3-16-886/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine

Tallinna Halduskohus

Reelika Lind

4. november 2016. a, Tallinn

3-16-886

V. B. kaebus AS Ühisteenused 26.03.2016

viivistasu otsuse nr 0053029992 tühistamiseks

Kaebaja – V.B.

Vastustaja – AS Ühisteenused, volitatud esindaja Alger Räpp

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta V.B. kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 05.12.2016

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Ühisteenused (vastustaja) koostas 26.03.2016 viivistasu otsuse nr 0053029992, mille

kohaselt oli sõiduauto BMW, registrimärgiga xxx xxx, pargitud kl 14:44 Lai tn 32 parkimistasu

maksmata.

3-16-886

2. Sõiduki vastutav kasutaja V.B. (kaebaja) esitas 19.04.2016 Tallinna Transpordiametile

vaide viivistasu otsuse peale.

3. Tallinna Transpordiamet jättis 20.04.2016 käskkirjaga nr 119596 vaide rahuldamata.

Sõiduki kontrollimise ja viivistasu otsuse määramise ajal oli sõiduki armatuurlauale

paigaldatud parkimiskell, millel oli parkimise algusajana tähistatud kl 14:50. Kui

mootorsõiduki juht on parkimise algusaja teada andnud, tekib parkimistasu tasumise kohustus

15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, st praegusel juhul kl 15:05. Kui

mootorsõiduki juht ei ole parkimise algusaega kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud,

tekib parkimistasu tasumise kohustus parkimise alustamise hetkest. Kontrollimisel kl 14:44

puudus sõidukil tasulise parkimise õigust tõendav dokument ja mobiilsideoperaator ei

kinnitanud sõiduki parkimist tasulisel parkimisalal, st parkimistasu oli maksmata.

Mootorsõiduki juhi hoolsuskohustus hõlmab kohustust veenduda, et mobiilsideoperaatorile

saadetud sõnumisse sisestatud andmed ja mobiilsideoperaatori poolt edastatud kinnituses

sisalduvad andmed on korrektsed. Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna

avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (Määrus nr 30) § 5 lg 1 p 6 kohaselt tõendab

parkimistasu tasumist ja parkimise õigsust mobiilside- või parkimisoperaatori kinnitus

mootorsõiduki parkimise kohta kindlas parkimistsoonis. Ilma vastava kinnituseta ei ole

mootorsõiduki juht parkimise õigust omandanud ega parkimistasu maksnud. Praegusel juhul

alustati parkimistasu tasumist alles kl 14:50, kuid viivistasu otsus on koostatud kl 14:44. Seega

ei täitnud mootorsõiduki juht hoolsuskohustust ega alustanud parkimistasu tasumist õigeaegselt

ja viivistasu otsuse koostamine oli põhjendatud.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 26.03.2016 viivistasu otsuse

tühistamiseks. Kaebajale etteheidetava teo toimepanemine ei ole tõendatud. Kaebajale ei

tutvustatud kellaaja mõõtmise seadet. Kasutatud seade ei vastanud mõõteseaduse (MõõteS)

nõuetele kehtestatud täpsusklassi ja veapiiri osas ja seega ei ole nende poolt fikseeritud kellaaeg

usaldatav. Parkimiskontrolörid ei veendunud enne aja fikseerimist mõõteseadme korrasolekus.

Samuti oli ebaõige mõõtmisel kasutatud mõõterežiim. Kaebaja ei pea usutavaks, et kontrolörid

fikseerisid õige kellaaja, kuna kellaaja muutmine seadmes võtab aega alla 1 minuti.

Tõenäoliselt oli parkimiskontrolöride seadmes vale kellaaeg. Parkimiskontrolöride kell,

millega nad fikseerivad rikkumise, peab olema nõuetekohaselt kalibreeritud. Samuti tuleb

kohaldada MõõteS §-s 5 sätestatud mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise nõuet. Kaebajale ei

ole teada, mis täpsusklassiga kellaaja mõõtmisseadmega fikseeriti kellaaeg ja kas kellaaeg on

õige. Tallinna Transpordiamet ei esitanud kaebajale taatlustunnistust. Kaebaja parkis sõiduki

nõuetekohaselt, fikseerides kellaaja parkimiskellal ja tasus 15 minuti möödumisel parkimistasu.

Kaebaja on seaduskuulekas ja tal puuduvad rikkumised. Kaebajal puudub taadeldud ja

kalibreeritud kell, millega ta mõõdab aega. Kaebaja kasutuses olev kell ei pruugi olla täpne ja

võis olla 1-2 minutit ees.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Sõiduki kontrollimise ja viivistasu otsuse

koostamise ajal 26.03.2016 kl 14:44 oli sõiduki armatuurlauale paigaldatud parkimiskell, millel

oli tähistatud parkimise algusasjana kl 14:50. Parkimiskella ajanäit 14:50 ei võimaldanud

sõiduki kontrollimise ja viivistasu otsuse määramise ajal kl 14:44 parkimise eest tasumata

parkida. Asjaolu, et kaebaja kell võis tema selgituse kohaselt olla ebatäpne ja sellest tingituna

ebatäpne ka parkimiskella näit, ei vabastanud teda kohustusest fikseerida parkimise algusaeg

tegelikule kellaajale vastavalt ega anna alust seetõttu viivistasu otsuse tühistamiseks.

Parkimiskontrolör kontrollis 26.03.2016 mobiilside vahendusel sõiduki eest parkimise tasumist

kl 14:44:36. Mobiilside operaatori poolt fikseeritud parkimistasu kontrollimise kellaaeg

14:44:36 vastab tegelikule kellaajale, kuna mobiilside operaator Telia Eesti AS kasutab

ajaservereid, mis on sünkroniseeritud sertifitseeritud ajaserverite vastu. Seega ei olnud sõiduki

2(4)

3-16-886

kontrollimise ja viivistasu otsuse koostamise hetkel tasutud sõiduki parkimise

eest ning parkimise kellanäit ei võimaldanud parkimise eest tasumata parkida.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Liiklusseaduse (LS) § 186 lg 5 järgi võib teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav

isik kehtestada tasulise parkimise. Tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse avalikul

parkimisalal korraldatakse LS §-des 187-190 sätestatu kohaselt. LS § 187 lg 4 alusel peab

mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui

mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis

tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui

kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. LS § 188 lg 1 p 1 kohaselt

teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse, kui parkimistasu on

maksmata või tasutud väiksema määra järgi.

7. Määrusest nr 30 (§ 4 lg 2) ei nähtu, et Tallinna Linnavolikogu oleks kehtestanud pikema

tähtaja parkimistasu maksmiseks kui 15 minutit pärast parkimise alustamist. Selles osas ei ole

ka poolte vahel vaidlust. Seega kui eeldada kaebaja väite tõelevastavust, et ta alustas parkimist kl

14:50, nagu näitas sõiduki armatuurlauale seatud parkimiskell, siis tulnuks parkimistasu maksta

hiljemalt kl 15:05. Vaideotsusest nähtuvalt on kaebaja väitnud vaides, et tasus parkimistasu kl

15:07, seega igal juhul LS § 187 lg-s 4 sätestatut rikkudes ning viivistasu otsuse tühistamiseks

puudub alus olenemata kaebuse muudest põhjendustest.

8. Eeltoodule vaatamata käsitleb kohus ka kaebaja väiteid parkimiskontrolöride kellade

taatlemise osas. Kaebaja leiab, et parkimiskontrolöride fikseeritud kellaaeg ei ole usaldatav.

9. Viivistasu otsusest nähtub, et see koostati kl 14:44. Nimetatud kellaaega kinnitab ka

viivistasu otsuse tegemise ajal kaebaja sõidukist tehtud fotodel olev kellaaeg (tl 31-31p).

Vastustaja selgitas, et kontrollis parkimistasu maksmist mobiilside operaatori kaudu. Ka Telia

Eesti AS kinnitab omalt poolt parkimise eest tasu maksmise kontrollimist kl 14:44:36. Kohtul

puudub alus kahelda Telia Eesti AS kinnituses (tl 22), et ettevõte kasutab ajaservereid, mis on

sünkroniseeritud

sertifitseeritud

ajaserveritega.

Seega

tugines

parkimiskontrolör

parkimisõiguse kontrollimisel mobiilsideoperaatori kellaajale, mis vastab tegelikule

universaalajale. Kontrolör ise seda aega muuta ei saa. Selles mõttes ei teosta kontrolör iseseisvat

toimingut MõõteS tähenduses, st ta ei määra ise kellaaega, ei vii ise läbi mõõtmist.

10. Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et MõõteS §-s 5 sätestatud mõõtetulemuste jälgitavuse

osas on viidatud sätte lg 2 kohaselt vajalik mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamine kindlaks

määratud juhtudel: 1) tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral; 2) riikliku

järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus

väärteoasjas või piiratakse eriõigust; 3) ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses

menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses; 4) muudel

õigusaktidega ettenähtud juhtudel. Vastustaja poolt parkimistasu maksmise aja kontrollimine

viidatud sättes nimetatud juhtude alla ei kuulu. Samuti ei ole muude õigusaktidega sätestatud, et

parkimisjärelevalvet teostav isik peab parkimisaja kontrollimisel lähtuma tema käsutuses

olevast mõõtevahendist ja sellel seadistatud näidust. Järelikult on kaebaja etteheited MõõteS-le

mittevastavate seadmete kasutamise osas asjakohatud.

11. Olukorras, kus sõiduki parkimistasu maksmise kontrollimise aega kinnitavad nii sõidukist

tehtud fotod kui ka Telia Eesti AS kinnitus, puudub kohtul alus nende andmete õigsuses

kahelda. Kaebaja ei ole esitanud omalt poolt neid tõendeid ümberlükkavaid tõendeid ega

väiteid. Vastupidi, kaebaja on ise möönnud, et tema kell võis olla ebatäpne. See ei anna aga

3(4)

3-16-886

alust vaidlusaluse viivistasu otsuse tühistamiseks, sest selline asjaolu oli kaebaja, mitte

vastustaja kontrolli all.

12. Seega kui lähtuda kaebaja väitest, et ta tasus parkimistasu kl 15:07 (kaebaja ei ole esitanud

selle väite kinnituseks kohtule ühtegi tõendit), siis on põhjendatud vastustaja järeldus, et kaebaja

parkis kl 14:44 ilma parkimistasu maksmata, sest LS § 187 lg-s 4 sätestatud 15-minutiline

puhveraeg ei olnud veel hakanud kulgema. Nimetatud puhveraeg hakkas kulgema

parkimiskellale märgitud kellaajast, s.o kl 14:50. Kuna kaebaja parkis parkimistasu maksmata,

siis oli viivistasu otsuse koostamine õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu

tuleb kaebus jätta rahuldamata.

13. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel

kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud tema kantud menetluskulude kaebajalt

väljamõistmist ega esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu

jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik

4(4)