2-14-56814/22 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

4. november 2016, Võru tn 12, Põlva

Tsiviilasja number

2-14-56814

Tsiviilasi

Veronika Mõttuse hagi AS MiniCredit vastu täitemenetluse

lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Veronika Mõttus, isikukood 48109085718,

elukoht Rähni 9, Põlva 63303

Esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaadi vanemabi

Allar Laugesaar, Advokaadibüroo Lillo&Partnerid,

asukoht Turu 2, Taru 51014; e-post: allar@advokaat.ee

Kostja: AS MiniCredit - registrikood: 11551909, asukoht

Viru väljak 2 Tallinn 10111; e-post: info@minicredit.ee

Esindaja: Ingrid Nook; e-post: ingrid@minicredit.ee

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 084/2013/2142 lubamatuks.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista AS-ilt MiniCredit menetluskuludena riigi tuludesse riigilõiv

kogusummas 350 (kolmsada viiskümmend) eurot, millest riigilõiv hagi esitamise

eest 300 eurot ja riigilõiv hagi tagamise avalduse esitamise eest 50 eurot.

AS-il MiniCredit tuleb riigi kasuks välja mõistetud summa kanda käesolevale

määrusele lisatud makseinfos märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole,

märkides tasumisel makseinfos näidatud viitenumbri.

5. Menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 8. septembri 2014 määrusega

rakendatud hagi tagamise abinõu - täitemenetluse peatamine täiteasjas nr

084/2013/2142.

7. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale, saata jõustumisel kohtutäitur

Oksana Kutšmeile ja edastada teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei

taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb

tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt kuulutas Tartu Maakohus 24.08.2011. a välja hageja pankroti.

13.12.2012. a kinnitas kohus pankrotimenetluses lõpparuande, lõpetas pankrotimenetluse ja

algatas hageja suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

6.06.2013. a kinnitas Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-12-55187 kohtumäärusega hageja ja

kostja vahel kompromissilepingu, millega hageja kohustus kostjale tasuma laenulepingust nr

16831 tuleneva võlgnevuse.

Nimetatud kohtumääruse kui täitedokumendi ja kostja avalduse alusel alustas Tartu

kohtutäitur Oksana Kutšmei hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 084/2013/2142.

Tulenevalt pankrotiseaduse § 174 lg 1, mille kohaselt ei saa võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kestel võlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja tunnistada kohtutäitur

Oksana Kutšmei poolt hageja suhtes alustatud täitemenetluse täiteasjas nr 084/2013/2142

lubamatuks ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja poolt esitatud hagi tagamise taotluse alusel on kohus peatanud 8.09.2014.a.

kohtumäärusega täitemenetluse täiteasjas nr 084/2013/2142.

Kostja vastuväited

Kostja vastuväidete kohaselt (tl.21) ei olnud kostja enne tsiviilasjas nr 2-12-55187 6.06.2013

toimunud kohtuistungit teadlik hageja pankrotimenetlusest. Kostja on arvamusel, et kohtu

poolt nimetatud tsiviilasjas kinnitatud kompromiss on seaduslik ja kehtiv. TsMS § 430 lg 8 ei

ole antud juhul kohaldatav, kuna kompromissi sõlmimise ajal oli hageja esitanud pankroti

lõpetamise avalduse.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 sätteid kohaldades poolte nõusolekul kirjalikus

menetluses (tl 21, 44 pöördel). Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada

menetluses tõendeid ja taotlusi (tl 45).

Tulenevalt TsMS § 438 hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

2 (4)

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks.

24.08.2011. a kuulutas Tartu Maakohus välja hageja pankroti (tl 7-8) ja 13.12.2012. a kinnitas

kohus pankrotimenetluses lõpparuande, lõpetas pankrotimenetluse ning algatas hageja suhtes

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse (tl 57-60).

Tartu Maakohtu 6.06.2013. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-55187 on kinnitatud

kompromiss, millega hageja kohustus kostjale tasuma 120 eurot (tl 11). Kostja kui sissenõudja

avalduse ja eelnimetatud kohtumääruse alusel on kohtutäitur Oksana Kutšmei algatanud

hageja suhtes täiteasja nr 084/2013/2142 (tl 61-63). Hageja taotleb nimetatud täitemenetluse

lubamatuks tunnistamist, toetudes Pankrotiseaduse (PankrS) § 174 lg 1.

Osundatud sätte kohaselt ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses

nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Viidatud sätte eesmärk on sarnases

õiguslikus positsioonis olevate võlausaldajate võrdne kohtlemine. Võlausaldajate nõuete

rahuldamine nii pankrotimenetluses kui ka sellele järgnevas kohustustest vabastamise

menetluses peab toimuma ühiselt jaotusettepanekus ette nähtud jaotiste alusel. Võlgnik ei saa

ühe võlausaldajaga kompromissi sõlmimise kaudu anda talle teiste ees eelist, võimaldades

kompromissist tulenevat nõuet täitemenetluses sisse nõuda.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi

täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust

ega õigusjõudu.

Riigikohus on seisukohal, et TMS § 221 lõikes 1 sätestatu näol on tegemist näidisloeteluga,

see on esitatud kõige üldarusaadavamatest näidetest ning ei välista teistsugustel alustel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväidete, sh võlgniku kohustuse täitmisest

vabastamise vastuväite esitamist (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.01.2008. a kohtuotsus asjas

nr 3-2-1-134-07, p 11).

Kostja on vastuolus PankrS § 174 lg 1 esitanud avalduse hageja suhtes täitemenetluse

alustamiseks hageja kui võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel. Tsiviilasja nr 2-

12-55187 eelistungi protokollist (tl 33) nähtub, et 6.06.2013. a kohtuistungil rääkis hageja

tema suhtes käimasolevast kohustustest vabastamise menetlusest, seega pidi kostja 2013. a

juulikuus täitmisavaldust esitades olema sellest asjaolust teadlik.

Kostja on oma vastuses hagile viidanud, et tsiviilasjas nr 2-12-55187 kinnitatud kompromiss

on seaduslik ja hageja pole seda tähtaegselt vaidlustanud. Seoses sellega selgitab kohus

järgmist: sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi näol on tegemist täitmisõigussuhte

kujundamise hagiga, mille eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte

täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seetõttu on tsiviilasjas nr 2-12-55187

kohtumäärusega kinnitatud kompromiss kui täitedokument kehtiv vaatamata asjaolule, et selle

sundtäitmine ei ole tulenevalt PankrS § 174 lg 1 käesoleval ajal võimalik.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja sundtäitmine täiteasjas nr

084/2013/2142 lubamatuks tunnistada.

3 (4)

TMS § 48 lg 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse, kui talle esitatakse kohtulahend,

millega on sundtäitmine lubamatuks tunnistatud.

Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud seoses hagi rahuldamisega jätta

kostja kanda.

TsMS § 190 lg 3 alusel mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud

või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel.

Vastavalt TsMS § 179 lg 1 mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda

riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata

riigilõiv, välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

TsMS § 179 lg 21 alusel võib kohus lisada kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti

Vabariigi kasuks välja menetluskulud, lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud

andmed. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab

tulenevalt TsMS § 179 lg 5 lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

Kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude

tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 8).

Hagejale anti 8.09.2014. a määrusega menetlusabi, vabastades ta riigilõivude tasumisest

hagiavalduse esitamisel summas 300 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamisel summas 50

eurot. Seega tuleb kostjalt nimetatud menetluskulud Eesti Vabariigi kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak

Kohtunik

4 (4)