3-16-1259/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tanel Saar, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

03.11.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1259

Haldusasi

Andrei Grišini (Grišin) kaebus Tallinna Vangla vastu

talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas

18 370 eurot seoses kinnipidamistingimustega

Menetluse alus ringkonnakohtus

Andrei Grišini määruskaebus Tartu Halduskohtu

21.09.2016. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Andrei Grišin

Vastustaja – Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.09.2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Andrei Grišin esitas 28.03.2015 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise

taotluse, mis registreeriti Tallinna Vanglas 29.03.2015.

2. Tallinna Vangla tagastas 30.05.2016. a otsustusega nr 5-37/16/72-2 (tl 6-8p) A. Grišini

kahju hüvitamise taotluse perioodi osas 08.08.2006–28.03.2013 läbivaatamatult ning perioodi

osas 29.03.2013–01.03.2016 jättis rahuldamata.

3. Andrei Grišin esitas 26.06.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega nõudis Tallinna

Vanglalt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 18 370 eurot seoses

kinnipidamistingimustega ajavahemikul 08.08.2006–01.03.2016.

4. Tartu Halduskohus tagastas 14.07.2016. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse

mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seoses toidu kvaliteediga ja resolutsiooni p-ga 2

tagastas kaebuse ajavahemiku osas 08.08.2006–28.03.2013. Määruse resolutsiooni p-ga 4

võttis halduskohus kaebuse seoses ruumipuudusega kambrites ja jalutusboksis, ventilatsiooni

puudulikkusega, akende nõuetele mittevastavusega, kambrivälise tegevuse (vaba aja

veetmine) puudulikkusega, duši kasutamise ebapiisavusega, WC kasutamiseks pika ooteajaga

ja spordisaali kasutamise võimaldamata jätmisega menetlusse.

5. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 14.07.2016. a määruse resolutsiooni p 2 peale

määruskaebuse ning palus halduskohtu määruse selles osas tühistada.

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 19.10.2016. a määrusega kaebaja määruskaebuse

rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.07.2016. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

7. Tartu Halduskohus jättis 21.09.2016. a määruse resolutsiooni p-ga 1 läbi vaatamata

kaebuse seoses ruumipuudusega kambrites ja jalutusboksis, ventilatsiooni puudulikkusega,

akende nõuetele mittevastavusega, kambrivälise tegevuse (vaba aja veetmine) puudulikkusega

ja spordisaali kasutamise võimaldamata jätmisega ajavahemikul 29.03.2013-01.03.2016.

Määruse kohaselt juhtis vastustaja vastuses kohtu tähelepanu asjaolule, et kaebuse osas seoses

ruumipuudusega kambrites ja jalutusboksis, ventilatsiooni puudulikkusega, akende nõuetele

mittevastavusega, kambrivälise tegevuse (vaba aja veetmine) puudulikkusega ja spordisaali

kasutamise võimaldamata jätmisega ajavahemikul 29.03.2013–01.03.2016 on kaebajal

läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8 ning

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) saab halduskohus menetleda kinni peetava isiku

hüvitamiskaebust üksnes ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse

menetluse. Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb halduskohtul kaebuse menetlusse võtmise

otsustamisel kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ja kohtule esitatud

kahjunõude vastavust. Kaebaja on Tallinna Vanglale esitatud kahjunõude kohaselt taotlenud

talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ajavahemikul 21.07.2009–01.03.2016 vaid

seoses sooja vee puudumisega (kuni septembrini 2014) ja WC kasutamisega. Seega nõustus

halduskohus vastustajaga, et kaebuse seoses ruumipuudusega kambrites ja jalutusboksis,

ventilatsiooni puudulikkusega, akende nõuetele mittevastavusega, kambrivälise tegevuse

(vaba aja veetmine) puudulikkusega ja spordisaali kasutamise võimaldamata jätmisega

ajavahemikul 29.03.2013–01.03.2016 on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

Järelikult ei ole kaebus selles osas HKMS § 47 lg 1 kohaselt lubatav ning tuleb HKMS § 151

lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel jätta läbi vaatamata. Halduskohus selgitas, et kohtumenetlusse

jäi hüvitamiskaebus seoses sooja vee puudumisega (kuni september 2014) ja WC

kasutamisega ajavahemikul 29.03.2013–01.03.2016.

8. Kaebaja esitas 02.10.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.09.2016. määruse

resolutsiooni p 1 peale. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et ta ei ole vaidlustanud

ruumipuudust Tallinna Vangla kambrites ja jalutusboksides, ventilatsioonipuudulikkust,

ebapiisavat tegevust väljaspool kambrit ja spordisaali külastamisvõimaluste vähesust, samuti

seda, et dušši oli võimalik kasutada vaid üks kord nädalas 18-19 minuti jooksul inimese

kohta. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu vastustaja vastuse punktile 7, mille kohaselt vangla

kaebaja arvates sisuliselt nõustub rikkumistega. Samuti ei nõustu kaebaja sellega, et

aegumistähtaega arvestatakse eelneva kolme aasta jooksul. Kaebaja märgib, et ta oli Tallinna

Vanglas 11.07.2006-01.03.2016 vahetpidamata ning 21.07.2009-01.03.2016 oli avatud

sektsioonis. Kaebaja ei nõustu tema kaebuse ajalisteks perioodideks jagamisega ning palub

kaebuse läbi vaadata täies ulatuses.

9. Vastustaja palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata ning

halduskohtu määrus muutmata. Vastustaja märgib, et ta jääb oma 04.08.2016. a vastuses

kaebusele esitatud seisukohtade juurde ning palub nendega arvestada. Kaebaja väited, mis

puudutavad kaebuse tagastamist ajavahemiku 08.08.2006-28.03.2013 osas palub vastustaja

jätta tähelepanuta, sest nende osas on Tartu Ringkonnakohus võtnud seisukoha 19.10.2016. a

määruses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 21.09.2016. a määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väidete osas

märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et määruskaebuse väited, mis

puudutavad kaebuse tagastamist perioodi osas 08.08.2006-28.03.2013 ei ole käesoleva

määruskaebuse lahendamisel asjakohased, sest selles osas tagastas halduskohus kaebuse

14.07.2016. a määrusega, mille kaebaja määruskaebusega ka vaidlustas. Tartu

Ringkonnakohus võttis kaebaja viidatud määruskaebuse osas seisukoha juba 19.10.2016. a

määrusega. Kuna kaebaja on käesoleva määruskaebuse esitanud Tartu Halduskohtu

21.09.2016. a määruse peale, millega halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata seoses

ruumipuudusega kambrites ja jalutusboksis, ventilatsiooni puudulikkusega, akende nõuetele

mittevastavusega, kambrivälise tegevuse (vaba aja veetmine) puudulikkusega ja spordisaali

kasutamise võimaldamata jätmisega ajavahemikul 29.03.2013–01.03.2016, siis saab

ringkonnakohus võtta käesolevas määruskaebemenetluses seisukoha üksnes selle kohta, kas

halduskohus on nimetatud osas jätnud kaebuse õigesti läbi vaatamata.

12. Halduskohus on 21.09.2016. a määruses õigesti märkinud, et kaebaja hüvitamiskaebusele

kohaldub VangS § 1¹ lg-st 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus ning selle läbimata

jätmise korral ei ole kaebus HKMS § 47 lg 1 kohaselt lubatav ning tuleb HKMS § 151 lg 1 p

1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel jätta läbi vaatamata.

13. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et tal on kambrites ja

jalutusboksis ruumipuuduse, ventilatsiooni puudulikkuse, ebapiisava tegevusega väljaspool

kambrit, spordisaali ja duši vähese kasutamise võimaluste osas kohustuslik kohtueelne

menetlus läbitud. Kaebaja on küll need väited kahju hüvitamise taotluses esitanud, kuid

üksnes seoses perioodiga 2006–2009 (tl 14p-20p). Käesolevas asjas on menetluses kaebus

seoses perioodiga 29.03.2013–01.03.2016. Kaebaja on kahju hüvitamise taotluses märkinud,

et perioodil 21.07.2009–01.03.2016 viibis ta avatud sektsioonis, kus puudus kuni septembrini

2014 soe vesi ning WC kasutamine oli öisel ajal raskendatud. Seega on tal perioodi osas

29.03.2013–01.03.2016 läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus üksnes nende väidete osas.

14. Vastupidisele seisukohale ei anna alust jõuda ka kaebaja kahju hüvitamise taotluses

esitatud väide, et kõik puudujäägid kinnipidamistingimustes mõjutasid teda katkestamatult 9

aasta jooksul, s. o 2006–2016 (tl 21). Perioodi osas 21.07.2009–01.03.2016 on kaebaja kahju

hüvitamise taotluses siiski sõnaselgelt märkinud, et ajal, mil ta viibis avatud osakonnas,

esinesid kinnipidamistingimustes puudujäägid üksnes seoses sooja vee puudumise ning WC

öisel ajal kasutamise võimalustega (tl 21).

Sellele, et kaebaja nõue seoses ruumipuudusega kambrites, probleemidega jalutuskäigu

võimaluste ja spordisaali kasutamise võimalustega, seoses akende, loomuliku valguse ja

ventilatsiooni samuti vaba aja veetmise võimaluste puudulikkuse, ning duši kasutamise ja

väljastatud toidu kvaliteedi probleemidega hõlmas vaid perioodi 2006–2009, viitab

ringkonnakohtu hinnangul ka kaebaja kahju hüvitise nõude suuruse arvutuskäik. Kaebaja on

kahju hüvitamise taotluses taotlenud aja eest, mil ta viibis eeluurimise all, 15 eurot päevas

hüvitist, ning perioodi eest 21.07.2009–01.03.2016, mil ta viibis avatud sektsioonis, taotlenud

1 euro suurust hüvitist ühe päeva eest. Seega on kaebaja ilmselgelt pidanud avatud sektsiooni

kinnipidamistingimusi oluliselt paremateks, mis viitab otseselt sellele, et kaebaja on perioodil

21.07.2009–01.03.2016 avatud sektsioonis viibimise ajal kinnipidamistingimuste

puudujääkidena, mille eest ta kahju hüvitamist taotleb, mõelnudki üksnes sooja vee

puudumist kuni september 2014 ning öisel ajal WC kasutamise piiranguid.

15. Seega ei nähtu kaebaja kahju hüvitamise taotlusest, et perioodi osas

29.03.2013–01.03.2016 oleks kaebaja esitanud mittevaralise kahju hüvitise nõude vanglale

seoses ruumipuudusega kambrites, probleemidega jalutuskäigu võimaluste ja spordisaali

kasutamise võimalustega, seoses akende, loomuliku valguse ja ventilatsiooni samuti vaba aja

veetmise võimaluste puudulikkuse, ning duši kasutamise ja väljastatud toidu kvaliteedi

probleemidega. Järelikult on kaebajal nende väidete osas kohustuslik kohtueelne menetlus

läbimata ning halduskohus on õigesti jätnud kaebuse selles osas läbi vaatamata.

16. Samuti ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse väitega, nagu oleks vastustaja vastuses

kaebusele rikkumisega nõustunud. Vastustaja on vastuses üksnes märkinud, et juhul, kui

halduskohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebus tuleks nende väidete osas jätta

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu rahuldamata, esitab vastustaja ka

sisulised vastuväited kaebusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita selles seisukohas miski

rikkumistega nõustumisele.

17. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

21.09.2016. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Tanel Saar

Maili Lokk