2-16-6315/40 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Määruse tegemise aeg ja koht

2. november 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-6315

Tsiviilasi

R.K. hagi K.K. vastu kasutuseeliste hüvitamiseks

ja pärandvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

8100 eurot

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: R.K. (ik XXX; elukoht XXX)

hageja esindaja riigi õigusabi korras: advokaat

Katrin Jennsen (OÜ Advokaadibüroo Sirje Must

Elva osakond; e-post katrin@sirjemust.ee)

kostja: K.K. (ik XXX; elukoht XXX)

kostja esindajad: seaduslik esindaja M.K. (ik XXX;

XXX) ja riigi õigusabi korras advokaat Eve Laine

(advokaadibüroo Ann Saar; e-post eve@annsaar.ee)

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada R.K. ja K.K. seadusliku esindaja M.K. vahel sõlmitud järgmine

kompromiss:

1. Hageja ja kostja ühisomandis oleva pärimise teel omandatud vara suhtes kehtivat

pärandvara ühisust ei lõpetata ning pärandvara ei jagata.

2. Hageja loobub AÕS § 70 lg 6 (ühisomandile kohaldatavatele kaasomandi kohta

käivate sätete kohaselt) kohaselt AÕS § 76 ja 77 alusel ühisomandi lõpetamise

nõudest kostja vastu.

3. Hageja võõrandab temale kuuluva osa pärandvarast kostja seaduslikule esindajale

M.K.le.

4. M.K. maksab hagejale pärandvara võõrandamise eest hüvitist 25 000 eurot.

5. Menetlusosalised on kokku leppinud, et menetluskulud (sh õigusabikulud) jäävad

menetlusosaliste endi kanda.

II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-6315.

III. Vabastada R.K. riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest seoses Tartu Maakohtu

10.05.2016 määrusega antud menetlusabiga.

2/3

IV. Vabastada R.K. K.K. riigi õigusabi tasu ja kulude riigituludesse tasumise kohustusest

seoses Tartu Maakohtu 26.05.2016 määrusega antud menetlusabiga.

V. Määrus toimetada kätte pooltele ja saata Rahandusministeeriumile.

VI. Määruse peale ei saa esitada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise osas

määruskaebust.

ASJAOLUD

1. 29.02.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-2236 rahuldas Tartu Maakohus R.K.

(hageja) riigi õigusabi taotluse, andis talle menetlusabi ning määras õigusdokumendi

koostamiseks ja esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus riigi õigusabi

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.

2. 20.04.2016 esitas hageja esindaja riigi õigusabi korras advokaat Katrin Jennsen Tartu

Maakohtule hageja nimel hagi K.K. (kostja) vastu järgmistes nõuetes:

2.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks XXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXX)

valduse ja kasutuseelise kaotusest tulenev kahjuhüvitis 100 eurot iga kuu eest, mil

hageja ei ole saanud ühisomanikuna temale kuuluvat kinnisasja kasutada, kokku

46 kuud, 4600 eurot;

2.2. lõpetada ühisomand selliselt, et kinnisasi anda üle kostjale ning panna kostjale

kohustus välja maksta hagejalt tema osa ühisomandist rahas, s.o 1/2 kinnisasja

väärtusest, s.o 45 000 eurot, või alternatiivselt müüa kinnisasi avalikul

enampakkumisel ning saadud raha jagada ühisomanike vahel võrdselt;

2.3. lõpetada ühisomand sõiduauto Opel Astra (reg märk XXX) suhtes ning jätta see

hageja ainuomandisse;

2.4. lõpetada ühisomand sõiduauto Volkswagen Passat (reg märk XXX) suhtes ning

jätta see kostja ainuomandisse;

2.5. lõpetada ühisomand pensionikonto Swedbank Pensionifond K3 osakute suhtes,

mille saldo seisuga 17.04.2012 oli 2405,040 osakut, ning jagada see poolte vahel

reaalosadeks selliselt, et hageja ainuomandisse jääb 1202,520 osakut ning kostja

ainuomandisse 1202,520 osakut.

Hagiavalduse järgi suri poolte ema M.K. 20.12.2011, tema pärijatena said pooled järgmise

vara ühisomanikeks: korteriomand XXX, kaks sõiduautot ning pensionikonto osakud.

Pärast ema surma ei võimaldanud ema elukaaslane M.K. hagejal elada XXX asuvas

korteris. Mingeid kokkuleppeid korteriomandi kasutamiseks M.K. kostja seadusliku

esindajana hagejaga sõlminud ei ole (tlk 1-6, 21-23).

3. 10.05.2016 määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse ja vabastas hageja

hagiavalduselt riigilõivu 700 eurot tasumisest (tlk 49-50).

4. 10.05.2016 määrusega võttis kohus hagi menetlusse (tlk 54-55).

5. 26.05.2016 määrusega andis kohus kostjale riigi õigusabi esindamiseks käesolevas

tsiviilasjas kohustusega hüvitada osamaksetena osaliselt riigi õigusabi tasu ja kulud – 50%

igakuiste võrdse suurusega osamaksetena kaheksa kuu jooksul õigusteenuse osutamise

lõpetamisest (tlk 97-98).

6. 01.11.2016 esitasid pooled kohtule kompromissi. Selle järgi sõlmivad pooled

kompromisslepingu alaealise kostja seadusliku esindaja M.K. ning lepingulise esindaja

advokaat Eve Laine heakskiidul õiguslikult vaieldavate õigussuhete muutmiseks

3/3

vaieldamatuteks vastastikuste järeleandmiste teel ja paluvad selle kohtul kinnitada ning

menetluse lõpetada. Menetlusosalised on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest

tagajärgedest. Kostja seaduslik esindaja ja lepinguline esindaja on seisukohal, et

kompromiss vastab täielikult alaealise kostja huvidele, kuna selle kohaselt loobutakse

alaealise kostja varaga toimingute tegemisest. Selliselt säilib alaealise kostja vara (ühtlasi

tema eluase) puutumatuna ning tema huvid jäävad kahjustamata. TsMS § 190 lg 7 alusel

paluvad pooled vabastada ennast menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest

seoses menetlusabi korras määratud ja määratavate menetluskuludega. Menetlusosalised

on kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele

määruskaebuse esitamise õigusest loobumises.

KOHTU SEISUKOHT

7. TsMS § 430 lg 1 I ja II lause sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga ning kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 I lause järgi ei kinnita

kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub

olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb

kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada.

8. TsMS § 190 lg 4 I lause näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude

kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud

riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 5 II lause näeb ette, et menetluskulud,

mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, mõistab

kohus asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi

rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude

kandmisel. Seega tuleks mõista hagejalt riigituludesse välja nii riigilõiv, mille tasumisest

ta oli vabastatud, kui kostja riigi õigusabi tasu ja kulud.

TsMS § 190 lg 7 alusel ning kompromissi sõlmimist arvestades peab kohus võimalikuks

vabastada hageja riigilõivu ning kostjale antud riigi õigusabi tasu ja kulude riigituludesse

tasumise kohustustest.

Kuna hageja sai riigi õigusabi tagastamise kohustuseta ning TsMS §-st 190 ei tulene, et

see tuleks kompromissi sõlmimise korral hüvitada kostjal, puudub vajadus võtta seisukoht

hagejale antud riigi õigusabi tasu ja kulude riigituludesse tasumise kohta.

9. TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa määruse peale kompromissi

kinnitamise ja menetluse lõpetamise osas määruskaebust esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik