2-15-16534/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

4. november 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-16534

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi SILBET hagi AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. augusti 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi SILBET määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Aktsiaselts SILBET

(registrikood: 13008612); esindaja vandeadvokaat Denis

Piskunov

Vastustaja (kostja): AS SEB Pank (registrikood: 10004252);

esindaja Janek Alvela

RESOLUTSIOON

Jätta Aktsiaseltsi SILBET määruskaebus rahuldamata ning

Viru Maakohtu 15. augusti 2016 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud

Aktsiaseltsi SILBET kanda. Menetluskulude rahalise

suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts SILBET (hageja) esitas 4. novembril 2015 hagi AS-i SEB Pank (kostja) vastu

sundtäitmise täiteasjas nr 042/2011/3431 lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on

sundtäitmine lubamatu põhjusel, et poolte vahel kehtib 24. novembri 2010 kompromissileping,

millega kostja loobus hagejalt saadud tagatiste realiseerimisest hagejalt saadud 640 000 euro

vastu. Kompromiss hõlmab ka Ahtme kinnistuid, mille suhtes toimub täitemenetlus.

Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, s.o täitemenetluse täiteasjas

nr 042/2011/3431 peatamiseks. Maakohus rahuldas 6. novembri 2015 määrusega hageja taotluse

ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 042/2011/3431 kuni asjas tehtava kohtulahendi

jõustumiseni (I kd, tl 90–91).

Praeguses vaidluses ei ole hagi alus identne tsiviilasjas nr 2-12-13724 menetletuga. 5. märtsi

2012 hagi (nn vana hagi) aluseks on a) kohesele sundtäitmisele allumiseks nõusoleku

puudumine; b) tagatiskokkuleppe tühisus ületagamise tõttu ja c) kostja suusõnaliste lubaduste

eiramine seoses Sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetuse saamise ning

OÜ-le Silbet Plokk antud laenulimiidi osalise kasutamata jätmisega. Käesolevas asjas

menetletava hagi (nn uue hagi) aluseks on kompromissilepinguga tagatiste realiseerimise

nõudest loobumine ja kompromissi hilisem rikkumine kostja poolt. Tegemist ei ole vaidlusega

sama eseme kohta samade poolte vahel samal alusel, mis välistaks esitatud hagi menetlemise ja

tooks kaasa menetluse lõpetamise. Tsiviilasjas nr 2-12-13724 oli poolte vahel vaidlus

täitemenetluse formaalsete eelduste üle.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja esitas juba 5. märtsil 2012 tsiviilasjas nr 2-12-13724 kostja

vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2011/3431, mille

lubamatuks tunnistamist taotleb hageja ka praeguses tsiviilasjas. Viru Maakohus jättis

23. detsembri 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-13724 hagi rahuldamata. Maakohtu otsus

jõustus 14. oktoobri 2015 Riigikohtu otsusega. Hageja on nii varasemas kui ka praeguses

tsiviilasjas tuginenud samale asjaolule, s.o poolte vahel 24. novembril 2010 sõlmitud

kokkuleppele, millega kostja kinnitas, et ühishüpoteekidega tagatud nõuded on täielikult ja

kohaselt täidetud. Nimetatud kokkuleppe sisu ja selle laienemist Ahtme kinnistutele on kohtud

eelnevas tsiviilasjas hinnanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus lõpetas 15. augusti 2016 määrusega tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p

2 alusel, tühistas alates kohtumääruse jõustumisest 6. novembri 2015 hagi tagamise määruse,

millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 042/2011/3431 ning jättis poolte menetluskulud

hageja kanda.

TsMS § 428 lg 1 p 2, kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu

lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või

jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis

välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Maakohus tuvastas, et sama eseme ja samal alusel arutatud vaidluses tsiviilasjas nr 2-12-13724

on 23. detsembril 2013 tehtud otsus, millega hagi jäeti rahuldamata. Nimetatud otsus on

jõustunud Riigikohtu 14. oktoobri 2015 otsusega, millega tühistati Tartu Ringkonnakohtu

17. detsembri 2014 otsus ja jäeti jõusse Viru Maakohtu 23. detsembri 2013 otsus.

Kuigi hageja väidab, et hagide esitamise asjaolud on erinevad, s.o esimese hagi esitamise

aluseks oli, et puudub täitedokument ning teise hagi esitamise aluseks oli, et kostja rikkus

24. novembri 2010 kokkulepet, siis tegelikkuses viitab hageja sellele, et 24. novembri 2010

kokkuleppest tulenevalt puudub täitedokument ja nõue on täidetud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

resolutsiooni p-de 1–3 tühistamist ning tsiviilasja maakohtule tagasi saatmist menetluse

jätkamiseks.

