2-16-11520/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-11520

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

3. november 2016. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-16-11520 Tsiviilasi Nordea Bank AB Eesti filiaali hagi Jxxxx Kxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla, intressi ja viivise nõudes Hagihind

70 244,47 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Nordea Bank AB Eesti filiaal (registrikood 12608043; asukoht Liivalaia 45, Tallinn 10145) Hageja esindaja: Darja Sudarinen, krediidijärelevalve osakonna jurist (e-post: darja.sudarinen@nordea.com); Kostja: Jxxxx Kxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Nordea Bank AB Eesti filiaali ja kostja Jxxxx Kxxxx vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. Jxxxx Kxxx kohustub tasuma Nordea Bank AB Eesti filiaalile laenulepingu nr 01320147660 alusel 46 248,18 eurot, sh laenu põhiosa võlg summas 44 310,03 eurot ja intressivõlg summas 1938,15 eurot, ning lisaks pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 550 eurot, kokku 46 798,18 eurot.

1.2. Jxxxx Kxxx kohustub käesoleva kompromissi punktis 1.1 kokkulepitud summa, s.o

46 798,18 eurot tasuma Nordea Bank AB Eesti filiaalile osade kaupa igakuiste osamaksetena hiljemalt 312 kuu jooksul alates kompromissi sõlmimisest, tasudes igakuiselt vähemalt 150 eurot kuni kogu summa tasumiseni.

1.3. Kui JxxxxxKxxx täidab kompromissi punktides 1.1 ja 1.2 kokkulepitud maksekohustust, siis loobub Nordea Bank AB Eesti filiaal tingimuslikult hagis tema vastu esitatud viivisenõudest summas 23 996,29 eurot.

1.4. Juhul, kui Jxxxx Kxxx ei täida kompromissi tingimusi ning hilineb rohkem kui 31 päeva tasumisele kuuluva summa maksmisega või ei tasu üldse, on hagejal õigus nõuda kogu nõude tasumist summas 70 244,47 eurot, sh laenulepingust nr 01320147660 tulenev põhiosa võlg summas 44 310,03 eurot, intressivõlg summas 1938,15 eurot, viivised summas 23 996,29 eurot ning pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 550 eurot.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-16-11520 menetlus Nordea Bank AB Eesti filiaali hagis Jxxxx Kxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla, intressi ja viivise nõudes.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda.

2. Tagastada Nordea Bank AB Eesti filiaalile pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o summas 550 eurot. Tagastatav summa kanda Nordea Bank AB Eesti filiaali pangakontole nr EE061700017000702731.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Nordea Bank AB Eesti filiaal esitas 28.07.2016. a kohtule hagiavalduse Jxxxx Kxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla, intressi ja viivise nõudes. Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja 70 244,47 eurot, millest 44 310,03 eurot on tagastamata laenu põhiosa, 1938,15 eurot intressi võlg ja 23 996,29 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. 2. Kohus võttis hagi 17.08.2016. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. 3. Kostja teatas 26.09.2016. a kirjalikus vastuses, et võtab hagi õigeks, kuid palub vähendada nõuet kõrvalnõuete võrra. Kostja tegi hagejale ettepaneku sõlmida kompromiss tingimusel, et hageja loobub hagis esitatud intressi ja viivisenõudest ning kostja tasub hagejale põhivõla ja hüvitab pool hageja poolt tasutud riigilõivust osade kaupa igakuiste osamaksetena 26 aasta jooksul. 4. Hageja esitas 17.10.2016. a oma seisukoha kostja vastusele, milles tegi kostjale omapoolse kompromissettepaneku. Hageja esitatud kompromissettepanek kattus suures osas kostja ettepanekuga. Hageja oli kompromissi korral nõus tegema järeleandmisi ja loobuma hagis esitatud viivisenõudest ning oli nõus, et kostja tasub hagejale võla ja pool menetluses tasutud riigilõivust osade kaupa igakuiste osamaksetena 312 kuu (s.o 26 aasta) jooksul. Erinevalt kostja ettepanekust ei olnud hageja nõus loobuma hagis esitatud intressivõla nõudest. 5. Kohus koostas hageja poolt väljapakutud tingimustel kompromissilepingu projekti ja tegi pooltele ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga. Pooled olid kompromissiga nõus. Hageja allkirjastas kohtu poolt koostatud kompromissilepingu 26.10.2016. a ja kostja 02.11.2016. a.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus sel alusel lõpetada.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi kinnitamata jätmise aluseid. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS §

432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

Menetluskulude jaotus

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale menetluskuluna pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o summas 550 eurot. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.

8. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu lähtudes hagihinnast summas 1100 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 550 eurot tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik