Legislator Case Law & Legislation
2-16-11904/19 AI generated

2-16-11904/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-11904/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Sven Aadli (hageja) esitas 5. augustil 2016 hagi Arvo Kullamaa (kostja) vastu aktsiate ostueesõiguse olemasolu tuvastamiseks ja aktsiate võõrandamistehingu tingimuste esitamiseks.

Legislator headnote

AI generated

2-16-11904/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Sven Aadli (hageja) esitas 5. augustil 2016 hagi Arvo Kullamaa (kostja) vastu aktsiate ostueesõiguse olemasolu tuvastamiseks ja aktsiate võõrandamistehingu tingimuste esitamiseks.

Keywords

AI generated
authorization to sue regulatory acts unissued share insurance certificate failure to keep accounts lack of shareholder standing
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

3. november 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-11904

Tsiviilasi

Sven Aadli hagi Arvo Kullamaa vastu aktsiate ostueesõiguse

olemasolu tuvastamiseks ja aktsiate võõrandamistehingu

tingimuste esitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. augusti 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Arvo Kullamaa määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Arvo Kullamaa (isikukood:

XXXXXXXXXX); esindaja vandeadvokaat Anto Kasak;

Vastustaja (hageja): Sven Aadli (isikukood: XXXXXXXXX);

esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Arvo Kullamaa määruskaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 22. augusti 2016 määrus.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Sven Aadli

hagi tagamise taotlus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse

kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole Riigikohtule edasi kaevatav.

ASJAOLUD

1. Sven Aadli (hageja) esitas 5. augustil 2016 hagi Arvo Kullamaa (kostja) vastu aktsiate

ostueesõiguse olemasolu tuvastamiseks ja aktsiate võõrandamistehingu tingimuste esitamiseks.

Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse. 18 augustil 2016 täpsustas hageja

nõuet ning hagi tagamise taotlust.

Hagiavalduse kohaselt on hageja AS KUNDA-AUTO aktsionär. Eesti väärtpaberite

keskregistris (EVK) peetavate AS KUNDA-AUTO väärtpaberi omanike nimekirja kohaselt on

26. mail 2016 Tallchart Transport OÜ (registrikood: 10541719) saanud 52,5926%

AS KUNDA-AUTO 142 aktsia omanikuks, mis varasemalt kuulusid kostjale. AS KUNDA-

AUTO põhikirja p 4.5. esimeses lauses sätestatu kohaselt on nimelise aktsia võõrandamisel

ostueesõigus teistel aktsionäridel.

EVK-s on AS KUNDA-AUTO registriosas alates 12. juulist 2002 märge ostueesõiguse kohta,

millest tulenevalt on aktsiate 26. mail 2016 toimunud käsutustehing vastavalt äriseadustiku

(ÄS) § 229 lg 22 teise lausele tühine, kuna kahjustab ostueesõiguse teostamist.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 4 alusel toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust

omava isiku avalduse tegemisega müüjale. 3. augustil 2016 edastas hageja tähitud kirjaga

kostjale AS KUNDA-AUTO 142 aktsia ostueesõiguse teostamise avalduse.

2. Hagi tagamise taotluse kohaselt kuuluvad tulenevalt 26. mai 2016 aktsiate võõrandamise

käsutustehingu tühisusest aktsiad jätkuvalt kostjale, kuid on Tallchart Transport OÜ valduses.

Hageja palub seada käsutuskeeld EVK-sse 142 AS KUNDA-AUTO aktsia suhtes (ISIN kood

EE3100027608), mis on EVK andmetel Tallchart Transport OÜ omanduses, et vältida aktsiate

õigusvastast edasivõõrandamist. Kuna seadus ei välista aktsiate heauskset omandamist, aitab

käsutuskeelu seadmine AS KUNDA-AUTO aktsiatele vältida seda, et kohtuotsuse täitmine

käesolevas menetluses võimatuks muutuks. Hageja palub seada käsutuskeeld EVK-sse selliselt,

et see võimaldaks teha tehinguid, millel on hageja heakskiit, kuivõrd see võimaldaks Tallchart

Transport OÜ-l teha hageja suhtes AS KUNDA-AUTO aktsiate käsutustehing.

Aktsiate käsutuse keelamine ei ole kostjale ebamõistlikult koormav. Teiste aktsionäride õigus

aktsiaid käsutada säilib ning käsutuskeeld puudutab vaid ostueesõigusega seotud vaidluse

objektiks olevaid aktsiaid.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus rahuldas 22. augusti 2016 määrusega hagi tagamise avalduse, blokeeris

väärtpaberid ning seadis käsutuskeelu Eesti väärtpaberite keskregistrisse hageja kasuks 142 AS

Kunda-Auto (registrikood 10045877) aktsia suhtes (ISIN kood EE3100027608), mille Tallchart

Transport OÜ omandas EVK andmetel 26. mai 2016 tehinguga kostjalt. Maakohus võimaldas

vaatamata käsutuskeelule nimetatud aktsiatega teha tehinguid, millel on hageja heakskiit.

Maakohus leidis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg-tele 1 ja 2, § 378 lg-le 3

tuginedes, et hageja poolt esitatud hagi tagamise põhistused on küllaldased järelduseks, et hagi

tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Seepärast tuleb

hagi tagamise avaldus rahuldada ning seada aktsiatele käsutuskeeld.

TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostja või teise isiku valduses oleva

kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke

kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine

muusse vararegistrisse.

Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 17 lg 1 kohaselt väärtpaberite või väärtpaberikonto

blokeerimine on väärtpaberite või väärtpaberikonto käsutamist ajutiselt piirava kirje kandmine

registrisse. Väärtpaberid või väärtpaberikonto võib blokeerida registritoimingu tegemise

tagamiseks, õigusaktidega ettenähtud juhtudel ja korras ka sissenõude pööramiseks ning hagi

tagamiseks.

TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu

koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja

asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi

hinda. Maakohus leidis, et hagi tagamise abinõu ei koorma kostja ega kolmanda isiku õigusi

rohkem kui see on asjaolusid ja hageja õigustatud huvisid arvestades põhjendatud.

Käsutuskeeld tuleb seada vaid nendele aktsiatele, mis puudutavad käesolevat vaidlust, st 142

AS KUNDA-AUTO aktsiat, mille Tallchart Transport OÜ omandas 26. mai 2016 tehinguga ja

mille osas hageja on palunud tuvastada endal ostueesõiguse olemasolu. Muus osas ei ole

aktsiate käsutamine piiratud. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ka osas, mis puudutab

aktsiatega tehingute tegemist hageja nõusolekul. Käsutuskeeld tuleb seada EVK-sse selliselt, et

see võimaldaks teha tehinguid, millel on hageja heakskiit.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

22. augusti 2016 määrus ning jätta menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebuse kohaselt andis kostja 25. mail 2016 vaidlusalused aktsiad üle Tallchart

Transport

OÜ-le

mitterahalise

sissemaksena

Tallchart

Transport

OÜ

osakapitali

suurendamiseks.

Hagi tagamata jätmine ei muuda hagiavalduse rahuldamisel kohtuotsuse täitmist võimatuks,

mistõttu puuduvad alused TsMS § 377 lg 1 kohaldamiseks ja Tallchart Transport OÜ-le

kuuluvate aktsiate arestimiseks. Hageja ei nõua ostueesõiguse teostamise tuvastamist ning

vaidlus ei käi aktsiate omandiõiguse üle, st vaidlus ei käi selle üle, kas Tallchart Transport OÜ

omandiõigus aktsiatele on kehtiv või mitte, vaid selle üle, kas hageja omab ostueesõigust

aktsiate võõrandamistehingule. Asjaolu, kas hageja omab ostueesõigust, puudutab pelgalt

hagejat ja kostjat, mitte Tallchart Transport OÜ-d ega aktsiate omandit. Hagi tagamata jätmine

ei mõjuta hagiavalduse rahuldamisel hageja nõude tuvastamist, st hageja ostueesõigust

tehingule on võimalik tuvastada aktsiate omanikust ja arestimisest olenemata.

Maakohus ei ole välja toonud, millise olulise kahju vältimiseks või muul põhjusel on hagi

tagamine vajalik.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kstja

kanda.

Vastuse kohaselt oli aktsiate üleandmise näol tegemist müügilepinguga, mitte mitterahalise

sissemakse tegemisega.

Tegelikkusele ei vasta määruskaebuse väide, et vaidlus ei käi aktsiate omandi üle, vaid pelgalt

küsimuse üle, kas hageja omab ostueesõigust. Kuivõrd hageja on esitanud kostjale

ostueesõiguse teostamise avalduse, siis tulenevalt VÕS § 244 lg-st 1 loetakse ostueesõiguse

teostamise korral ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel

tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse olemasolu korral on hagejal

võimalik saada tehinguga üleantud aktsiate omanikuks, mis ongi hagiga taotletav eesmärk.

