1-12-11980/43 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-11980

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 13. oktoobri 2016

määrus Silver Rüütlile Harju Maakohtu 13. detsembri

2012 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises

KarS § 74 lg 4 alusel

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Silver Rüütel (isikukood 38206236549),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Silver Rüütli määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu

kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 13.12.2012 otsusega karistati Silver Rüütlit KarS § 424 järgi 3 kuu

vangistusega.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks

mõisteti S. Rüütlile 2 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o

12.12.2012 kuni 13.12.2012, s.o 2 päeva vangistust, seega karistust jääb kanda 1 kuu 28 päeva

vangistust.

KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S. Rüütel ei

pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

2. 26.02.2013 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb S.

Rüütlile mõistetud karistuse täitmisele pööramist.

2.1. Tartu Maakohtu 16.04.2013 määrusega kuulutati S. Rüütel tagaotsitavaks ning määrati

tema tabamisel tõkendina kohaldamiseks vahistamine.

2.2. 11.10.2016 peeti PPA poolt kinni S. Rüütel.

Maakohtu määrus

3. Tartu Maakohtu 13.10.2016 määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele S. Rüütlile

Harju Maakohtu 13.12.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 kuu 28 päeva

vangistust.

3.1. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt toimusid kriminaalhooldusametnikul S. Rüütliga

kokkulepitud aegadel vaid 2 esimest kohtumist. Kolmandale kohtumisele 2013 jaanuaris jättis

süüdimõistetu ilmumata, kuid tuli siiski mõni päev peale kokkulepitud aega iseseisvalt ilma

ette teatamata kriminaalhooldusosakonda ning tegi avalduse kriminaalhoolduse üleviimiseks

teise osakonda. Üleviimisega seonduvasse elukohakontrolli süüdimõistetu aga ei ilmunud

ning seega tema kriminaalhoolduse teostamist teise osakonda üle viia ei õnnestunud. Peale

seda on kriminaalhooldaja saatnud süüdimõistetule kutseid kriminaalhooldusosakonda

kohtumistele ilmumiseks, kuid süüdimõistetu ei ole kohale ilmunud ning ei ole teavitanud ka

oma mitteilmumisest või selle põhjustest. Samuti ei ole süüdimõistetu esitanud

kriminaalhooldusametnikule dokumente endale hoolduskavas võetud rahaliste kohustuste

täitmise kohta ning kriminaalhooldusametnikul on jäänud mulje, et süüdimõistetu ei ole

tegelike muutuste läbiviimiseks oma elus motiveeritud.

Maakohus leidis, et eeltooduga on süüdimõistetu poolt kriminaalhoolduse nõuete rikkumine

tõendamist leidnud ning arvestades seejuures ka süüdimõistetu kohtuistungil antud selgitusi ei

saa teha järeldust, et kriminaalhooldusnõuete rikkumine oleks olnud tema poolt mõjuvalt

põhjendatud.

3.2. Süüdimõistetu on oma käitumisega temale kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse

sisulist teostamist takistanud ning on karistuse kandmisest kõrvale hoidunud juba aastaid, on

jätnud ilmumata kriminaalhooldusosakonda ja samuti mitmel korral kohtusse. On ilmne, et

senini ei ole süüdimõistetu oma karistuse nõuetekohaseks kandmiseks ja kuriteoriskidega

tegelemiseks olnud motiveeritud. Arvestades süüdimõistetu pikaajalist kõrvalehoidumist

kriminaalhooldusest ja kohtust ning samuti tema poolt kohtuistungil avaldatud põhjendusi, on

maakohtu hinnangul ka alust kahelda, et ta oleks edasiselt motiveeritud oma käitumist

korrigeerima ning tegema kriminaalhooldusametnikuga igakülgset koostööd. Süüdimõistetu

on senini suhtunud temale mõistetud karistusse äärmiselt ükskõikselt ega ole osanud hinnata

temale antud võimalust jätkata oma elu vabaduses kriminaalhoolduse nõudeid täites.

3.3. Kohtuistungil antud selgitused olid S. Rüütli poolt suuresti ennastõigustava iseloomuga ja

teisi, eelkõige kriminaalhooldajat, süüdistavad. Tema lubadused edaspidiselt

kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt järgida ei olnud maakohtu jaoks veenvad ning on

samamoodi küsitavad, kui isik on endiselt seotud võimaliku tööga Soomes või Eesti erinevas

paigus. Kuna karistuse määramisest ja selleks antud karistustähtaja möödumisest on möödas

juba niivõrd pikk ajavahe, isik on alates 2013 algusest täiesti ükskõikselt suhtunud endale

kohtu poolt pandud kohustustesse ja leiab jätkuvalt erinevaid õigustusi oma senisele

käitumisele, olles ka seisukohal, et seekord peaks veelkord talle vastu tuldama ja muutma

2012 mõistetud karistus talle kandmiseks sobivamas vormis, siis ei näinud maakohus tema

puhul mingit muud võimalust, kui määrata, et isik peab oma senini kandmata jäänud karistuse

ära kandma reaalselt kinnipidamiskohas. On alust arvata, et kriminaalhooldusega jätkamine

süüdimõistetu puhul niivõrd pika ajavahe järel oma eesmärki ei täidaks ning on suur

tõenäosus, et S. Rüütel asuks ka edaspidiselt karistuse kandmisest kõrvale hoidma.

Määruskaebuse sisu

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes ei nõustu maakohtu määrusega

ning palub teha uue määruse, millega määratakse talle uus 1 aasta pikkune katseaeg, kuna ta

leiab, et karistus on oma eesmärgi täitnud. S. Rüütel toob välja, et ta on motiveeritud elama

õiguskuulekalt ning kuna ta elas ja töötas Soomes, siis ei olnud tal võimalik töölt ja pere

juurest igal ajal ära tulla. Mõistetud karistus on oma eesmärgid täitnud mitu aastat tagasi.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub

maakohtu määruses toodud põhistustega ega ei pea neid vajalikuks üle korrata.

6. Kuigi KarS § 74 lg 4 kohaselt ei too katseaja tingimuste rikkumine obligatoorselt kaasa

karistuse täitmisele pööramist, vaid annab nii kriminaalhooldusametnikule kui kohtule

kaalutlusõiguse, leiab kolleegium, et S. Rüütli puhul on vangistuse täitmisele pööramine

põhjendatud. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu täitnud

registreerimiskohustust. Ettekande kohaselt toimusid ainult kaks esimest registreerimist ja

sisuliselt edasist kriminaalhooldust ei ole toimunud, mistõttu puudub alus väita, et S. Rüütli

puhul on mõistetud karistus oma eesmärgid saavutanud. Ringkonnakohus märgib, et

süüdimõistetule oli antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid S. Rüütel ei ole sellest

vastavaid järeldusi teinud ega ole allunud korrale. Süüdimõistetu kohustus on alluda

kriminaalhooldusele ning vastavate taotluse alustel on võimalik süüdimõistetul hälbida

kokkulepitud korrast. Sellest pole aga S. Rüütel lähtunud. See ei tähenda, et kuigi

süüdimõistetu oli teadlik kehtivast korrast ning kohtuotsusega määratud kohustustest, on

mõjuvaks põhjuseks karistuse täitmisele pööramata jätmisel isiku lahkumine kohtu poolt

määratud elukohast, kuna ta töötab mujal ja soovib vastava taotluse lahendamiseta mujale

elama asuda.

Süüdimõistetu on teadlik, millised tagajärjed saabuvad, kui ta ei täida talle kohtuotsusega

määratud kohustusi. Pannes toime rikkumise, peab isik saama aru, et sellele järgnevad ka

tagajärjed. Määruskaebuses väljatoodu ei anna alust maakohtuga võrreldes teistsugusele

seisukohale asumiseks. Alternatiivse lahenduse, s.o katseaja pikendamine, kohaldamine ei ole

süüdimõistetu puhul isikust tulenevatel asjaoludel võimalik ega ka põhjendatud.

7. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab

ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 13.10.2016 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu

määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Mati Kartau