2-15-3097/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

4. november 2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-3097

Tsiviilasi

Tee ja Tee OÜ avaldus C-EHITUS OÜ (endine

ärinimi ALATEX EHITUS OÜ) pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 31. augusti 2016 määrus

menetluskulude kindlaksmääramises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tee ja Tee OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Võlausaldaja: Tee ja Tee OÜ (registrikood 12247545),

lepinguline esindaja advokaat Janek Väli

Võlgnik: C-EHITUS OÜ (endine ärinimi ALATEX

EHITUS OÜ, registrikood 12345106), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Magnus Braun

Puudutatud isik: FarmMaster OÜ (registrikood

11969075), seaduslik esindaja Magnus Braun

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Tee ja Tee OÜ määruskaebus Pärnu Maakohtu

31. augusti 2016 määruse resolutsiooni punkti 1 (FarmMaster OÜ puudutatud

isikuna menetlusse kaasamine) vaidlustamise osas.

2. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Pärnu Maakohtu 31. augusti 2016 määrus jätta muutmata.

4. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda ja

määrata kindlaks, et neid kulusid ei tule vastastikku hüvitada.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (6)

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus (edaspidi „maakohus“) jättis 26. märtsi 2015 määrusega ALATEX

EHITUS OÜ (nüüd C-EHITUS OÜ, edaspidi nimetatud „võlgnik“) suhtes ajutise halduri

nimetamata ja lõpetas pankrotiasjas menetluse. Sama määrusega jättis maakohus

menetluskulud pankrotiavalduse esitaja Tee ja Tee OÜ (edaspidi „võlausaldaja“) kanda.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. juuni 2015 määrusega võlausaldaja määruskaebuse

rahuldamata ja määruskaebuse menetlemise kulud tema kanda. Mõlemad eelviidatud

kohtumäärused jõustusid 26. juunil 2015.

2. Võlgnik esitas 17. augustil 2015 menetluskulude nimekirja ja taotluse mõista võlausaldajalt

välja menetluskulude hüvitisena 1 505, 77 eurot FarmMaster OÜ (edaspidi „puudutatud isik“)

kasuks, kuna võlgnik loovutas vahepeal menetluskulude hüvitusnõude puudutatud isikule.

Maakohus rahuldas 5. oktoobri 2015 määrusega võlgniku avalduse menetluskulude kindlaks-

määramiseks osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning

mõistis välja võlausaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskulu 1 293,43 eurot.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23. veebruari 2016 määrusega maakohtu 5. oktoobri 2015

määruse ja saatis asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus leidis, et

menetluskulusid ei saa välja mõista isiku kasuks, kes ei ole tsiviilasjas menetlusosaline.

Riigikohtu 25. aprilli 2016 määrusega jäi võlausaldaja määruskaebus menetlusse võtmata.

3. Puudutatud isik esitas 25. aprillil 2016 maakohtule avalduse enda kaasamiseks asja

menetlusse ja palus määrata kindlaks võlgniku menetluskulud. Võlgnik teatas kohtule samal

päeval, et on tutvunud puudutatud isiku menetlusse astumise avaldusega ja toetab seda.

Võlausaldaja vaidles vastu puudutatud isiku taotlusele menetlusse astumiseks ja palus jätta see

rahuldamata või alternatiivselt jätta rahuldamata puudutatud isiku taotlus võlgniku

menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Riigikohtu üldkogu 4. veebruari 2014 otsuse nr 3-4-1-29-13 p 43.9 järgi on maakohtus

menetluskulude kindlaksmääramine olemuslikult kahju hüvitamise nõude lahendamine,

milleks on tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) ette nähtud erikord. TsMS vastavad sätted

ei näe ette võimalust menetluskulude kindlaksmääramise menetlusse kaasata muid isikuid peale

põhimenetluse osaliste. TsMS § 174 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades samas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 198

lg 1 p 2 alusel on menetlusosalised hagita menetluses avaldaja ja muud asjast puudutatud

isikud. Puudutatud isik ei põhjendanud, mis alusel saab kohus teda hagita menetlusse kaasata,

ta ei olnud põhivaidluse menetlusosaline ja teda ei saa praeguses staadiumis enam menetlusse

kaasata ega tema kasuks raha välja mõista.

