1-16-2081/19 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1– 16-2081

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuistungi toimumise aeg, koht

31.10.2016. a, Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2016. a, Tallinn Liivalaia kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1-16-2081 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Zemfira Lampmann Kriminaalhooldusametnik Kalju Nurm Kaitsja Toomas Pilt

Kriminaalhooldusasja sisu

Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldaja Leina Lauri erakorraline ettekanne V.K-le Harju Maakohtu 14.03.2016. a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldusalune

V.K (ik: XXX; elukoht: XXXX ; viibib Vanglas)

Süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 14.03.2016. a kohtuotsusega. Kriminaalhoolduse algus oli 30.03.2016. a, lõpp on 13.12.2017. a.

RESOLUTSIOON

1. KarS § 74 lg 4 alusel pöörata täitmisele V.K-le Harju Maakohtu 14.03.2016. a kohtuotsusega mõistetud ja

osaliselt ärakandmata karistus – 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

2

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtu 14.03.2016. a kohtuotsusega tunnistati V.K süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle KarS § 68 lg 1 alusel karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäetakse mõistetud ja ärakandmata vangistus V.K suhtes kohaldamata tingimusel, et V.K ei pane temale määratud 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel kohustati V.K katseaja kestel mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 30.03.2016. a.

Harju Maakohtu 12.09.2016. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele V.K-le Harju Maakohtu 14.03.2016. a otsusega

mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus. Pikendati V.K-le Harju Maakohtu

14.03.2016. a kohtuotsusega määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 13.12.2017. a. Kohtumäärus jõustus 28.09.2016. a.

Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja esitas 29.09.2016. a Harju

Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles ta taotleb V.K karistuse täitmisele pööramist KarS § 74 lg 4 alusel. Taotluse kohaselt V.K pani toime KarS § 75 lg 1 p 2

kontrollnõude - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - rikkumise. V.K ei ilmunud 20.09.2016. a, 22.09.2016. a ja 29.09.2016. a registreerimistele. Ametnik helistas kriminaalhooldusalusele 20.09.2016. a, kõnele ta ei vastanud. Sama olukord kordus 26.09.2016. Talle saadeti ekiri

ilmuda registreerimisele 29.09.2016. a. Kriminaalhooldaja tegi kodukülastuse 27.09.2016, kuid V.K kodus ei olnud, jäeti postikasti kutse ilmuda registreerima 29.09.2016. a. Samuti pani ta toime KarS § 75 lg 2 p 2 kohustuse - mitte tarvitama alkoholi - rikkumise. 20.09.2016. a teatas Põhja prefektuuri Ida - Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinik ekirja teel, et 16.09.2016. a sai politsei väljakutse Tehnika 35 baari omanikult, kelle sõnade

kohaselt lamas tema töötaja abiruumis joobnuna ning äratamisele ei reageerinud. Politsei

2. Lugeda V.K karistuse kandmise alguseks 27.10.2016. a.

3. KrMS § 180 alusel mõista V.K-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 48 €

(nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva

jooksul kohtumääruse jõustumisest

Maksuja Tolliamet arveldusarvele.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja

viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse V.K-le eraldi dokumendina.

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus väljastada süüdimõistetu V.K-le , prokurörile, Vanglale ja Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale . Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule.

3

tuvastas, et isik oli V.K ning tal mõõdeti joove 1,60 mg/l. Kriminaalhooldusaluselt kirjalikku seletust ei ole olnud võimalik võtta, kuna ta ei ole ilmunud registreerimisele. Telefonikõnes 21.09.2016. a selgitas V.K, et 20.09.2016. a ei saanud tulla registreerima, kuna oli tarvitanud alkoholi. Enda sõnul olid tal helistamise päeval alkoholi jääknähud. Ta

lubas tulla registreerima 22.09.2016. a kell 10.30, seda ta ei teinud. V.K helistas 28.09.2016. a ning temaga lepiti kokku registreerimine 29.09.2016. Sellel kuupäeval teatas

kriminaalhooldusalune telefoni teel, et ta on haige ning tal on ka arstitõend. 16.09.2016. a

tuvastatud joobe kohta telefoni teel selgitusi ei andnud. Vaatama meeldetuletustele ei ilmu

kriminaalhooldusalune registreerimistele ning eirab kohustust mitte tarvitada alkoholi. Arvestades tema praegust ja eelnevaid kuritegusid võib kriminaalhooldusaluse käitumine olla alkoholi tarvitamisel ettearvamatu. Jätkates oma eluviisi vabaduses olles võib ta toime panna

uue tahtliku kuriteo. Kriminaalhooldust V.K suhtes ei ole võimalik läbi viia. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna V.K ei ole täitnud kohtuotsusega talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi, siis tuleb tema suhtes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Harju Maakohtu 18.10.2016. a kohtumäärusega kuulutati V.K tagaotsitavaks ning ta peeti selles kriminaalasjas kinni 27.10.2016. a.

Kriminaalhooldaja taotles kohtuistungil V.K karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusaluse suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia. See on juba teine

erakorraline ettekanne samas kriminaalasjas, mida kohus arutab. Ta ei ole ilmunud mitmel korral registreerimistele ning talle Wismari Haiglas tehtud alkoholivastane blokeering ei ole oma mõju avaldanud, isik hakkas 2 nädala pärast peale süsti uuesti alkoholi tarvitama. Tema

probleem on alkoholisõltuvus ja seltskond, kellega ta läbib. Samuti ei läbinud kriminaalhooldusalune sotsiaalprogrammi, kuna ta ei ilmunud sinna kohale. Ametnik ei ole nõus vangistuse asendamisega üldkasuliku töö tundide tegemisega, kuna isik on alkohoolik.

Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil talle mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist. Ta tunnistab, et enda kinnipidamisel oli ta alkoholijoobes ja tunnistab, et on

katseajal tarvitanud ka alkoholi. Ta ei taha vanglasse minna ja taotleb asendada vangistus

üldkasuliku töö tundidega või võimaldada tal asuda ravile rehabilitatsioonikeskusesse. Edaspidi hakkab ta jooma ainult nädalavahetustel! Ta ei saanud kohtule lubada, et ta rohkem ei joo. Kaitsja taotles kohtuistungil V.K karistuse mitte täitmisele pööramist ja anda isikule

võimalus asuda ravile rehabilitatsioonikeskusesse. Alkoholi tarbimise vastu kodeerumine isikule ei ole mõjunud ja kõik tema probleemid on tugevast alkoholisõltuvusest.

KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldaja, süüdimõistetu ja tema kaitsja

seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus

V.K-le Harju Maakohtu 14.03.2016. a kohtuotsusega karistuseks mõistetud ning

ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohtuistungil leidis tõendamist, et V.K pani toime KarS § 75 lg 1 p 2 kontrollnõude -

ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele - rikkumise. V.K ei ilmunud 20.09.2016. a, 22.09.2016. a ja

4

29.09.2016. a registreerimistele. Ametnik helistas kriminaalhooldusalusele 20.09.2016. a,

kõnele ta ei vastanud. Sama olukord kordus 26.09.2016. Talle saadeti ekiri ilmuda registreerimisele 29.09.2016. a. Kriminaalhooldaja tegi kodukülastuse 27.09.2016, kuid V.K kodus ei olnud, jäeti postikasti kutse ilmuda registreerima 29.09.2016. a. Samuti rikkus V.K KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohtuotsusega talle pandud kohustust - mitte tarvitama alkoholi. 20.09.2016. a teatas politsei, et 16.09.2016. a oli väljakutse Tehnika 35

baari omanikult, kelle sõnade kohaselt lamas tema töötaja abiruumis joobnuna ning äratamisele ei reageerinud, politsei tuvastas V.K alkoholijoobe 1,60 mg/l. Telefonikõnes

V.K 21.09.2016. a selgitas, et 20.09.2016. a ei saanud tulla registreerima, kuna oli tarvitanud alkoholi. Enda sõnul olid tal helistamise päeval alkoholi jääknähud. Ta lubas tulla

registreerima 22.09.2016. a, kuid seda ta ei teinud. V.K helistas 28.09.2016. a ning

temaga lepiti kokku registreerimine 29.09.2016. Sellel kuupäeval teatas

kriminaalhooldusalune telefoni teel, et ta on haige ning tal on ka arstitõend. 16.09.2016. a

tuvastatud joobe kohta telefoni teel selgitusi ei andnud. Vaatamata meeldetuletustele ei

ilmunud kriminaalhooldusalune registreerimistele ning eiras ka kohustust mitte tarvitada

alkoholi. Kriminaalhooldust V.K

suhtes ei ole võimalik läbi viia. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna V.K ei ole täitnud kohtuotsusega talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi, siis tuleb tema suhtes mõistetud karistus täitmisele pöörata. V.K ei ilmunud ka kohtuistungile ning kohus oli sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama.

