1-13-11590/58 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-11590

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. november 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-11590 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi

Viru Vangla materjalid vangistusest T.S tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

T.S, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, , elukoht xxxx põhiharidus

Karistuse kandmise algus 13.06.2016 21.12.2016 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Vabastada temale Viru Maakohtu 25.02.2014 ja T.S otsusega mõistetud Viru Maakohtu 16.03.2016 tm karistuse kandmisest tingimisi määrusega täi isele pööratud enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, 78 p 2 määrata T.S-ile katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud . alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest

Kohustada T.S katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada katseajal 2,2 T.S järgima KarS § 75 lg 2 p 1,4,8 sätestatud järgmisi kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- asuma tööle või võtma ennast

Eesti

Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest;

- osalema sotsiaalprogrammis.

Määrata T.S kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada

T.S karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, esitada

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 11.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

T.S-i vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

T.S tunnistati Viru Maakohtu süüdi KarS § kohtuotsusega nr 1-13-11590 25.02.2014

121 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja T.S karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses vi , s.o 2 päeva karistusaja ibitud aeg 19.05.2013-20.05.2013 hulka, ärakandmisele kuulus 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 20.05.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 9 kuud vangistust (ehk 540 tundi ÜKT) ning mõisteti T.S-ile liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 20.05.2013 kohtuotsuse järgi osaliselt äratehtud töö – 160 tunni ulatuses (ehk 2 kuud 20 päeva vangistust). Lõplikult ärakandmisele kuulus 1 aasta 2 kuud 8 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati 856 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks aastat. alusel kohustati T.S-i üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § KarS § 69 lg 4

75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 16.03.2016 kohtumäärusega (muudetud Tartu

Ringkonnakohtu 14.04.2016 kohtumäärusega) pöörati T.S-ile Viru Maakohtu

25.02.2014 kohtuotsusega mõistetud karistus – 1 aasta 2 kuud 8 päeva vangistust – täitmisele.

Karistusest loeti kantuks süüdimõistetu T.S poolt tehtud üldkasulik töö 479 tunni ulatuses, s.o 7 kuud 29 päeva vangistust, ning ärakandmisele kuulub

8 päeva

6 kuud

ja vangistust.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. nab isik Käesolevat karistust kan kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes olles ja isiklike suhete pinnal tekkinud tüli tõttu. Kuritegude laad ja vägivaldsuse aste on jäänud samaks, sest ka varasemalt on kinnipeetav kasutanud vägivalda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistuse jooksul oli kinnipeetav ajavahemikus 11.08.2016-11.09.2016 hõivatud majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana. 12.09.2016 külastas isik Töötukassat, kus ta registreeriti aktiivse tööotsijana. Alates 17.08.2016 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 kuu vangistust.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused.

Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on kõigi mugavustega 2- toalise korteriga, mille osas kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Antud aadressil elavad kinnipeetava abikaasa ja poeg. Abikaasa on nõus sellega, et isik asub sinna elama. Kinnipeetav o isik ei valda. Enne vangistust mab põhiharidust, erialane kvalifikatsioon puudub. Riigikeelt töötas autolukksepana. Enne seda töötas kinnipeetav ametlikult xxxx ta poolteist xxxx

müügikonsultandina. Vabanemisel on töökoha garanteerinud , mida kinnitas ka ettevõtte xxxx

omanik (garantiikiri samuti olemas). Isik ei ole kuritegusid toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. K suga info võlanõuete kohta puudub. -Raha andmetel 14.09.2016 sei Vabanemisfondi on hoiustatud 198 eurot.

Kinnipeetava l xxxx), isa (elab xxxx) ja ema ähedasteks on abikaasa, alaealine laps, vend (töötab (elab xxxx aastal, abikaasa teab ja tunneb kinnipeetavat 2013. aastast. ). Abielu on sõlmitud 2014.

Peres ei ole abikaasa teada kunagi esinenud vägivalda. Abikaasa käib kokkusaamistel, suheldakse ka telefoni teel. Suhted on head ja toetavad. Varasemalt on isik kasutanud endise elukaaslase ja tolle lapse suhtes vägivalda, mille eest on teda ka 2 korral kriminaalkorras karistatud. Abikaasa teada ei ole kinnipeetava suhtlusringis vabaduses isikuid, kes teda mõjutada võiksid. Korduvad kuri ja väärteod viitavad riskiva - le ja hoolimatule elustiilile. Isikut on korduvalt karistatud ka moot Alkoholis orsõiduki joobes juhtimise eest. õltuvust ei ole

diagnoositud. Viimati tarvitas kinnipeetav enda sõnul alkoholi pool aastat tagasi (07.09.2016 seisuga). Isiku sõnul alkoholi tarvitamine teda enam ei tõmba, pühendub pigem vaid ta

tervislikumale elustiilile - teeb sporti ning Narkootikumidega ei ole jättis suitsetamise maha.

probleeme esinenud. Isikul on oma vanusele, kultuuritaustale ja elutingimustele vastavad sotsiaalsed oskused.

teha impulsiivseid otsuseid, mida hiljem Alkoholijoobe seisundis võib ta kahetseb. Isik ei , millele viitavad toimepandud kurimõtle oma tegude tagajärgedele ja väärteod. Tuleviku eesmärkideks seadnud töötamise ja perekonnale pühendumise. on kinnipeetav Ei esine

kuri on Isik e tegelikke või vaenulikke hoiakuid. Suhtumine ühiskonda ükskõikne. i väärtusta

ühiskonnas liiklussüütegude arv ja kehtivaid reegleid ja norme, millele viitab toimepandud ohtlikkus ühiskonnale. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on määratud isikut alates 2005. aastast

kuuel korral. Enamikel juhtudest olid katseajad liidetud uute kohtuotsustega ning vaheldusid

ÜKT toimikutega. Viimane ÜKT oli täitmisele pööratud ( ÜKT tunde ega täitnud ei teinud

kontrollnõudeid). Korduv karistatus näitab ilmekalt seda, et oma varasematest karistustest ei ole kinnipeetav te on inud mingeid järeldusi ja jätkanud kuritegude toimepanemist. Sõnades väljendab õiguskuulekaks ning teha kõik endast oleneva, et uuesti vanglasse isik soovi hakata

mitte sattuda. panemise kinnipeetava poolt 2 aasta Üldise korduva kuriteo toime tõenäosus jooksul on vangla hinnangul 45%, v sama aja jooksul ägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 43%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab v tingimisi enne tähtaega vabastam angla kinnipeetav T.S ist. Vangla teeb

ett , tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo epaneku määrata T.S-ile

toimepanemise tõenäosusest, katseaeg ning käitumiskontroll

pikkusega kuud.

Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata T.S-ile KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,4,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses mär innipeetava lähedasteks on abikaasa, gib, et k alaealine laps M N, vend A ( xxxx), isa V (elab xxxx) ja ema J (elab xxxx).

töötab T.S-i va xxxx

banemisjärgseks elukohaks on märgitud . See on kõigi mugavustega kahetoaline korter, millel üldpinda on 38m2

. Vabanemisel on T.S-ile töökoha garanteerinud xxxx. Telefonivestluses kinnitas N

selle ettevõtte omanik S , et kinnipeetav tõepoolest saab tööd nende juures ehitaja-viimistlejana. Objektid asuvad xxxx, xxxx, vahel ka xxxx. Kinnipeetav on omaniku sugulane. abikaasa sõnul metit tal küll Enne vangistust töötas T.S xxxx. A

pole, ent a oma töökogemused-oskused saanud bikaasa sõnul on T.S autoremonditöökojas töötamise perioodil. olduse järelevalve alla on T.S Kriminaalho määratud alates 2005. aastast kuuel korral. Kriminaalhooldajate katseaja lõppemise ettekannetest s dest olid katseajad liidetud uute kohtuotsustega ning aab välja lugeda, et enamikel juhtu vaheldusid ÜKT toimikutega. Viimane ÜKT oli täitmisele pööratud ei teinud

- T.S

ÜKT tunde ega täitnud kontrollnõudeid.

Juhul kui kohus peab otstarbekaks T.S

tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ning . käitumiskontrolli pikkuseks kuud alates kohtumääruse jõustumisest

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku KarS § 75 lg 2 p 2,2 määrata T.S-ile 1,4,8 sätestatud kohustused.

T.S ise soovib vangistusest t . Ta kannab karistust ingimisi enne tähtaega vabaneda vanglas, sest e

i järginud kontrollnõudeid ega täitnud määratud kohustusi. Ta teab, et kui vabaneb tingimisi enne tähtaega täitma kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta suudab nüüd neid täita. , peab

Lapse sünni tõttu ei saanud ta kokku viia oma tööd ja üldkasulikku tööd. Vanglas olla ei ole parem. Ta palub, et ta koju lastaks.

Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

KrMS § 432 lg 33

teatanud, et

tingimisi ei soovi võtta osa T.S-i enne tähtaega

vangistusest vabastamise . Viru Vangla poolt küsimuse läbivaatamisest Prokurör nõustub

14.09.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur toetab T.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabanemist tema taasühiskonnastamise huvides ning nõustub vangla ettepanekuga katseajaks kohustuste valiku ning käitumiskontrolli kestuse kohta.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul

anud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.S-i võib vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastada. Kuigi T.S on kriminaalkorras karistatud 6 korral, on tegemist tema esimese reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud eeskujulik, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine ning asjaolu, et alates 17.08.2016 kannab ta karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Ajavahemikul

11.08-11.09.2016 oli kinnipeetav hõivatud vangla majandustöödel koristajana ning 12.09.2016 registreeriti ta Töötukassas aktiivse tööotsijana. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on isikul olemas elukoht oma abikaasa ja lapse juures.

L ed head ja toetavad. Isikule on xxxx ehitajaähedastega on suht garanteeritud töökoht viimistlejana, mis aitab kaasa tema majanduslikule toimetulekule. Kohtu hinnangul tuleks T.S-ile anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada, määrates T.S-ile

katseaeg pikkusega 6 kuud ning pannes talle ja käitumiskontroll KarS § 75 lg 2 p 2, 1,4,8

sätestatud kohustus Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega ed. vabanemise korral isik ei vab tingimustel. ane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel

Kohus leiab, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik