2-15-16534/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedAktsiaselts SILBET (hageja) esitas 4. novembril 2015 hagi AS-i SEB Pank (kostja) vastu sundtäitmise täiteasjas nr 042/2011/3431 lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on
Legislator headnote
AI generated2-15-16534/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: novembril 2015 hagi AS-i SEB Pank (kostja) vastu sundtäitmise täiteasjas nr 042/2011/3431 lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
4. november 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-15-16534
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi SILBET hagi AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise
lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. augusti 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi SILBET määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Aktsiaselts SILBET
(registrikood: 13008612); esindaja vandeadvokaat Denis
Piskunov
Vastustaja (kostja): AS SEB Pank (registrikood: 10004252);
esindaja Janek Alvela
RESOLUTSIOON
Jätta Aktsiaseltsi SILBET määruskaebus rahuldamata ning
Viru Maakohtu 15. augusti 2016 määrus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud
Aktsiaseltsi SILBET kanda. Menetluskulude rahalise
suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15
päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses
Riigikohtus
võib
menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes
vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud
teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama
tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,
kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1. Aktsiaselts SILBET (hageja) esitas 4. novembril 2015 hagi AS-i SEB Pank (kostja) vastu
sundtäitmise täiteasjas nr 042/2011/3431 lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on
sundtäitmine lubamatu põhjusel, et poolte vahel kehtib 24. novembri 2010 kompromissileping,
millega kostja loobus hagejalt saadud tagatiste realiseerimisest hagejalt saadud 640 000 euro
vastu. Kompromiss hõlmab ka Ahtme kinnistuid, mille suhtes toimub täitemenetlus.
Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, s.o täitemenetluse täiteasjas
nr 042/2011/3431 peatamiseks. Maakohus rahuldas 6. novembri 2015 määrusega hageja taotluse
ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 042/2011/3431 kuni asjas tehtava kohtulahendi
jõustumiseni (I kd, tl 90–91).
Praeguses vaidluses ei ole hagi alus identne tsiviilasjas nr 2-12-13724 menetletuga. 5. märtsi
2012 hagi (nn vana hagi) aluseks on a) kohesele sundtäitmisele allumiseks nõusoleku
puudumine; b) tagatiskokkuleppe tühisus ületagamise tõttu ja c) kostja suusõnaliste lubaduste
eiramine seoses Sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetuse saamise ning
OÜ-le Silbet Plokk antud laenulimiidi osalise kasutamata jätmisega. Käesolevas asjas
menetletava hagi (nn uue hagi) aluseks on kompromissilepinguga tagatiste realiseerimise
nõudest loobumine ja kompromissi hilisem rikkumine kostja poolt. Tegemist ei ole vaidlusega
sama eseme kohta samade poolte vahel samal alusel, mis välistaks esitatud hagi menetlemise ja
tooks kaasa menetluse lõpetamise. Tsiviilasjas nr 2-12-13724 oli poolte vahel vaidlus
täitemenetluse formaalsete eelduste üle.
2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja esitas juba 5. märtsil 2012 tsiviilasjas nr 2-12-13724 kostja
vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2011/3431, mille
lubamatuks tunnistamist taotleb hageja ka praeguses tsiviilasjas. Viru Maakohus jättis
23. detsembri 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-13724 hagi rahuldamata. Maakohtu otsus
jõustus 14. oktoobri 2015 Riigikohtu otsusega. Hageja on nii varasemas kui ka praeguses
tsiviilasjas tuginenud samale asjaolule, s.o poolte vahel 24. novembril 2010 sõlmitud
kokkuleppele, millega kostja kinnitas, et ühishüpoteekidega tagatud nõuded on täielikult ja
kohaselt täidetud. Nimetatud kokkuleppe sisu ja selle laienemist Ahtme kinnistutele on kohtud
eelnevas tsiviilasjas hinnanud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Viru Maakohus lõpetas 15. augusti 2016 määrusega tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p
2 alusel, tühistas alates kohtumääruse jõustumisest 6. novembri 2015 hagi tagamise määruse,
millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 042/2011/3431 ning jättis poolte menetluskulud
hageja kanda.
TsMS § 428 lg 1 p 2, kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte
vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu
lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või
jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis
välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
Maakohus tuvastas, et sama eseme ja samal alusel arutatud vaidluses tsiviilasjas nr 2-12-13724
on 23. detsembril 2013 tehtud otsus, millega hagi jäeti rahuldamata. Nimetatud otsus on
jõustunud Riigikohtu 14. oktoobri 2015 otsusega, millega tühistati Tartu Ringkonnakohtu
17. detsembri 2014 otsus ja jäeti jõusse Viru Maakohtu 23. detsembri 2013 otsus.
Kuigi hageja väidab, et hagide esitamise asjaolud on erinevad, s.o esimese hagi esitamise
aluseks oli, et puudub täitedokument ning teise hagi esitamise aluseks oli, et kostja rikkus
24. novembri 2010 kokkulepet, siis tegelikkuses viitab hageja sellele, et 24. novembri 2010
kokkuleppest tulenevalt puudub täitedokument ja nõue on täidetud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse
resolutsiooni p-de 1–3 tühistamist ning tsiviilasja maakohtule tagasi saatmist menetluse
jätkamiseks.
Määruskaebuse kohaselt tuvastasid kõrgema astme kohtud varasemalt, et hagide alus ei ole
sama. Vastustaja on üritanud varasemalt vaidlustada hagi tagamist viitega TsMS § 428 lg 1
p-le 2 ja väitega nagu oleks nn esimese ja teise hagi alused samad. Maakohus ei pidanud
varasemalt neid argumente põhjendatuks. Ringkonnakohus asus jõustunud määruses samale
seisukohale. Ka Riigikohus asus jõustunud määruses samale seisukohale, st et TsMS § 428 lg 1
p 2 ei kuulu asjas kohaldamisele. Esimese hagi aluseks oli kohesele sundtäitmisele allumiseks
nõusoleku puudumine, tagatiskokkuleppe tühisus ületagamise tõttu ja vastustaja suusõnaliste
lubaduste eiramine seoses KIK-lt toetuse saamise ning OÜ-le Silbeti Plokk antud laenulimiidi
osalise kasutamata jätmisega. Praeguses asjas menetletava hagi aluseks on kompromissiga
nõudest loobumine ja kompromissi hilisem rikkumine vastustaja poolt.
Esimese ja teise hagi alused on erinevad, kuid mõlemas hagis on viidatud samale tõendile, s.o
24. novembri 2010 lepingudokumendile. TsMS § 428 lg 1 p 2 ei kuulu kohaldamisele siis, kui
erinevate väidete tõendamiseks viidatakse samale tõendile. Vaidlustatud määruses on TsMS
§ 428 lg 1 p 2 kohaldamine põhjendatud väitega, et kaebuse esitaja tugines varasemas vaidluses
vastustajaga täitemenetluse lubamatuks tunnistamise üle (s.o tsiviilasi nr 2-12-13724) samale
tõendile – 24. novembri 2010 lepingudokumendile.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu.
Vastuse kohaselt vaidlustas kostja varasemas määruskaebuses hagi tagamist ning kohtud ei ole
selles menetluses avaldanud seisukohta menetluse lõpetamise osas TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.
Maakohtu määrusest ei tulene, et maakohus oleks menetluse lõpetanud vaid seetõttu, et hagi
tõendamiseks on esitatud sama tõend, s.o 24. novembri 2010 kokkulepe. Maakohus on
põhjendanud, et hageja on hagi alusena sisuliselt toonud välja nõude puudumise (nõue on
täidetud) tulenevalt 24. novembri 2010 kokkuleppest, kuigi hageja ise väidab, et hagi alused on
olnud erinevad.
24. novembril 2010 kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavalduses Nooruse 7a
korteriomanditele ning Tammsaare tee 55a ja Rakvere tn 38a hoonestusõigustele seatud
ühishüpoteekide kustutamise kohta kinnitasid pooled, et ühishüpoteekidega tagatud nõuded on
hageja poolt täielikult ja kohaselt täidetud ning neil ei ole seoses nimetatud ühishüpoteekidega
edaspidi teineteise suhtes mingeid nõudeid. Poolte vahel sõlmitud kokkulepe ei puudutanud
tegelikult Ahtme mnt kinnistutele seatud ühishüpoteeki. Maakohus on eelnevalt tsiviilasjas nr
2-12-13724 otsuse p-s 42 tuvastanud, et hageja 28. veebruari 2008 garantii, mis asendati
4. juuni 2009 ühishüpoteegiga, oli eraldi tagatis ning kostja 24. novembril 2010 antud kinnitus
ühishüpoteegiga tagatud nõuete täitmise kohta ei ole üle kantav Ahtme mnt kinnistutele seatud
ühishüpoteegile.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus
muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust
maakohtu määruse tühistamiseks.
7. Maakohus lõpetas tsiviilasjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel põhjusel, et samade
poolte vahel samal alusel vaidluses sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti
kohtu lahend. Menetluse lõpetamist põhjendas maakohus asjaoluga, et kuigi hageja väitel on
hagide tsiviilasjades nr 2-12-13724 ja nr 2-15-16534 esitamise asjaolud erinevad, s.o hageja
väitel esimese hagi esitamise aluseks oli täitedokumendi puudumine ning teise hagi esitamise
aluseks oli kostja poolt 24. novembri 2010 kokkuleppe rikkumine, siis tegelikkuses viitab
hageja ikkagi sellele, et 24. novembri 2010 kokkuleppest tulenevalt puudub täitedokument ja
nõue on täidetud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, ning hageja väide, et
esimeses hagis viitas hageja 24. novembri 2010 kokkuleppele pelgalt kui tõendile, ei ole õige.
Tsiviilasjas nr 2-12-13724 esitatud hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on hageja
nõude alusena toonud välja järgmised asjaolud: hageja suhtes täitmisavalduse esitamine on
vastuolus hea usu põhimõttega, puudub õigusjõudu omav täitedokument ning puudub
õigusjõudu omav kinnistu omaniku (s.o hageja) nõusolek alluda kohesele sundtäitmisele
hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (I kd, tl 112). Täitmisavalduse hea usu põhimõttega
vastuolu kohta on hageja muuhulgas toonud välja, et Nooruse 7a korteriomanditele,
A.H. Tammsaare tn 55a ning Rakvere tn 38a hoonestusõigustele seatud ühishüpoteekidega olid
tagatud samad nõuded, mis Ahtme kinnistutele seatud ühishüpoteegiga, mistõttu kehtib kostja
24. novembri 2010 kinnitus nõude täitmise kohta ka Ahtme kinnistutele ühishüpoteegi
seadmise lepingu kohta ning hageja ja kostja vahelise kokkuleppe ühishüpoteegiga tagatud
nõuete muutmise kohta (hagiavalduse p 30.2, I kd, tl 112–113).
Seega ei ole hageja tsiviilasjas nr 2-12-13724 tuginenud 24. novembri 2010 kokkuleppele kui
tõendile, vaid on sõnaselgelt kinnitanud, et hageja hinnangul kehtib nimetatud kokkulepe ka
Ahtme kinnistutele ühishüpoteegi seadmise lepingu suhtes. Praeguses tsiviilasjas on hagi nõude
aluseks asjaolu, et kostja on loobunud Ahtme kinnistute kui tagatiste realiseerimisest
24. novembri 2010 kompromissilepinguga. Seega on nii tsiviilasjas nr 2-12-13724, kui ka
tsiviilasjas nr 2-15-16534 nõude aluseks asjaolu, et tulenevalt 24. novembri 2010 kokkuleppest
ei ole kostjal kehtivat nõuet hageja vastu.
8. Maakohus on 23. detsembri 2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-12-13724 p-s 42 leidnud, et kostja
24. novembril 2010 antud kinnitus ühishüpoteegiga tagatud nõuete täitmise kohta ei ole üle
kantav Ahtme kinnistutele seatud ühishüpoteegile. Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu
14. oktoobri 2015 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-102-15.
9. Vastuseks määruskaebuses esitatud väitele, et praeguses tsiviilasjas varasemalt hagi tagamise
määruse peale esitatud kostja määruskaebust lahendades tuvastasid kõrgema astme kohtud, et
hagide alus ei ole sama, selgitab ringkonnakohus järgmist.
Maakohus on praeguses tsiviilasjas hagi taganud ning kostja tugines hagi tagamise määrust
vaidlustades muuhulgas sellele, et tsiviilasja menetlus tuleks lõpetada, kuna poolte vahel on
sama hagieseme üle jõustunud menetlust lõpetav lahend. Maakohus jättis määruskaebuse
rahuldamata, kuid ei teinud selle kohta eraldi määrust, vaid edastas kaebuse ringkonnakohtule
lahendamiseks (TsMS § 663 lg 5). Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse TsMS § 667 lg 1
teise lause kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata määrusega (I kd, tl 196). Ringkonnakohtu
määrus ei ole TsMS § 390 lg-st 1 tulenevalt Riigikohtule edasikaevatav. Riigikohus jättis
25. aprilli 2016 määrusega kostja määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale menetlusse
võtmata (II kd, tl 8).
Eespoolöeldust nähtub, et kohtud ei ole määruskaebuse väite osas, et samade poolte vahel sama
vaidluse üle on olemas asja lahendav otsus, sisulist seisukohta võtnud.
Kuigi hageja nõude olemasolu omab hagi tagamise põhjendatuse üle otsustamisel tähendust
ning kohus peab hindama, kas hageja materiaalõiguslikul nõudel on üldse edulootust, saab
kohus hagi tagamise taotlust lahendades hagi lubatavuse kontrolli raames anda eelhinnangu
sellele, kas juhul, kui eeldada hagiavalduses märgitud asjaolude tõendatust, on hagi
rahuldamine kostja vastu võimalik (analoogia TsMS §-s 371 lg-s 2 sätestatud eelduste
kontrolliga). Seega ei hinda kohus hagi tagamise taotluse lahendamisel tõendeid ega anna neile
õiguslikku hinnangut. Sellest tulenevalt ei ole ka praeguses vaidluses kohtud hagi tagamisel
andnud hinnangu nõude aluseks olevatele asjaoludele ega nõustunud asjaoluga, et hagide alus
ei ole sama.
10. Hageja taotles määruskaebuse lahendamist suulisel kohtuistungil. Ringkonnakohus jätab
hageja taotluse rahuldamata. TsMS § 667 lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse
määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada.
11. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus menetluskulud TsMS
§ 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Kuivõrd maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei saa seda teha ka
ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4, § 177 lg 2). TsMS § 177 lg 2 järgi määrab maakohus
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke