3-16-2000/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

03.11.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-2000

Haldusasi

Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.10.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Reinomägi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.10.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Taotleja esitas Tartu Halduskohtule 05.10.2016 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse

kohaselt esitas taotleja 04.09.2016 Viru Vanglale vaide, mille Viru Vangla 05.10.2016. a

otsusega nr 6-12/225-2 osaliselt tagastas ja osaliselt rahuldamata jättis. Taotleja soovib riigi

õigusabi, et esitada kohtule kaebus.

2. Tartu Halduskohus jättis 17.10.2016. a määrusega kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata. Halduskohus jättis kaebaja riigiõigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi

seaduse § 7 lg 1 p-i 1 alusel, kuna taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohus

leidis, et kui taotleja oli võimeline esitama haldusorganile vaide, mida haldusorgan sai

menetleda ja sisuliselt lahendada, siis on ta võimeline koostama samas asjas ka kaebuse

halduskohtule. Kohus ei nõustunud taotleja väitega, et asi on olemuselt keerukas. Taotleja on

võimeline iseseisvalt selgitama, miks peab ta valeks Viru Vangla hinnangut, et kodukorra lisa

kehtetuks tunnistamise nõue on esitatud tähtaega ületades. Vajadusel saab kohus pärast

kaebuse esitamist abistada taotlejat kaebuse täpsustamisel või täiendamisel. Kohtute

infosüsteemist nähtub, et taotleja on korduvalt esitanud halduskohtule kaebusi, määruskaebusi

ja taotlusi, milles on toonud esile oma nõuete aluseks olevad asjaolud ja esitanud

põhjendused. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis see, et kaebajal oleksid juriidilised

teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab asjaolude ja kaebaja seisukohtade

arusaadavast kirjeldamisest. Tulenevalt uurimisprintsiibist selgitab kohus haldusasjas

vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ning kogub tõendeid ning suunab ja abistab

kaebajat. Samuti selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku

kohtupraktika, mistõttu ei ole kaebuses vaja viidata õigusaktidele ja kohtulahenditele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Taotleja esitas 19.10.2016 Tartu Halduskohtule avalduse, milles soovib riigi õigusabi

selleks, et vaidlustada kohtu 17.10.2016. a määrus. Kaebaja selgitab, et vajab riigi õigusabi

selleks, et vältida kaebaja ebainimlikku kohtlemist ning tagada kaebaja õiguste tõhus kaitse.

4. Tartu Halduskohus 25.10.2016. a määruses tõlgendas kaebaja 19.10.2016. a avaldust

määruskaebusena halduskohtu 17.10.2016. a määrusele, võttis määruskaebuse menetlusse,

jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 17.10.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega

pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud

väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.

7. Eelnevast tulenevalt puuduvad alused Tartu Halduskohtu 17.10.2016. a määruse

tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel