Arutatava asja materjalidest nähtub, et varastatud seifis oleva vaheriiuli ja tagaseina vahelt leiti must sametist karp, mille sisemuses on kaks kollast värvi kõrvarõngast, üks kollast värvi metallist pärli sarnaste esemetega kaunistatud käevõru ja üks kollast värvi metallist pärli sarnaste esemetega kaunistatud kael ca 1000 eurot, mis tagastati aehe ning investeerimiskulla plaadid koguväärtusega kannatanule (1 kd tl 10, 41). Seega leidis maakohus põhjendatult, et varastatud esemete väärtus oli vähemalt 1000 eurot, seifi väärtus ületab KarS § 218 lg millele lisandub . See summa -st 4 tuleneva

20 miinimumpäevamäära määra, mis teo toimepanemise ajal oli 64 eurot täidetud kuriteo . Seega on

objektiivse koosseisu täitmiseks vajalik kahjumäär ning puudub vajadus määrata kindlaks konkreetne varastatud esemete väärtus. Seda enam, et kannatanu loobus tsiviilhagist.

8(8)

Eeltoodut arvesse võttes leiab kohtukolleegium, et süüdistatava ja kaitsja apellatsioonide taotlus kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega õigeksmõistmise süüdistuses KarS § B.G ks

lg 2 p 4,7,8 just ei anna. järgi põh

14. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu -

22. septembri 2016. a kohtuotsuse B.G suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.