Määruskaebuse kohaselt tuvastasid kõrgema astme kohtud varasemalt, et hagide alus ei ole

sama. Vastustaja on üritanud varasemalt vaidlustada hagi tagamist viitega TsMS § 428 lg 1

p-le 2 ja väitega nagu oleks nn esimese ja teise hagi alused samad. Maakohus ei pidanud

varasemalt neid argumente põhjendatuks. Ringkonnakohus asus jõustunud määruses samale

seisukohale. Ka Riigikohus asus jõustunud määruses samale seisukohale, st et TsMS § 428 lg 1

p 2 ei kuulu asjas kohaldamisele. Esimese hagi aluseks oli kohesele sundtäitmisele allumiseks

nõusoleku puudumine, tagatiskokkuleppe tühisus ületagamise tõttu ja vastustaja suusõnaliste

lubaduste eiramine seoses KIK-lt toetuse saamise ning OÜ-le Silbeti Plokk antud laenulimiidi

osalise kasutamata jätmisega. Praeguses asjas menetletava hagi aluseks on kompromissiga

nõudest loobumine ja kompromissi hilisem rikkumine vastustaja poolt.

Esimese ja teise hagi alused on erinevad, kuid mõlemas hagis on viidatud samale tõendile, s.o

24. novembri 2010 lepingudokumendile. TsMS § 428 lg 1 p 2 ei kuulu kohaldamisele siis, kui

erinevate väidete tõendamiseks viidatakse samale tõendile. Vaidlustatud määruses on TsMS

§ 428 lg 1 p 2 kohaldamine põhjendatud väitega, et kaebuse esitaja tugines varasemas vaidluses

vastustajaga täitemenetluse lubamatuks tunnistamise üle (s.o tsiviilasi nr 2-12-13724) samale

tõendile – 24. novembri 2010 lepingudokumendile.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu.

Vastuse kohaselt vaidlustas kostja varasemas määruskaebuses hagi tagamist ning kohtud ei ole

selles menetluses avaldanud seisukohta menetluse lõpetamise osas TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.

Maakohtu määrusest ei tulene, et maakohus oleks menetluse lõpetanud vaid seetõttu, et hagi

tõendamiseks on esitatud sama tõend, s.o 24. novembri 2010 kokkulepe. Maakohus on

põhjendanud, et hageja on hagi alusena sisuliselt toonud välja nõude puudumise (nõue on

täidetud) tulenevalt 24. novembri 2010 kokkuleppest, kuigi hageja ise väidab, et hagi alused on

olnud erinevad.

24. novembril 2010 kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavalduses Nooruse 7a

korteriomanditele ning Tammsaare tee 55a ja Rakvere tn 38a hoonestusõigustele seatud

ühishüpoteekide kustutamise kohta kinnitasid pooled, et ühishüpoteekidega tagatud nõuded on

hageja poolt täielikult ja kohaselt täidetud ning neil ei ole seoses nimetatud ühishüpoteekidega

edaspidi teineteise suhtes mingeid nõudeid. Poolte vahel sõlmitud kokkulepe ei puudutanud

tegelikult Ahtme mnt kinnistutele seatud ühishüpoteeki. Maakohus on eelnevalt tsiviilasjas nr

2-12-13724 otsuse p-s 42 tuvastanud, et hageja 28. veebruari 2008 garantii, mis asendati

4. juuni 2009 ühishüpoteegiga, oli eraldi tagatis ning kostja 24. novembril 2010 antud kinnitus

ühishüpoteegiga tagatud nõuete täitmise kohta ei ole üle kantav Ahtme mnt kinnistutele seatud

ühishüpoteegile.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks.

7. Maakohus lõpetas tsiviilasjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel põhjusel, et samade

poolte vahel samal alusel vaidluses sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti

kohtu lahend. Menetluse lõpetamist põhjendas maakohus asjaoluga, et kuigi hageja väitel on

hagide tsiviilasjades nr 2-12-13724 ja nr 2-15-16534 esitamise asjaolud erinevad, s.o hageja

väitel esimese hagi esitamise aluseks oli täitedokumendi puudumine ning teise hagi esitamise

aluseks oli kostja poolt 24. novembri 2010 kokkuleppe rikkumine, siis tegelikkuses viitab

hageja ikkagi sellele, et 24. novembri 2010 kokkuleppest tulenevalt puudub täitedokument ja

nõue on täidetud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, ning hageja väide, et

esimeses hagis viitas hageja 24. novembri 2010 kokkuleppele pelgalt kui tõendile, ei ole õige.

Tsiviilasjas nr 2-12-13724 esitatud hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on hageja

nõude alusena toonud välja järgmised asjaolud: hageja suhtes täitmisavalduse esitamine on

vastuolus hea usu põhimõttega, puudub õigusjõudu omav täitedokument ning puudub

õigusjõudu omav kinnistu omaniku (s.o hageja) nõusolek alluda kohesele sundtäitmisele

hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (I kd, tl 112). Täitmisavalduse hea usu põhimõttega

vastuolu kohta on hageja muuhulgas toonud välja, et Nooruse 7a korteriomanditele,

A.H. Tammsaare tn 55a ning Rakvere tn 38a hoonestusõigustele seatud ühishüpoteekidega olid

tagatud samad nõuded, mis Ahtme kinnistutele seatud ühishüpoteegiga, mistõttu kehtib kostja

24. novembri 2010 kinnitus nõude täitmise kohta ka Ahtme kinnistutele ühishüpoteegi

seadmise lepingu kohta ning hageja ja kostja vahelise kokkuleppe ühishüpoteegiga tagatud

nõuete muutmise kohta (hagiavalduse p 30.2, I kd, tl 112–113).

Seega ei ole hageja tsiviilasjas nr 2-12-13724 tuginenud 24. novembri 2010 kokkuleppele kui

tõendile, vaid on sõnaselgelt kinnitanud, et hageja hinnangul kehtib nimetatud kokkulepe ka

Ahtme kinnistutele ühishüpoteegi seadmise lepingu suhtes. Praeguses tsiviilasjas on hagi nõude

aluseks asjaolu, et kostja on loobunud Ahtme kinnistute kui tagatiste realiseerimisest

24. novembri 2010 kompromissilepinguga. Seega on nii tsiviilasjas nr 2-12-13724, kui ka

tsiviilasjas nr 2-15-16534 nõude aluseks asjaolu, et tulenevalt 24. novembri 2010 kokkuleppest

ei ole kostjal kehtivat nõuet hageja vastu.

8. Maakohus on 23. detsembri 2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-12-13724 p-s 42 leidnud, et kostja

24. novembril 2010 antud kinnitus ühishüpoteegiga tagatud nõuete täitmise kohta ei ole üle

kantav Ahtme kinnistutele seatud ühishüpoteegile. Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu

14. oktoobri 2015 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-102-15.

9. Vastuseks määruskaebuses esitatud väitele, et praeguses tsiviilasjas varasemalt hagi tagamise

määruse peale esitatud kostja määruskaebust lahendades tuvastasid kõrgema astme kohtud, et

hagide alus ei ole sama, selgitab ringkonnakohus järgmist.

Maakohus on praeguses tsiviilasjas hagi taganud ning kostja tugines hagi tagamise määrust

vaidlustades muuhulgas sellele, et tsiviilasja menetlus tuleks lõpetada, kuna poolte vahel on

sama hagieseme üle jõustunud menetlust lõpetav lahend. Maakohus jättis määruskaebuse

rahuldamata, kuid ei teinud selle kohta eraldi määrust, vaid edastas kaebuse ringkonnakohtule

lahendamiseks (TsMS § 663 lg 5). Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse TsMS § 667 lg 1

teise lause kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata määrusega (I kd, tl 196). Ringkonnakohtu

määrus ei ole TsMS § 390 lg-st 1 tulenevalt Riigikohtule edasikaevatav. Riigikohus jättis

25. aprilli 2016 määrusega kostja määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale menetlusse

võtmata (II kd, tl 8).

Eespoolöeldust nähtub, et kohtud ei ole määruskaebuse väite osas, et samade poolte vahel sama

vaidluse üle on olemas asja lahendav otsus, sisulist seisukohta võtnud.

Kuigi hageja nõude olemasolu omab hagi tagamise põhjendatuse üle otsustamisel tähendust

ning kohus peab hindama, kas hageja materiaalõiguslikul nõudel on üldse edulootust, saab

kohus hagi tagamise taotlust lahendades hagi lubatavuse kontrolli raames anda eelhinnangu

sellele, kas juhul, kui eeldada hagiavalduses märgitud asjaolude tõendatust, on hagi

rahuldamine kostja vastu võimalik (analoogia TsMS §-s 371 lg-s 2 sätestatud eelduste

kontrolliga). Seega ei hinda kohus hagi tagamise taotluse lahendamisel tõendeid ega anna neile

õiguslikku hinnangut. Sellest tulenevalt ei ole ka praeguses vaidluses kohtud hagi tagamisel

andnud hinnangu nõude aluseks olevatele asjaoludele ega nõustunud asjaoluga, et hagide alus

ei ole sama.

10. Hageja taotles määruskaebuse lahendamist suulisel kohtuistungil. Ringkonnakohus jätab

hageja taotluse rahuldamata. TsMS § 667 lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse

määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada.

11. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus menetluskulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Kuivõrd maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei saa seda teha ka

ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4, § 177 lg 2). TsMS § 177 lg 2 järgi määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke