2-16-10530/8 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

4. november 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-10530

Tsiviilasi

J.K. kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 28.06.2016 otsuse

peale täiteasjas nr 084/2016/985

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. septembri 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.K. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja):

J.K.

(isikukood:

XXXXXXX); esindaja advokaat Raiko Paas

Vastustaja: kohtutäitur Oksana Kutšmei

RESOLUTSIOON

Jätta

J.K.

määruskaebus

rahuldamata

ning

Tartu

Maakohtu 2. septembri 2016 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

J.K. kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. J.K. (avaldaja) esitas 8. juulil 2016 kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 28. juuni 2016

otsuse peale täiteasjas nr 084/2016/985. Kaebuse kohaselt sai avaldaja 17. juunil 2016

abikaasalt R.K.lt teada, et kohtutäitur on võtnud pere kasutuses olevalt pangakontolt nõude

täitmiseks raha ilma avaldaja ja tema abikaasa eelneva nõusolekuta. Pangakontol olev raha on

abikaasade ühisvara sõltumata sellest kelle nimel see konto on. Kohtutäituril puudus seaduse

järgi õigus abikaasa pangakontolt raha võtta ilma kummagi abikaasa eelneva nõusolekuta või

ilma selleta, et on olemas kumbagi abikaasat kohustav kohtulahend.

27. juunil 2016 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse ja palus kontolt võetud raha tagastada.

28. juunil 2016 sai avaldaja kohtutäituri otsuse, millega kohtutäitur keeldus raha tagastamisest.

Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 28. juuni 2016 otsustus täiteasjas nr 084/2016/985 ning

kohustada kohtutäiturit tagastama R.K. kontolt võetud raha (vähemalt poole kontolt võetud

summa ulatuses) samale kontole.

2. Maakohus jättis 29. juuli 2016 määrusega avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, mh vaidlustatud kohtutäituri otsuse esitamiseks ja riigilõivu

tasumiseks. Avaldaja esitas 17. augustil 2016 kohtutäituri 28. juuni 2016 e-kirja ja tasus

riigilõivu 15 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus keeldus 2. septembri 2016 määrusega avaldaja kaebuse menetlusse

võtmisest.

Maakohus leidis, et kaebus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest sellega ei ole avaldaja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2).

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 alusel esitatud kaebuse eesmärgiks on vaidlustada

kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest

keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Maakohtu hinnangul ei ole kaebus kohtutäituri

otsuse või tegevuse peale antud juhul õige õiguskaitsevahend. Kohtutäituri 28. juuni 2016

e-kirjast nähtub, et täitemenetlus avaldaja abikaasa suhtes täiteasjas nr 084/2016/985 on

lõpetamisel. Arestidest on laekunud kohtutäiturile kogu sissenõudmisele kuulunud summa ning

raha on sissenõudjale edasi kantud.

Maakohus nõustus avaldajaga, et rahalist nõuet saab võlgnikust abikaasa suhtes täitemenetluses

täita üksnes tema lahusvara arvel. Samas kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekub raha

aresti tulemusel ning raha päritolu ei ole tuvastatav. Seaduse kohaselt kannab kohtutäitur

arestiga laekunud raha üle sissenõudjale kümne tööpäeva jooksul kuid mitte enne kolme

tööpäeva möödumist raha laekumisest (TMS § 43). Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik või

tema abikaasa oleks õigeaegselt pangakonto arestimist vaidlustanud või teavitanud, et tegemist

on abikaasade ühisvaraga. Pangakonto põhjendamatu arestimise korral oleks võlgnik pidanud

täiturit viivitamata teavitama, et tegemist on abikaasade ühisvaraga. Täitemenetlus on

formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses

sätestatud piiratud ulatuses. Nii eeldatakse nt TMS § 13 lg 1 järgi abikaasa vara suhtes toimuva

täitemenetluse sissenõudja kasuks, et võlgnikust abikaasa valduses olev või abikaasade

kaasvalduses olev vallasasi on võlgnikust abikaasa omandis. Vaidluse korral mingi eseme

kuulumise üle, mh selle kuulumise üle ühisvarasse tuleb vaidlus üldjuhul lahendada

hagimenetluses.

Kuna kohtutäitur on täitemenetluse käigus raha juba sissenõudjale edasi kandnud, ei ole

kohtutäituril võimalik enam raha tagastada. Avaldajal võib olla võlgniku või sissenõudja vastu

nõudeõigus talle tekitatud kahju hüvitamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 1043, 1045 lg 1

p 5 ja 1050 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse

tühistamist.

Määruskaebuse kohaselt ei vasta tegelikkusele väide, et kogu täitemenetluses saadud summa

on sissenõudjale edasi kantud. Täitmise tulemusena on avaldaja abikaasa kontolt lisaks

sissenõudjale kantud summale võetud ka täitekuluna 406 eurot 96 senti.

Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, leides, et tuleb kohaldada TMS § 13 lg-

t 1, mille alusel saab eeldada, et sarnaselt vallasjadele on konto eelduslikult vaid võlgnikust

abikaasa omandis, millele saab seetõttu sissenõudja huve arvestades nõuet pöörata. TMS § 13

lg-st 1 ei saa tuletada, et see seab eelduse, et abikaasa valduses olev asi on vaid tema omand,

mida saab arestida ja müüa. Nimetatud eeldus kalduks kõrvale abikaasade ühisvara soetamise

põhimõttest, mille kohaselt kogu abielu kestel soetatud vara (sh pangakontol olev raha) on

abikaasade ühisvara. TMS § 13 lg-s 1 toodud eeldus kehtib olukordade puhul, milles pole selge

või teada, kas varaese kuulub kummalegi abikaasadest või see kas tegu on ühisvaraga või

abikaasa lahusvaraga. Nimetatud eeldus ja norm ei kuuluks kohaldamisele vara puhul, mille

osas on kindlalt teada, et see varaese kuulub ühisvara hulka. Ükskõik kumma abikaasa

pangaarvele laekumisega muutub raha poolte ühisvaraks ning pangaarvel olev raha ei ole

kummagi abikaasa lahusvara (Riigikohtu 7. juuni 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-06, p 11).

Ühisvaraks oleva vara puhul tuleb kohalda TMS § 14 ning ühisvarale saab sissenõuet pöörata

üksnes juhul, kui selleks on teise abikaasa nõusolek või seda võimaldava kohtulahendi

olemasolul. Kuna pangakontodel oleva raha puhul on tegu ühisvaraga, millele nõude

pööramisel on kindel kord, ei ole põhjendatud kohtulahendis avaldajale või tema abikaasale

tehtud etteheide, et nad oleks pidanud ühisvarast täiturit teavitama või seda vaidlustama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väite ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

Avaldaja palub avalduses tühistada kohtutäituri otsus ning kohustada kohtutäituri tagastama

avaldaja abikaasa arveldusarvelt võetud raha. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

avaldaja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada.

6. Abikaasade pangakontodel olevad rahad on abikaasade ühisvara ning täitemenetluses

abikaasa ühisvarale sissenõude pööramine on piiratud. Ekslik on avaldaja väide, et avaldaja ega

tema abikaasa ei oleks pidanud ühisvarast täiturit teavitama või aresti vaidlustama.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täitemenetluses on formaliseerituse printsiibist

tulenevalt kohtutäituri kohustus asjaolude tuvastamisel piiratud ning võlgnik ja kolmas isik, kes

leiab, et tema õigusi on täitemenetluses rikutud, peavad ise olema aktiivsed oma õiguste

kaitseks.

TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks

mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks

kohustav täitedokument. TMS § 13 lg 1 kohaselt eeldatakse abikaasa vara suhtes toimuva

täitemenetluse sissenõudja kasuks, et võlgnikust abikaasa valduses olev või abikaasade

kaasvalduses olev vallasasi on võlgnikust abikaasa omandis. Kohtutäitur võib nimetatud asja

arestida ja müüa.

Kuigi väärtpabereid ja raha ei loeta vallasasjadeks vaid nn asjastunud õigusteks, ei saa sellest

järeldada, et pangakontol oleva raha näol ei ole tegemist vallasasjaga TMS § 13 lg 1 mõistes

ning TMS § 13 lg 1 konto arestimisel ei kohalduks.

TMS § 59 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab võlgnik andma kohtutäiturile oma vara kohta teavet, mida

kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka

kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on võlgniku suhtes

varalisi kohustusi.

Sellest tulenevalt võis kohtutäitur võlgniku, s.o avaldaja abikaasa pangakonto arestimisel

TMS § 13 lg 1 alusel eeldada, et tegemist on võlgniku lahusvaraga ning vastupidisest pidi

teatama ning vastupidist tõendama võlgnik või avaldaja.

7. TMS § 43 lg-te 1 ja 11 kohaselt kannab kohtutäitur võlgniku varast sundtäitmise tulemusel

kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha sissenõudjale üle kümne tööpäeva

jooksul raha laekumisest arvates. Võlgniku konto arestimise tulemusena kohtutäituri

ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist võlgnikule

arestimisakti edastamisest arvates. Pärast konto arestimisakti kannab kohtutäitur võlgnikule

edastamist laekuvad summad sissenõudjale edasi TMS § 43 lõikes 1 sätestatud korras, kuid

mitte enne kolme tööpäeva möödumist raha laekumisest arvates.

TMS § 43 lg-s 11 kehtestatud ajaline piirang tagab võlgnikule tõhusa õiguskaitse pangakontol

olevate rahaliste vahendite ebaõige arestimise vastu. Kohtutäitur ei või oma kontolt raha üle

kanda sissenõudjale enne, kui on täidetud TMS § 115 lg 3 ja lg 4 kolmanda lause tingimused

ning on möödunud mõistlik aeg, mille jooksul võlgnik saaks esitada teabe arestitud raha

ühisvarasse kuuluvuse kohta ning kolmas isik saaks esitada TMS § 77 lg-s 2 nimetatud avalduse

temale kuuluva vara aresti alt vabastamiseks. Üldjuhul tuleks mõistlikuks ajaks avalduste ning

teabe esitamiseks TMS § 43 lg 11 koosmõjus § 77 lg-ga 2 lugeda kolm tööpäeva arestimisakti

kättesaamisest arvates.

8. Avaldaja kinnitusel on avaldaja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtutäituri poole alles

10 päeva pärast arestimist ning raha kohtutäiturile ülekandmisest teadasaamisest, s.o 27. juunil

2016. Seega on avaldaja minetanud mõistlikud tähtajad oma õiguste kaitseks. Sellest tulenevalt

on kohtutäitur õigustatult raha sissenõudjale seaduses sätestatud tähtaja jooksul üle kandnud.

Kohtutäitur ei või keelduda sissenõudjale raha ülekandmisest, v.a seaduses sätestatud juhul.

Võlgniku ning avaldaja enda tegevusetuse tõttu saab eeldada, et kohtutäituril puudusid

sissenõudjale ülekande tegemise ajal andmed väljamakse tegemise takistavatest asjaoludest.

Kohtutäituri tegevus oli õiguspärane. Kohtutäitur ei saa tagastada sissenõudjale juba ülekantud

raha, s.o raha, mida kohtutäituri valduses enam ei ole. Maakohus märkis õigesti, et avaldajal

võib olla võlgniku või sissenõudja vastu nõudeõigus talle tekitatud kahju hüvitamiseks VÕS

§-de 1043, 1045 lg 1 p 5 ja 1050 alusel.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt

jätta avaldaja kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke