4-16-6710/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

7. november 2016 (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-16-6710 (2440,16,006662) Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi Philipp Gusev süüdistuses LS §-de 224 lg 2, 227 lg 4, 234 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 14. septembri 2016 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Philipp Gusev Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja nooremuurija Alina Reškina Menetlusalune isik Philipp Gusev isikukood 37212040294 elukoht XXX töökoht XXX, ekskavaatorijuht

RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 14. septembri 2016 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 7. novembril 2016. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates 8. novembrist 2016. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 13.09.2016 väärteoprotokolli nr AB1484679 kohaselt juhtis Philipp Gusev 13.09.2016 kella 02.38 paiku Ida- Virumaal Jõhvi vallas Tallinn-Narva mnt 162 km-l mootorsõidukit BMW X5 reg. nr. XXX asulavälisel teel kiirusega 186 +/- 8 km/h, kui suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 110 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 68 km/h. Samuti juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,52 mg/l kohta. Lisaks eiras P. Gusev tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukist sinise ja punase töötava vilkuri ja helisignaaliga. Seega rikkus P. Gusev LS §-de 50 lg 5 p 3, 69 lg 3 ja 38 lg 1 nõudeid ja pani toime LS §-de 227 lg 4, 224 lg 2 ja 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse nooremuurija Alina Reškina 14.09.2016 kohtualluvusse saatmise määrusega edastati väärteomaterjalid Viru Maakohtule, et kohaldada P. Gusevi suhtes aresti ning konfiskeerida menetlusaluselt isikult mootorsõiduk kui väärteo toimepanemise vahend.

Maakohtu otsus

3. Viru Maakohtu 14. septembri 2016 otsusega tunnistati P. Gusev süüdi LS §-de 227 lg 4, 224 lg 2 ja

234 lg 1 järgi ning karistati KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi 30 päevase arestiga. Aresti kandmise alguseks loeti P. Gusevi kinnipidamine 13. september 2016 kell 02.44. LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti P. Gusevilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 9 kuuks. Lisaks konfiskeeriti

P. Gusevilt KarS § 83 lg 1 alusel süüteotoimepanemise vahendina mootorsõiduk BMW X5 reg.nr-ga XXX (VIN WBAFA71040LU82854), mis kuulub P. Gusevile.

4. Maakohus tuvastas, et 13.09.2016 väärteoprotokollis kirjeldatud teod on aset leidnud, need on toime pandud P. Gusevi poolt ning väärteod on õigesti kvalifitseeritud. Seda kinnitavad P. Gusevi enda ütlused, 13.09.2016 kiirusmõõturi kasutamise protokoll ning indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll. Vastavad põhjendused on toodud maakohtu otsuse lk 4-5.

5. Maakohus karistuse mõistmisel, hinnates P. Gusevi tegusid, leidis, et tema süü on eriti raske ning vastab sanktsiooni maksimummäärale. Varasemalt on P. Gusevit karistatud kolmel korral kriminaalkorras mootorsõiduki joobes juhtimise eest, mistõttu uute raskete liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemine P. Gusevi poolt nõuab range karistuse mõistmist. Maakohus arvestas karistuse määramisel P. Gusevi joobeastet, milleks oli 0,52 mg/l kohta ja mis oli üle keskmise määra. Maakohus luges P. Gusevi süüd raskendavateks asjaoludeks lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

68 km/h võrra ja peatumismärguande eiramise eesmärgiga varjata end politsei eest, mistõttu ta sõitis kiirusega 178 km/h. Maakohtu hinnangul P. Gusev tunnistas oma süüd täielikult, kuid ei avaldanud kahetsust. Teisi menetlusaluse isiku süüd kergendavaid või raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Rahatrahvi kohaldamise välistas maakohus täielikult, kuna P. Gusev kannab käesoleval hetkel Harju Maakohtu 22.06.2015 otsusega mõistetud tingimisi vangistust koos kriminaalhooldusega, siis ainsa võimaliku karistusliigina nägi maakohus ette vaid aresti. Arvestades eeltoodut ning eripreventiivseid kaalutlusi, mõistis maakohus P. Gusevile aresti sanktsiooni maksimummääras, s.o 30 päeva, kuna kergem karistus ei ole piisav meede tema mõjutamiseks ja uute õigusrikkumiste toimepanemise ärahoidmiseks.

6. Lisaks kohaldas maakohus P. Gusevile LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 9 kuuks, kuna varasemalt on P. Gusevi suhtes juba kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist vastavalt kuueks ja seitsmeks kuuks, kuid sellele vaatamata jätkas P. Gusev liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemist ning lisakaristuse kergemas määras kohaldamine ei suudaks P. Gusevit mõjutada ja uute rikkumiste toimepanemist ära hoida.

7. Samuti taotles kohtuväline menetleja KarS § 83 lg 1 alusel P. Gusevi sõiduauto konfiskeerimist, millise taotluse maakohus ka rahuldas, leides, et kriminaalkorras karistamine ja vangistuse täitmisele pööramise oht ei ole mõjutanud teda samalaadsete süütegude toimepanemisest hoiduma ning on tõenäoline, et selline käitumine ei muutu ka pärast aresti kandmist. Maakohtu hinnangul ei kaalu P. Gusevi poolt toodud põhjendused töökoha säilimise ja lastele ning abikaasale ülalpidamise andmise vajadus üles toimepandud süütegude raskust ning ei ole aluseks konfiskeerimise kohaldamata jätmisele. Vastavad põhjendused on toodud maakohtu otsuse lk 7.

Esitatud apellatsioon ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht

8. Maakohtu otsuse peale esitas 3 apellatsiooni menetlusalune isik P. Gusev.

9. Esimese apellatsiooni esitas ta 16.09.2016 ja selles taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXX konfiskeerimise osas ja uue kohtuotsuse tegemist, millega jätta konfiskeerimistaotlus rahuldamata. P. Gusev märgib, et tegelikult auto talle enam ei kuulu, sest ta müüs selle ära ning osa raha on juba kätte saanud. Auto oli ostetud abikaasa poolt pärandiks saadud raha eest ja abikaasa ei ole seetõttu auto konfiskeerimisega nõus. Samuti on nüüd vaja ostjale tagastada auto müügi eest saadud raha, aga see on juba ära kulutatud. Samuti P. Gusev ei ole nõus sellega, et arest pöörati koheselt täitmisele ja seetõttu on tal nüüd töö juures probleemid. Veel märgib ta, et soovis kohtusse kaitsjat, kuid seda ei võimaldatud.

10. Teise apellatsiooni esitas ta 10.10.2016. Selles ta räägib ainult autost ja märgib, et auto oli ostetud tema abikaasa poolt abielu ajal, kuid pärandiks saadud raha eest ja järelikult auto kuulub ainult abikaasale. Kuna neil on 4 last, siis ka neil on õigus sellele autole ning autot ei tohi konfiskeerida, sest sellega rikutakse abikaasa ja laste huve.

11. Kolmanda apellatsiooni esitas ta 17.10.2016. Selles P. Gusev leiab, et maakohus on kohaldanud valesti materiaalõigust, kuna maakohus lähtus mootorsõiduki BMW X5 reg.nr-ga XXX konfiskeerimisel sellest, et mootorsõiduk kuulub P. Gusevile, kui tegelikkuses on mootorsõiduk P. Gusevi ja T.G. ühisomandis ning pool sõiduki väärtusest kuulus väärteo toimepanemise ajal T.G. le. P. Gusev selgitas väärteoasja kohtulikul arutamisel, et mootorsõiduk on ostetud abikaasa poolt pärandina saadud raha eest ning avaldas juba maakohtu istungil, et ta on abielus ning see sõiduk ei kuulu temale. PKS § 27 lg 1 kohaselt ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara ühisvara hulka ning sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt moodustavad abikaasade lahusvara esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. P. Gusev leiab, et kuna sõiduk on ostetud T.G. poolt pärandina saadud raha ehk lahusvara eest, siis on võimalik asuda seisukohale, et sõiduk on T.G. lahusvara. Apellandi arvates on kohus valesti kohaldanud KarS § 83 lg 1, kuna süüteo toimepanemise ajal kuulus mootorsõiduk BMW P. Gusevi ja T.G. ühisomandisse. Seega puudus kohtul alus KarS §

83 lg 1 kohaldamiseks.

12. Samuti on apellant seisukohal, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust. VTMS § 150 lg 1 p

3 kohaselt on väärteomenetlust oluliselt rikutud, kui lahend on tehtud isiku kohta, kellele ei ole teatatud asja arutamise aega ja kohta. VTMS § 150 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. P. Gusev on seisukohal, et kohus pidi menetlusse kolmanda isikuna kaasama T.G. ja küsima temalt arvamust sõiduki konfiskeerimise kohta. Kuna kohus ei kaasanud menetlusse kolmanda isikuna T.G. t ega teatanud talle asja arutamise aega ja kohta, siis on apellant arvamusel, et maakohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlust. Vaidlustatud kohtuotsusega on rikutud T.G. õigusi talle kuuluva vara konfiskeerimisega ning seetõttu on esimese astme kohtuotsus ebaseaduslik.

13. Alternatiivselt taotletakse VTMS § 152 alusel maakohtu otsuse osalist tühistamist ja väärteoasja saatmist vara konfiskeerimise osas maakohtule uueks arutamises, kaasates kolmanda isikuna menetlusse T.G. .

14. Apellant ei taotle suulist menetlust.

15. Tartu Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2016 määrusega määrati väärteoasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning anti kohtuvälise menetleja esindajale tähtaeg apellatsiooni kohta seisukoha esitamiseks.

16. Kohtuvälise menetleja esindaja nooremuurija A. Reškina leiab oma 24. oktoobri 2016 seisukohas, et Viru Maakohtu 14. septembri 2016 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

17. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et P. Gusevi süü on igati tõendatud, isik on antud väärteod toime pannud ning Viru Maakohtu poolt määratud karistus on proportsioonis isiku süüga ning vastab toimepandud teo tõsidusele ja raskusele. Samuti on Viru Maakohtu poolt väärteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine õigustatud, millega ei ole rikutud väärteomenetlusõigust. Kohtuvälise menetleja esindaja arvates on menetlusalune isik pannud toime eriti ohtlikud väärteod otsese tahtlusega, mis on kvalifitseeritud vastavalt liiklusseaduse § 224 lg 2, § 227 lg 4 ja § 234 järgi. Isik riskis enda, kaasreisija ja teiste liiklejate elu ja varaga.

18. Samuti leiab kohtuvälise menetleja esindaja, et P. Gusevile on kohtuistungil selgitatud tema õigusi. Õigused olid menetlusalusele isikule arusaadavad ning isikul ei olnud taotlusi või taandusi. Seega menetlusalusele isikule oli antud võimalus kasutada kaitsja abi, kuid P. Gusev ei taotlenud seda.

19. Vaatamata sellele, et apellant esitas abielutunnistuse koopia ning viitas perekonnaseaduse sätetele (perekonnaseadus on eraõigus ning ei puuduta käesolevat väärteomenetlust), siis ainult mootorsõiduki registreerimistunnistusest nähtub, kes on mootorsõiduki omanik (P. Gusev) ja kasutaja (D.G. ). T.G. ei ole registreerimistunnistusele kantud.

20. Samuti väidab apellant, et maakohus pidi kaasama menetlusse kolmanda isikuna T.G. ja küsima temalt arvamust sõiduki konfiskeerimise kohta. Kuna kohus ei kaasanud menetlusse kolmanda isikuna T.G. t ega teatanud talle asja arutamise aega ja kohta, siis on apellant arvamusel, et maakohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlust. Kohtuvälise menetleja esindaja peab vajalikuks selgitada, et vastavalt VTMS §-le 16 ja § 17 lg-le 1 on menetlusosaliseks menetlusalune isik (P. Gusev) ja tema kaitsja (puudub). Kohtumenetluses on kohtumenetluse pooled menetlusosaline ja kohtuväline menetleja. Erinevalt KrMS § 16 lg-st 2 ei kuulu väärteomenetluse seadustiku kohaselt menetlusosaliste kategooriasse KrMS § 16 lg-s 2 loetletud isikud. Kuigi väärteomenetluse seadustik ei kasuta kannatanu mõistet, on arusaadav, et menetlusvälise isiku mõiste hõlmab kannatanut. Kannatanu on isik, kes sai kahju väärteo tulemusel, kuid T.G. t ei saa käsitleda kui kannatanut.

21. Tuginedes VTMS §-le 2 kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 66 lg 1 alusel on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. T.G. ei tea väärteo tõendamiseseme asjaolusid kuna ei viibinud väärteo toimepanemise ajal väärteo toimepanemise kohal. Seega T.G. t ei saa ka asjas tunnistajana käsitleda. Kuna T.G. ei ole kuidagi seotud antud väärteoasjaga, siis maakohus ei pidanud kaasama teda menetlusse.

22. Apellandi viitamine VTMS § 150 lg 1 p-le 3, et maakohus ei teatanud T.G. le asja arutamise aega ja kohta, ei ole asjakohane. Säte, millele viitas menetlusalune isik, räägib, et väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud, kui lahend on tehtud isiku kohta, kellele ei ole teatatud asja arutamise aega ja kohta. Ehk punktis sätestatu on määratud selleks, et garanteerida menetlusaluse isiku õigus olla oma asja arutamise juures ning olla ära kuulatatud. Sätet ei saa kohaldada T.G. suhtes.

23. Mootorsõiduki kui vahetu süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on väga intensiivne isiku põhiõiguse riive, kuid kohtuvälise menetleja esindaja arvab, et Viru Maakohus on ammendavalt põhjendanud oma otsust ka mootorsõiduki konfiskeerimise osas. Seega kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et Viru Maakohtu 14. septembri 2016 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

24. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtuistungi protokolli, kohtuotsuse, apellatsiooni ja selle kohta esitatud kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha ning väärteoasja materjalidega, leiab, et kohtuotsus on vajalikul määral põhistatud. Ringkonnakohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse normide rikkumist ja seega pole vajadust asja maakohtule uueks arutamiseks saata. Samuti ei ole alust maakohtu otsust sõiduauto konfiskeerimise osas tühistada. Vastusena apellatsioonile märgib ringkonnakohus järgmist.

25. Esmalt märgib ringkonnakohus, et P. Gusevile on kohtuistungil VTMS § 19 alusel selgitatud tema õigusi, sh menetlusaluse isiku õigust kaitsja abile. Kohtuistungi protokollist (tl 43) nähtub, et P. Gusevile on menetlusaluse isiku õigused olnud arusaadavad ning ta ei ole maakohtult taotlenud väärteoasja kohtuliku arutamise juurde kaitsja osavõttu. Sellest tulenevalt on P. Gusevi etteheited, et talle ei ole väärteoasja kohtulikule arutamisele võimaldatud kaitsjat, alusetud. Teiseks märgib ringkonnakohus, et kuna arest on kantud ja edasistes kaebustes ei ole enam vaidlustatud aresti kohest täitmisele pööramist, siis see küsimus on oma aktuaalsuse kaotanud ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda käsitleda.

26. Põhiküsimuseks on auto konfiskeerimine. P. Gusev on seisukohal, et maakohus ei ole arvestanud sellega, et sõiduauto on soetatud P. Gusevi ja T.G. abielu kestel ning sellest tulenevalt kuulub sõiduauto nimetatud isikute ühisvara hulka. Samuti toob apellant välja, et ta on maakohtu istungil avaldanud, et sõiduauto on ostetud T.G. pärandiks saadud raha eest ning seetõttu on tegemist T.G. lahusvaraga. Lisaks väidab P. Gusev, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust, jättes T.G. kolmanda isikuna menetlusse kaasamata, rikkudes seeläbi T.G. õigusi, kuna konfiskeeritu on T.G. le kuuluv vara.

27. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsus on seadusega kooskõlas ning maakohus käitus õiguspäraselt, konfiskeerides KarS § 83 lg 1 alusel P. Gusevi sõiduauto kui süüteo toimepanemise vahendi. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks tuleb kohtul arvestada süüdlasele kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-31-07, p 23). Omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki konfiskeerimine on põhjendatud vaid juhul, kui on alust arvata, et sõidukit purjuspäi juhtinud inimene paneb sarnaseid rikkumisi toime ka tulevikus. Seega peab kohus esitama tulevikuprognoosi joobeseisundis autot juhtinud inimese edasise käitumise kohta (Riigikohtu määrus nr 3-1-1-78-13, p 8). Väärteoasja materjalidest nähtub, et P. Gusevit on mootorsõiduki joobes juhtimise eest kriminaalkorras karistatud kolmel korral. P. Gusevit on juba üritatud seaduskuulekale teele suunata väga eriliigiliste karistustega. Teda on liiklusalaste süütegude eest karistatud nii tingimisi vangistuse, üldkasuliku töö kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid ükski mõistetud karistustest ei ole talle senini soovitud mõju avaldanud. Neist viimase, Harju Maakohtu 22.06.2015 otsuse alusel konfiskeeriti P. Gusevilt ka sõiduauto Volkswagen Golf kui kuriteo toimepanemise vahend. Eeltoodu põhjal on alust arvata, et P. Gusev võib ka edaspidi toime panna samalaadseid liiklusalaseid õigusrikkumisi ning sellest tulenevalt on vajalik P. Gusevile kuuluv sõiduauto BMW X5 kui kuriteo toimepanemise vahend konfiskeerida.

28. Seoses apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXX on P. Gusevi ja

T.G. ühisvara, märgib ringkonnakohus järgnevat. Apellatsiooni kohaselt kuulub nimetatud sõiduautost P. Gusevile pool ehk 50 %, kuna P. Gusev ja T.G. on sõlminud 15. märtsil 2006 aastal abielu ning nende suhetele kehtib varaühisuse põhimõte. Sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXX autodokumentide kohaselt peab paika apellatsioonis sedastatud väide, et mainitud sõiduauto kuulub P. Gusevi ja T.G. ühisvara hulka, kuna sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXX autodokumentidest nähtub, et sõiduauto on Eestis registreeritud 15. jaanuaril 2013 ja P. Gusevile on nimetatud sõiduki dokumendid väljastatud 13. veebruaril 2016. Seega on sõiduauto omandatud abielu jooksul. Sellegipoolest ei nõustu ringkonnakohus apellandiga, et kuna eelnimetatud sõiduauto puhul on tegemist ühisvaraga, siis pole selle konfiskeerimine lubatud. Perekonnaseaduse (PKS) § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. AÕS § 70 lg 1 kohaselt on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. AÕS § 70 lg 2 kohaselt on ühine omand kaasomand või ühisomand. AÕS § 70 lg 4 sätestab, et ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Eelnevast tulenevalt on ühisomandi puhul ühisomandike osad kindlaks määramata. Auto kuulumine abikaasade ühisvarasse ei välista selle konfiskeerimist.

29. Ringkonnakohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga, et väärteomenetlus ei näe erinevalt kriminaalmenetlusest ette kolmanda isiku kaasamist. Väärteomenetlus ei näe ette KrMS § 16 sätestatud isikuid, mh kolmandat isikut. Sellest tulenevalt on maakohus käitunud õiguspäraselt, jättes T.G. menetlusse kaasamata.

30. KarS § 85 kohaselt kehtib kohtu või kohtuvälise menetleja konfiskeerimisotsustus üksnes riigi ja konfiskeerimisotsustuse adressaadi omavahelises suhtes. Tulenevalt KarS § 85 lg 2 esimesest lausest läheb konfiskeeritud asja omand või muu konfiskeeritud õigus KarS § 85 lg 1 alusel riigile üle vaid tingimusel, et konfiskeeritu kuulus konfiskeerimisotsustuse tegemise ajal isikule, kelle suhtes see otsustus on tehtud. Peaks aga konfiskeeritu tegelikult kuuluma isikule, keda konfiskeerimisotsustuses adressaadina ei nimetata, jäävad selle isiku õigused KarS § 85 lg 2 esimese lause alusel vaatamata konfiskeerimisele püsima. See tähendab, et tema omand või muu konfiskeeritud õigus konfiskeerimisel ei lõpe ega lähe riigile üle. Konfiskeerimise sisu seisneb asja omandi või muu õiguse üleandmises ühelt isikult (konfiskeerimisotsustuse adressaadilt) teisele isikule (riigile), mitte aga konfiskeeritava eseme riigile üleandmises, sõltumata sellest, kellele ese enne konfiskeerimist kuulus (Riigikohtu määrus nr 3-1-2-3-12, p 56).

31. Sellest tulenevalt ei ole T.G. kaotanud omandiõigust konfiskeeritud sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXX üle ning tema õigused sõiduauto osas ei ole seoses konfiskeerimisotsustuse tegemisega riigile üle läinud, kuna konfiskeerimisotsustus kehtib üksnes riigi ja konfiskeerimisotsustuse adressaadi, kelleks antud juhul on P. Gusev, omavahelises suhtes. Kohtupraktika kohaselt (Riigikohtu määrus nr 3-1-1-49-13, p 14) saab riik hagi abikaasade ühisvara jagamiseks sissenõudja ja võlausaldajana TMS § 14 lg-st 2 ning PKS § 33 lg 3 teisest lausest tulenevalt esitada alles pärast seda, kui tema nõue ühe abikaasa vastu on lõplikult kindlaks määratud (nt konfiskeerimisotsustus on jõustunud).

32. AÕS § 80 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab (lg 1). Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse (lg 2). Konfiskeerimine ei lõpeta konfiskeerimisotsustuse adressaadiks mitteoleva isiku omandit konfiskeeritud asjale. Samuti ei anna konfiskeerimisotsustus riigile õiguslikku alust vallata asja, mis konfiskeerimise ajal tegelikult konfiskeerimisotsustuse adressaadile ei kuulunud. Seega võib konfiskeeritud asja (väidetav) tegelik omanik, kes ise konfiskeerimisotsustuse adressaat ei ole, esitada tsiviilkohtumenetluse korras riigi vastu AÕS § 80 alusel vindikatsioonihagi, nõudes enda omandiõiguse tunnustamist ja konfiskeeritud asja väljaandmist riigi ebaseaduslikust valdusest enda valdusse (Riigikohtu määrus nr 3-1-2-3-12, p 64).

33. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuigi väärteomenetlus ei näe menetlusosalisena ette kolmandat isikut, on läbi KarS § 85 lg 2 kohaldamise T.G. õigused kaitstud. Eeltoodust lähtudes on T.G.

l õigus oma õiguste kaitseks pöörduda tsiviilkohtumenetluse korras AÕS § 80 lg 1 alusel vindikatsioonihagi esitamise teel kohtusse nõudes sõiduautot enda valdusesse või tõestades tsiviilkohtumenetluse korras kohtus, et sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXX on ostetud PKS § 27 lg 2 p 2 alusel pärimise teel saadud raha eest ning on sellest tulenevalt T.G. lahusvara. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et T.G. õigusi ei ole rikutud, kuna tal on õigus omandiõiguslike vaidlustega pöörduda tsiviilvõi halduskohtumenetluse korras kohtusse, kuna need ei kuulu lahendamisele väärteomenetluse korras (vt nt Riigikohtu määrus nr 3-1-1-44-14, p-d 8.1-8.4). Maakohus juhindus sõiduautot BMW X5 reg.nr-ga XXX konfiskeerides seadusest. Siinkohal kaaluvad avalikud huvid üle üksikisiku omandiõigusest tulenevad nõudeõigused, kuna P. Gusev on korduvalt pannud toime erinevaid liiklusalaseid süütegusid (nendest on teadlik ka tema abikaasa) ning teda on üritatud suunata seaduskuulekalt käituma väga eriliigiliste karistusõiguslike mõjutusvahenditega, kuid seniajani ei ole ükski riigi poolt mõistetud karistustest soovitud tulemust andnud. Seetõttu on vajalik sõiduauto kui süüteo toimepanemise vahend P. Gusevilt konfiskeerida ning T.G. l on õigus väidetavate omandiõiguslike nõuetega pöörduda tsiviilkohtumenetluse korras kohtusse.

34. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu 14.09.2016 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt Mati Kartau Kohtunik