Lisaks märkis võlausaldaja, et TsMS ei näe ette võimalust määrata kindlaks võlgniku

menetluskulud (esitades taotluse võlgniku eest) põhimenetluses ja mõista välja need puudutatud

isiku

kasuks.

Puudutatud

isiku

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks

ja

väljamõistmiseks on esitatud hilinemisega. Lähtuda ei saa võlgniku enda 17. augusti 2015

avaldusest, sest selles võlgnik juba kinnitas, et ta on kulude hüvitamise nõude loovutanud.

Menetluskulude nimekiri sisaldab ka põhjendamatuid ja mittevajalikke kulusid: 2. juuni 2015

määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu, arvestades vastuse sisu ja korduvust, on

põhjendatud ajakulu 45 min; toimingud 8. juulist – 14. augustini 2015 on põhjendamatud ja

ebavajalikud, kuna on tehtud peale kohtumenetluse lõppu; võlgniku avaldusest ei selgu, millest

võlgniku esindaja sõidukulu (30,26 eurot) koosneb ning millisel õiguslikul alusel tuleb see

võlausaldajalt välja mõista.

3 (6)

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus kaasas 31. augusti 2016 määrusega (edaspidi „vaidlustatud määrus“) puudutatud

isiku menetlusse. Sama määrusega rahuldas maakohus võlgniku menetluskulude hüvitamise

avalduse osaliselt ja mõistis välja võlausaldajalt puudutatud isiku kasuks lepingulise esindaja

kulu 1 215,43 eurot ja viivise menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohus lähtus VÕS § 164 lg-test 1 ja 2, §-st 170 ning TsMS § 210 lg-st 2 võttes arvesse, et

menetluskulude hüvitusnõue loovutati 13. augustil 2015, st põhimenetluse järgselt ja enne

menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitamist. Võlgniku menetluskulude nõude

loovutamine puudutatud isikule on õiguspärane.

Esimeses astmes kantud menetluskulude nimekirja esitas puudutatud isik tähtaegselt, mida

möönis ka võlausaldaja. Kuna maakohtu määrus jõustus 26. juunil 2015 ja võlgniku

menetluskulude nimekiri esitati 17. augustil 2015, milles sisaldus ka ringkonnakohtu

menetlusega seonduv kulu, ei esitatud menetluskulude nimekiri hilinenult ja see on kooskõlas

TsMS § 176 lg-ga 4.

Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas võlgnik kohtumenetluses esindaja

õigusabi 11 t 21 min tunnitasuga 130 eurot, mille põhjal õigusabi kulu on 1 475,51 eurot, lisaks

sõidukulu 30,26 eurot – kokku 1 505,77 eurot.

Võlgniku esindaja tunnihind vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt

aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega.

Maakohtu hinnang võlgniku esindaja toimingute põhjendatusele ja vajalikkusele oli järgmine:

 20. märtsi 2015 menetluskulude nimekirja esitamise kulu 13 min ei ole põhjendatud;

 2. juunil 2015 määruskaebusele vastuse koostamisele kulunud aeg on põhjendatud ja

vajalik 2 t ulatuses;

 8. juulist – 14. augustini 2015 tehtud toimingute ajakulu on põhjendatud 20 min

ulatuses, sest esindajal on õigus esindatavaga suhelda e-kirja teel ja talle tutvustada

tsiviilasja lõpplahendit;

 sõidukulu 30, 26 eurot on mõistlik;

 29. aprilli 2015 toimingu (menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamine ja

esitamine kohtule) ajakulu 25 min ei ole põhjendatud, kuna nimetatud kulu tekkis

võlgniku lepingulise esindaja võimetusest menetlustoimingut õigeaegselt teha;

 menetluskulude nimekirjas toodud ülejäänud toimingud (16., 17., 18., 24. ja

26. märtsil 2015) on vajalikud ja põhjendatud.

Kokku on võlgniku esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabi ajakulu 9 t 7 min, mis tunnitasu-

määraga 130 eurot moodustab kulu 1 185,17 eurot ja koos sõidukuluga 30,26 eurot teeb kokku

1 215,43 eurot (käibemaksuta).

MÄÄRUSKAEBUS

5. Võlausaldaja esitas vaidlustatud määruse peale 19. septembril 2016 määruskaebuse. Ta

palub määruse tühistada, uue määrusega jätta puudutatud isik menetlusse kaasamata ja võlgniku

taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. Alternatiivselt palub ta jätta

võlgniku menetluskulude puudutatud isiku kasuks väljamõistmise taotlus rahuldamata või

osaliselt läbi vaatamata (menetluskulude taotluse koostamise kulu ja ringkonnakohtus kantud

kulu) ja ülejäänud osas saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või teha määrus, millega

jätta taotlus õigusabikulude osas täiendavalt rahuldamata määruskaebuses näidatud ulatuses.

4 (6)

Võlausaldaja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, millega menetluskulude taotlus jäeti osaliselt

rahuldamata.

Määruskaebuse põhjendused kordavad sisuliselt võlausaldaja vastust menetluskulude

kindlaksmääramise taotlusele (eespool p 3 kolmas kuni viies lõik).

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis võlgnikule ja puudutatud isikule

võimaluse sellele vastata.

Võlgnik ja puudutatud isik vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid jätta see rahuldamata.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tutvus menetlusosaliste seisukohtade ja tsiviilasja materjalidega ning leidis,

et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 644 lg 2 alusel osaliselt läbi vaatamata ning ülejäänud osas

TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Maakohtu määrus jääb muutmata.

Ringkonnakohus kontrollib võlausaldaja määruskaebuse alusel vaidlustatud määruse

seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud, st puudutatud isiku kaasamise

ja tema kasuks menetluskulude hüvitise väljamõistmise osas. Kulude kindlaksmääramise

taotluse osalist rahuldamata jätmist ei ole vaidlustatud ja selles osas on maakohtu määrus

jõustunud.

8. Käesoleva vaidluse eripära on menetluskulude hüvitamise nõude loovutamine ja sellest

tingitud menetluslik olukord kulude kindlaksmääramise etapil. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et menetluskulude hüvitise nõue on VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi üldises

korras loovutatav. Sellise nõude loovutamine ei ole seadusega keelatud. Kui seadusandja oleks

soovinud piirata tsiviilkohtumenetluse osalise õigust menetluskulude hüvitise nõude

loovutamiseks, siis peaks TsMS sisaldama sellekohast selget normi, mida aga seaduses ei ole.

TsMS § 210 lg 2 sätestab mh, et nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei

mõjuta iseenesest asja menetlust. Seega saab kohus menetlusosaliste muude avalduste

puudumisel vähemalt hagimenetluses jätkata asja lahendamist seniste menetlusosaliste ringiga

vaatamata sellele, et nõue on loovutatud. Sellest üldreeglist näeb esiteks ette erandid TsMS

§ 210 lg 3, mille kohaselt õigusjärglane võib sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud juhul

vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel ning

vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib

sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Teiseks tuleb nii käesolevas asjas üldiselt

(pankrotiseaduse § 3 lg 2) kui ka menetluskulude kindlaksmääramise menetlusetapis (TsMS

§ 174 lg 8) arvestada hagita menetluse reeglitega, sh TsMS § 198 lg 3 esimese lausega, mis

paneb kohtule kohustuse kaasata hagita menetluse osalised omal algatusel.

Tervikuna tuleneb eelmises lõigus viidatud normidest, et kui menetluskulude hüvitise nõude

võlausaldajaks on kõnealuse nõude loovutamise tulemusel saanud menetlusväline isik ja nõude

loovutamisest on menetlusosalised kohtule teatanud, siis peab kohus ta ka menetlusse kaasama.

Vastupidine seisukoht poleks kooskõlas Riigikohtu sedastustega, et menetluskulude

väljamõistmine toimub küll põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega

VÕS järgi, aga selleks on ette nähtud eraldi menetlus, mille põhimõtted sätestavad TsMS ja

selle alusel kehtestatud õigusaktid (9. novembri 2009. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09,

p 18) ning et menetluskulude kindlaksmääramise menetlus tuleb lugeda iseseisvaks hagita

menetluseks (31. mai 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 11 teine lõik).

Eelnevast järeldub, et maakohus kaasas puudutatud isiku õigesti menetlusse.

5 (6)

9. Järgmiseks tuleb analüüsida küsimust, kas menetluskulude rahalise kindlaksmääramise

etapil puudutatud isiku menetlusse kaasamise määrus on määruskaebusega vaidlustatav.

TsMS § 660 lg 1 üldreegli kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse

esitamine on seaduse järgi lubatud. Hagita menetluses TsMS § 198 lg 3 esimese lause alusel

isikute menetlusse kaasamise määruse peale ei näe TsMS ette määruskaebuse esitamise õigust.

Samuti puudub võimalus vaidlustada hagimenetluses poole asendamist TsMS § 210 lg 3

esimese lause juhtumil. Siiski on poolel (ja kolmandal isikul) kaebeõigus TsMS § 215 lg 6 või

§ 216 lg 6 alusel, kui loovutamise tulemusel nõude uus võlausaldaja astub kaastakse menetlusse

kolmanda isikuna TsMS § 210 lg 3 teise lause juhtumil.

Ringkonnakohus leidis eelnevas, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise üks eripära on

selle käsitlemine suhteliselt iseseisva hagita menetlusena. Sellisel juhul ei näe TsMS ette

määruskaebuse esitamise võimalust kõnealuses menetlusetapis puudutatud isikute kaasamisele.

Niisugune järeldus on kooskõlas TsMS üldise mõttega, mille kohaselt maakohtu menetluslikku

otsustust peaks saama määruskaebe korras vaidlustada üksnes siis, kui kohus otsustab kas isiku

õiguste ja kohustuste üle (nt hagi tagamine) või see otsustus võib mõjutada õiguste ja kohustuste

tekkimist menetluses (nt kolmanda isiku kaasamine). Hagita menetluses puudutatud isiku

kaasamine võib eelkõige mõjutada teiste menetlusosaliste õiguslikku positsiooni menetlus-

kulude hüvitamise kohustuse ulatuse osas.

TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata, samuti ei ole vähemalt üldjuhul hüvitatavad menetluskulude nimekirja põhjendatuse

üle peetava vaidluse kulud (vrd Riigikohtu 11. novembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-77-14, p 12 kolmas lõik). Seega ei muutu teiste menetlusosaliste positsioon menetluskulude

rahalise kindlaksmääramise menetluses sinna täiendavate puudutatud isikute kaasamise

tulemusel. Ringkonnakohus ei näe ka muud põhjust, miks peaks saama puudutatud isiku

kaasamise määrust sellises olukorras vaidlustada.

Eelnevast tuleneb, et maakohus võttis määruskaebuse vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1

osas ebaõigesti menetlusse ja see tuleb kõnealuses osas jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi

vaatamata. Siiski tuleneb TsMS § 660 lg-st 2 ja §-st 659 nende koosmõjus, et menetlusosaline

saab ka hagita menetluses tugineda lõpplahendi peale kaevates maakohtu võimalikele

minetustele, mille peale ei saa eraldi määruskaebust esitada. Seetõttu tuli ringkonnakohtul igal

juhul vastata määruskaebuse väidetele seoses puudutatud isiku ebaõige kaasamisega.

10. Põhjendatud ei ole määruskaebuse väide, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise

taotlus on esitatud hilinemisega. Võlgnik esitas 17. augustil 2015 menetluskulude nimekirja ja

see toimus mõistliku aja jooksul pärast põhimenetlust lõpetava lahendi jõustumist.

Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldajaga ka selles, et menetluskulude hüvitis oleks tulnud jätta

välja mõistmata tulenevalt võlgniku 17. augusti 2015 menetlusdokumendis sisalduvast

kinnitusest nõude loovutamise kohta. Lähtudes eespool p 8 teises lõigus analüüsitud TsMS

§ 210 lg 2 mõttest ei takista nõude loovutamine selle loovutajal endiselt sama nõude

kohtumenetluses maksmapanemist.

11. Vaidlustatud määruse muutmiseks ei anna alust võlausaldaja vastuväited maakohtu

hinnangule võlgniku lepingulise esindaja põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja

ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-184-15, p 14; selles viidatud 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11, ja

18. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19).

6 (6)

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus võlgniku lepingulise esindaja antud õigusabile

kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

12. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul selle normi alusel jätta

kõik määruskaebusega seonduvad kulud menetlusosaliste endi kanda. Juhindudes TsMS § 177

lg 1 p-st 1 määrab ringkonnakohus kindlaks, et menetlusosalistel ei tule määruskaebemenetluse

kulusid vastastikku hüvitada.

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise osas saab käesoleva määruse peale kaevata

Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. Kaebeõigus

määruskaebuse läbi vaatamata jätmise osas tuleneb TsMS § 643 lg-st 4 koosmõjus §-ga 659.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm