1-16-3972/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. november 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-3972 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Pavel Gontšarov ja Andres Parmas Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg 18. oktoober 2016. a Kriminaalasi U.T süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 14. juuni 2016. a otsus Apellant kaitsja Prokurör Milvi Pruus Süüdistatav U.T

Isikukood: XXX; elukoht XXX; X ; emakeel XX

eesti keel; haridus: X X ; varem kriminaalkorras XX; XX karistatud, viimati Pärnu MK 25.08.2015 otsusega KarS

§ 4231

ja 121 lg 2 p -ga; 3 järgi 423 tunni ÜKT

kahtlustatavana kinni peetud 25.-26.03.2016; tõkend

elukohast lahkumise keeld, kohaldatud alates 26.03.2016.a. Kaitsja Eve Jundas

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioon osaliselt.

1.1 a otsus U.T-le Tühistada Pärnu Maakohtu 14. juuni 2016.

KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Jätta liitkaristus mõistmata.

1.2 a otsus -le C Tühistada Pärnu Maakohtu 14. juuni 2016. OÜ kuuluva sõiduauto

BMW 320i (reg.märk X ) konfiskeerimise osas . XXXXX KarS § 83 lg 3 p 1 alusel

Vabastada OÜ kuuluv sõiduauto aresti alt. -le C

2

1.3 a otsus muutmata. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 14. juuni 2016.

2. 110,16 U.T le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulud -

eurot

jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Pärnu Maakohtu 14. juuni 2016 otsusega mõisteti .T süüdi KarS § 424 U

järgi ja teda karistati 1 aastase vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 8 kuuni. - Karistusest luges kohus kantuks kaks päeva. Seega oli .T ära kandmata karistus 7 U kuud 28 päeva vangistust.

KarS karistust § 65 lg 2 alusel suurendas kohus .T ära kandmata Pärnu Maakohtu U 25.08.2015 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 kuu ja 22 päeva vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõistis kohus seega 9 kuud 20 päeva vangistust.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võttis kohus .T lt lisakaristusena ära mootorsõiduki U -

juhtimise õiguse üheks aastaks. U.T mõisteti KarS § 424 järgi süüdi selles, et ta juhtis 25.03.2016 kella 13:30 ajal Rapla

maakonnas, Kohila vallas, Aespa külas, Aespa ringteel OÜ i sõiduautot BMW 320i reg. C nr

X alkoholijoobes olles (joove 0,78 mg/l kohta). XXXXX

Kohus leidis, et U.T est ja erisüü suurus ning üldpreventiivsetest kaalutlustest tulenevalt ei saa U.T karistada rahalise karistusega.

U.T süüd iseloomustavate asjaoludena tõi kohus välja, et .T jõi kanget U

alkoholi ning otsustas seejärel sõitma minna. Ta pani teo toime kavatsetusega. Lisaks rikkus ta

katseajal talle pandud alkoholi tarvitamise keeldu. Politseiauto vilkurite ja sireeni peale

U.T ei peatanud, vaid lisas kiirust juurde. Tagaajamine toimus küllaltki pikalt ning

peatumisel .T jooksis politseinike eest ära. U Kohus leidis, et eeltoodu iseloomustab

U.T valikuid ja suhtum . Neis ist õiguskorda eriti küünilistena t asjaoludest lähtudes pidas maakohus .T süüd suureks. U

Kohus märkis, et U.T puhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad, samas esineb kergendava asjaoluna kahetsus, mida kohus teatud määral arvestab.

Maakohus leidis, et U.T puhul o rikkujaga. n tegemist süstemaatilise liiklusõiguse

Teda on varem karistatud väärteokorras joobes juhtimise eest rahatrahviga 1000 eurot ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kümneks kuuks. Kriminaalkorras on U.T

karistatud korduvalt moot Menetluse esemeks oleva orsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta. kuriteo pani U.T toime katseajal.

3

Vastuseks kaitsja seisukohale, et isiku karistamisel reaalse vangistusega satuks ta pere raskesse

majanduslikku olukorda, ei ka märkis kohus, et see alu üles õiguskorra kaitsmise huvisid, arvestades eelkõige asjaolu, et .T ise U , istudes alkoholijoobes rooli, ei arvestanud oma perekonnaga ega teiste kaaskodanikega, kellede elu ja tervist ta ohtu seadis.

Neist asjaoludest tulenevalt ei pidanud maakohus võimalikuks ka .T vangistuse U tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Lisakaristuse kohaldamist põhjendas maakohus järgnevalt. U.T on juhiloa andmete

väljatrükist nähtuvalt juhtimisõigus. Lähtudes Riigikohtu seisukohast KarS § 424 järgi toime

pandud kuriteo puhul tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ning ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (RKÜK 3-4-1-2-05 p 50, RKKK 3-1-1-54-07 p 6;

3-1-1-55-07 p 6). Kohus leidis, et käesolevas asjas puuduvad mõjuvad põhjused, miks jätta

juhtimisõigus lisakaristusena kohaldamata. Kohus pidas põhjendatuks süstemaatilisele

liiklusõigusrik prokuröri taotletud üheks aastaks. kujale lisakaristuse kohaldamist

2.1 Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni U.T kaitsja advokaat E. Jundas.

Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist .T le mõistetud karistuse osas ning U -

U.T karistamist rahalise karistusega või vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

Põhikaristuse muutmata jätmise korral palub kaitsja jätta konfiskeerimata OÜ-le C kuuluv sõiduauto BMW 320i. Apellatsiooni kohaselt ei ole maakohus karistuse mõistmisel arvestanud piisavalt kõikide asjas esinevate kergendavate asjaoludega. Kohtuotsuses puuduvad kaalukad motiivid.

Kaitsja palub arvestada, et U.T tarbis kui elukaaslane oli mõtlematult alkoholi,

Soomes, Ta andmata aru, kuidas väike alkoholi kogus talle mõjuda võib. ei olnud mitu päeva ravimeid võtnud ja lõpuks ootamatult ei andnud endale tegudest aru.

Pärast 25.03. käitunud korralikult ega ole 2016 on U.T alkoholi tarvitanud. Ta jätkab 2015.a. augustikuust kaks aastat kestvat alkoholismivastast ravi. Elukaaslase mõjutusel

on ta suutnud elu korraldada. Tal ei ole enam kohtu

täiturite juures võlgnevusi. U.T on oma pere ainus ülalpidaja, töötab korralikult, võiks anda talle võimaluse vabaduses korralikku elu jätkata. U U .T isiku puhul on kohus arvestanud põhiliselt .T varasema karistatusega.

Maakohus oleks pidanud rohkem arvestama U.T puhtsüdamliku ülestunnistuse ja

kahetsusega. Süüdistatav tunnistas, et on käitunud väga mõtlematult.

Ta on aru saanud, et tema tegudel võinuks olla rasked tagajärjed.

Kaitsja leiab, et maakohus oleks pidanud andma U.T-le veel ühe võimaluse. U.T on 27-aastane. Ta soovib tulevikus korralikult elada ja töötada. Talle on positiivset mõju avaldanud poja TT sünd XX.XX.XXXX. U.T on korralik pere, elukaaslane lõpetab ülikooli ja on lubanud edaspidi olla toeks.

Maakohus ei arv -le C kuuluvat autot estanud .T vangistusega karistades OÜ U

konfiskeerides .T resotsialiseerumisväljavaadetega. Vabanemisel oleks äärmiselt U

raske korraldada tööd OÜ- C. s

2.2 Apellatsiooni täienduses teavitas kaitsja, et .T on teinud ära Pärnu Maakohtu U

25.08.2015 otsusega mõistetud üldkasuliku töö ning lisas seda kinnitava tõendi , .

4

Veel lisas kaitsja U.T tõend alkoholismi vastast ravi jätkumise kohta, samuti tema id

abiellumise kohta ning selle kohta, et tema a X . bikaasa õpib XX

3. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja esitatud apellatsiooni juurde ning .T toetas U

kaitsja apellatsiooni. Prokurör leidis, et maakohtu otsuse muutmiseks ei ole alust ning apellatsioon tuleks jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust vangistuse maakohtu mõistetud tühistamiseks ja .T U karistamiseks rahalise karistusega. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks kohus valis karistusliigiks vangistuse. Otsuse kohaselt andsid selleks põhjust nii .T süü suurus kui preventiivsed kaalutlused. U

4.1 asus Süü suurust iseloomustavate asjaoludena tõi kohus otsuses välja, et .T U autot juhtima pärast seda, kui oli tarvitanud kanget alkoholi. Seejuures tarvitas ta alkoholi ajal, kui tal oli eelmise kohtuotsusega alkoholi tarvitamine keelatud. Autot joobes juhtides ei allunud

U.T

politsei peatumismärguandele.

Nendele vä kohus on jätnud idetele ei ole apellatsioonis vastu vaieldud. Apellant leiab aga, et

arvestamata U.T aitsja hinnangul peaks olema kasuks rääkivad asjaolud. K

U.T , kui arvestada, kuidas ta joobes olles autot juhtima tegu inimlikult mõistetavam sattus. Nimelt tarvitas U.T mõtlematult alkoholi, kui ta elukaaslane oli ära ja ta ei olnud võtnud alkoholi tarvitamist vältida aitavaid ravimeid. Samuti väitis kaitsja, et .T ei U

andnud endale aru,

kuidas väike alkoholi kogus talle mõjub. Ri

ngkonnakohus ei pea kaitsja nimetatud asjaolusid .T süüd vähendavateks. U

Põhjendamatu on väide, et .T ei mõistnud, kuidas joodud alkohol talle mõjub. U

U.T

Seega tarvitas ütluste kohaselt jõi ta enne autoga sõitma minekut rummi (tl. 16). U.T enne autorooli istumist kanget alkoholi. See, et kange alkoholi puhul piisabki joobe põhjustamiseks juba väiksest kogusest, ei saa tulla üllatusena.

Arvestamata ei saa jätta, et .T ei oleks üldse tohtinud alkoholi tarvitada. Alkoholi U

tarbides astus U.T üle Pärnu Maakohtu 25.08.2015 otsusega pandud vastavasisulisest keelust. U.T otsust alkoholi tarvitada ja pärast seda autot juhtima asuda ei õigusta see, et ravimid või elukaaslane ei olnud teda alkoholi tarvitamisel takistamas.

4.2 Ringkonnakohus ei nõustu ka kaitsja etteheitega, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud

U.T

puhtsüdamlikku kahetsust. Maakohus on karistust põhjendades nimetanud

U.T Kohus pidas puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna.

U.T süüd suureks, mõistis aga karistuse, mis jäi sanktsiooni alumise kolmandiku piiridesse. See näitab, et kohus on tõepoolest puhtsüdamlikku kahetust arvestanud.

4.3 Veel leiab kaitsja, et maakohus ei ole võtnud arvesse .T isikut positiivselt U iseloomustavaid asjaolusid. Kaitsja toob välja, et pärast 25.03.2016 on .T käitunud U

korralikult, ta ei ole alkoholi tarvitanud ning jätkab alkoholismivastast ravi. Lisaks rõhutab kaitsja, et .T on pere ainus ülalpidaja. U

5

Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et ka need argumendid ei anna alust karistada

U.T vangistuse asemel rahalise karistusega. Loomulikult on positiivne see, et

U.T jätkab alkoholismivastast ravi. Paraku pani .T ka praeguse menetluse U esemeks oleva teo toime alkoholismivastase ravi ajal. Lisaks sellele astus ta üle kohtu keelust, kuigi selline rikkumine võis tuua kaasa mõistetud karistuse täitmisele pööramise. Maakohus on

otsus as on U.T karistatud selle eest, et ta alkoholi es välja toonud, et väärteokorr tarvitanuna juhtis autot, 1000 euro suuruse rahatrahviga. Nende andmete alusel on põhjendatud

kohtu kahtlus, et rah

aline karistus ei ole uute kuritegude ärahoidmisel efektiivne.

5. Võimalik ei ole rahuldada kaitsja alternatiivset taotlust .T le mõistetud U - vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. .T pani kuriteo toime Pärnu Maakohtu U

25.08.2015 otsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal. KarS § 69 lg 7 ei võimalda asendada üldkasuliku töö tegemise ajal toimepandud kuriteo eest mõistetud vangistust uuesti üldkasuliku tööga, vaid sellisel juhul on vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik (vt

P. - Pikamäe KarS. Kommenteeritud väljaanne. 4. trk. § 69

1 komm. 6.2. Tallinn 2015). Nimelt

ei ole KarS § 69 lg s 7erinevalt KarS § 73 lg st 4 ja § 74 lg st 5 öeldud, et vangistuse täitmisele - - - pööramise korral võib kohus selle üldkasuliku tööga asendada. Põhjus, miks üldkasuliku töö tegemise ajal toime pandud kuriteo eest mõistetud vangistust ei saa uuesti üldkasuliku tööga asendada, on see, et uue kuriteo toimepanemine üldkasuliku töö ajal tähendab, et üldkasulik töö

ei suutnud

karistusena täita eripreventiivset eesmärki.

6. Maakohus mõistis KarS § 65 lg 2 alusel U - .T le mõista liitkaristuse, suurendades karistust Pärnu Maakohtu 25.08.2015.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 kuu ja 22 päeva vangistuse võrra. U.T kaitsja väitis apellatsiooni täienduses, et U.T on Pärnu Maakohtu 25.08.2015.a kohtuotsusega mõistetud karistuse täies ulatuses ära kandnud.

Apellatsiooni täiendusele oli lisatud ka väidet kinnitav tõend. Ringkonnakohus nendib, et

tulenevalt KrMS 233 lg-st 1, mille kohaselt lahendatakse § lühimenetluses kriminaalasi

kriminaaltoimiku materjali põhjal, ei tohi kohus lühimenetluses uusi tõendeid vastu võtta.

Kohtukolleegium on aga seisukohal, et see piirang e andmeid eelmise i saa hõlmata kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö kohta olukorras, kus isik tegi üldkasulikku tööd uue kriminaalmenetluse ajal. Ringkonnakohus nendib, et maakohtu menetluses ei esitatud väidet, et kohtule esitatud andmed

tehtud üldkasuliku töö kohta oleks muutunud, ning maakohtul oli liitkaristuse mõistmine võimalik. Seega ei saa maakohtule lühimenetluses kohtuotsuse tegemist ette heita. Samas ei ole

võimalik ringkonnakohtul jätta vahepeal tehtud üldkasulikku tööd tähelepanuta, kuna

KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel peab kohus suurendatama uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Tähelepanu väärib, et sarnases olukorras on Riigikohus pidanud liitkaristuse korrigeerimist

lubatavaks isegi kokkuleppemenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.10.2015 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-78-15).

Kuna ringkonnakohtule esitatud andmete kohaselt on .T Pärnu Maakohtu U

25.08.2015.a kohtuotsusega mõistetud karistus kantud, puudub osa, mille võrra mõistetud karistust suurendada. Seetõttu tuleb maakohtu otsus liitkaristuse mõistmise osas tühistada ning jätta liitkaristus mõistmata.

6

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ka OÜ-le C kuuluva sõiduauto BMW 320i konfiskeerimise osas. Maakohtu otsuse kohaselt on alust arvata, et U.T võib jätkata õigusrikkumiste toimepanemist. Sellekohased põhjendused on aga napid ning maakohus deklareerib üldsõnaliselt, et selliseks seisukohaks annab alust U.T isik, tema karistatus

ja süüteo tehiolud, eelkõige tema süü raskus. Ringkonnakohus leiab, et selline põhjendus on

ebapiisav. Arvestada tuleb sellega, et kohus on preventiivseid eesmärke pidanud silmas nii

põhikaristuse kui lisakaristuse kohaldamisel. Seda, miks kohus leiab, et ainuüksi

raskemaliigiline põhikaristus ning kohaldatud lisakaristus ei ole piisavad uute kuritegude ärahoidmiseks. Lisaks on kohus rikkunud karistusõigust, lähtudes konfiskeerimisel U.T süü suurusest. Konfiskeerimine ei ole karistus ning see kannab preventiivseid eesmärke. Ka tuleb arvestada, et tegemist ei olnud süüdistatava, vaid kolmanda isiku varaga.

Eelnevast tulenevalt ei pea ringkonnakohus OÜ le kuuluva sõiduauto C- BMW 320i konfiskeerimist põhjendatuks. Seetõttu tuleb ühtlasi vabastada auto aresti alt.

8. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2 ja § 340 lg 1 ja 2 p 4 ja 6 alusel tühistab ringkonnakohus

maakohtu otsuse liitka -le C ristuse mõistmise osas ning OÜ kuuluva sõiduauto BMW 320i

konfiskeerimise osas. Ringkonnakohus jätab liitkaristuse mõistmata ning sõiduauto

konfiskeerimata. Ühtlasi vabastab ringkonnakohus auto aresti alt. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. U.T kaitsja E. Jundas taotles apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu ja õigusabi osutamiseks tehtud kulud hüvitamist kokku 110,16 euro väärtuses. Ringkonnakohus rahuldas selle taotluse. Vastavalt KrMS § 185 le 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud riigi lgkanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sten Lind

Andres Parmas Pavel Gontšarov