Kohtu hinnangul on põhjendatud V.K karistuse täitmisele pööramine, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud talle kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli nõudeid tahtlikult. V.K on käitunud täiesti vastutustundetult kriminaalhoolduse nõuete täitmisel.

Kohus menetleb juba 2. erakorralist ettekannet samas kriminaalasjas. Eelmise erakorralise ettekande menetlemise ajal kriminaalhooldusalune pöördus Wismari Haiglasse ja talle tehti

30.08.2016. a blokeeriv alkoholivastane protseduur, kuid juba 2 nädalat peale ravile suundumist rikkus kriminaalhooldusalune jällegi kohustust – mitte tarvitada alkoholi. Seega kriminaalhooldusalune jätkas endist eluviisi ning ravile ta ei allunud. Kriminaalhooldusalune tunnistas ka ise, et senine ravi ei ole tema suhtes tulemusi andnud. V.K endine tööandja teatas ka kriminaalhooldusametnikule, et isik peale joobes olekut tööl tema alluvuses enam ei tööta. Põhja prefektuuri teatel viibis V.K ka 06.10.2016. a oma kodus alkoholijoobes, kus tal

tuvastati joove 1,36 mg/l kohta. Ja samuti tuvastas politsei V.K kinnipidamisel 27.10.2016. a tal alkoholijoove 1,63 mg/l kohta. Lisaks on V.K-le kohtuotsusega määratud

kohustus – osaleda sotsiaalprogrammis, kuid ta ei ilmunud 05.10.2016. a ja 12.10.2016. a programmi, mistõttu arvati ta sotsiaalprogrammist välja.

Kriminaalhooldusalune ei ilmunud 17.10.2016. a kohtuistungile, kuulutas kohus ta

tagaotsitavaks. Kohtuistungil taotles V.K asendada talle mõistetud ja ärakandmata vangistus üldkasuliku töö tundide tegemisega, kuid kohtu hinnangul ei lahenda üldkasuliku

töö tundide tegemine isiku alkoholiprobleemi. Üldkasuliku töö tunde tehakse kindla ajagraafiku kohaselt. Kui kriminaalhooldusalune ei ole võimeline käitumiskontrolli kõige kergemaidki kriminaalhoolduse nõudeid täitma, siis kuidas ta on võimeline veel üldkasuliku töö tunde tegema. Kohtu hinnangul ei ole ta motiveeritud üldkasuliku töö tunde tegema. Tema alkoholisõltuvus takistab kohtu hinnangul üldkasuliku töö tundide tegemist. Samuti ei ole kohtu hinnangul võimalik anda isikule võimalus asuda rehabilitatsioonikeskusse

ravile. Kui kriminaalhooldusalune ka tegelikult oleks soovinud ravi läbida, oli ta piisavalt

aega ja võimalusi seda juba vabaduses teha, kuid ta ei asunud ravile. Kohtu arvates

kriminaalhooldusalune taotleb kohtult võimalust asuda ravile rehabilitatsioonikeskusse vaid eesmärgil, et ta ei peaks asuma vangistuse kandmisele.

5

Kohus leiab, et V.K on kuritarvitanud kohtu usaldust ning kohtul ei ole usku, et kriminaalhooldusalune täidaks edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid korralikult. Kohus andis eelmist erakorralist ettekannet menetledes isikule võimaluse jätkata käitumiskontrolli nõuete

täitmist vabaduses, kuid kriminaalhooldusalune ei teinud sellest mitte mingeid järeldusi.

Kohus leiab, et V.K-le kohtuotsusega määratud kohustuste rikkumine ja alkoholi

tarvitamine oli V.K teadlik valik, mida ta tunnistas kohtuistungil ka ise. Kriminaalhooldusalune lubas kohtuistungil edaspidi vaid nädalavahetustel alkoholi tarvitada!

Kohus on seisukohal, et V.K suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb V.K-le Harju Maakohtu 14.03.2016. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 11 kuud ja 28 päeva vangistust -

KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pöörata. Kohus on arvamusel, et V.K suhtes ei ole

võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/