Aktsiate arestimata jätmine muudaks võimatuks või raskendaks olulisel määral kohtuotsuse

täitmist ostueesõiguse tuvastamise korral, kuivõrd aktsiad ei ole enam kostja valduses ning

nende väljanõudmiseks tuleb pöörduda kolmanda isiku poole. Hageja soovib välistada, et

aktsiad võiksid enne käesoleva vaidluse lahendamist veelkord omanikku vahetada ning ka seda,

et võiks toimuda aktsiate heauskne omandamine. Maakohus on põhistanud TsMS § 377 lg 2

kohaldamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus olulise

menetlusõigusnormi rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas ise uue määruse,

millega jätab hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2).

7. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja poolt esitatud nõude puhul ei muutu hagiavalduse

rahuldamisel kohtuotsuse täitmine võimatuks ning alused TsMS § 377 lg 2 kohaldamiseks

puuduvad.

Hageja on 5. augusti 2016 hagiavalduses palunud tuvastada hageja ostueesõiguse olemasolu

26. mail 2016 toimunud AS KUNDA-AUTO 142 aktsia võõrandmistehingu osas. Samuti palus

hageja kaasata Tallchart Transport OÜ menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna.

Maakohus jättis hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat täpsustama nõuet. 18. augusti 2016

puuduste kõrvaldamise dokumendis selgitab hageja, et hageja ei palu tuvastada 26. mai 2016

tehingu tühisust ega aktsiate üleandmist, kuivõrd hagejale ei ole teada 26. mai 2016 tehingu liik

ja tingimused. Seetõttu taotleb hageja ostueesõiguse tuvastamist, kuid reserveerib hagi

täiendamise võimaluse ega välista, et nõuab menetluse jätkumisel ning rohkema informatsiooni

olemasolu korral ka aktsiate endale üle kandmist, mille puhul on käsutustehingu tühisus

eeltingimuseks, ning vastavasisulise käsutustehingu tegemiseks tahteavalduse asendamist.

18. augustil 2016 täiendatud hagiavalduse kohaselt on hageja nõudeks hagejal ostueesõiguse

olemasolu tuvastamine 26. mail 2016 toimunud AS KUNDA-AUTO 142 aktsia

võõrandmistehingu osas.

Sellest tulenevalt on õige kostja määruskaebuses esitatud väide, et esitatud hagiavaldusega ei

nõua hageja ostueesõiguse teostamise tuvastamist ning vaidlus ei käi aktsiate omandiõiguse üle.

Hageja taotleb üksnes ostueesõiguse olemasolu tuvastamist.

8. Ostueesõiguse olemasolu tuvastamist mingil konkreetsel ajahetkel ning konkreetse tehingu

suhtes registriandmed ei takista, mistõttu hageja väide aktsiate heausksest omandamisest ning

edasivõõrandamisest ei oma tuvastusnõude puhul tähtsust. Kui hageja eesmärk on mingi

soorituse saamine tulevikus (aktsiate omandiõiguse ülevõtmine), siis ei menetle kohus

sooritusnõudest eraldi tuvastusnõuet, millega soovitakse tuvastada sooritusnõude aluseks

olevaid asjaolusid.

Hagiavalduse kohaselt on hageja AS KUNDA-AUTO aktsionär. Hagiavalduse kohaselt on AS

KUNDA-AUTO põhikirja p-i 4.5 esimeses lauses sätestatu kohaselt nimelise aktsia

võõrandamisel ostueesõigus teistel aktsionäridel. Seega on hagejal aktsiate ostueesõigus ning

eraldi tuvastushagi suhtes õiguskaitse vajadus puudub.

Hagejal on võimalus kasutada teisi õiguskaitsevahendeid ja seepärast oleks põhjendatud jätta

niisugune hagiavaldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

9. Maakohus seadis käsutuskeelu Tallchart Transport OÜ-le nimele EVK-s registreeritud 142

AS KUNDA-AUTO aktsiale TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel.

TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõuks muuhulgas ka kostja või teise isiku

valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeeldu nähtavaks

tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva

kande tegemine muusse vararegistrisse.

Viidatud sätete kohaselt saab kostjal tema vastu esitatud nõude puhul keelata selliste tehingute

ja toimingute tegemise, mis võivad vahetult mõjutada kostja vara, mille arvel oleks võimalik

kohtuotsust täita. Antud hetkel on maakohus piiranud mitte kostja õigust oma varaga tehinguid

teostada, vaid menetlusosaliseks mitteoleva kolmanda isiku, s.o Tallchart Transport OÜ, õigust

varaga tehinguid teostada. Kuigi hageja taotles Tallchart Transport OÜ menetlusse kaasamist,

ei ole maakohus nimetatud taotlust lahendanud. Hageja ei esitanud nõuet Tallchart Transport

OÜ kui kostja vastu, vaid taotles tema kaasamist iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. Seega on

maakohus hagi tagamisel sisuliselt sekkunud kolmanda isiku majandustegevusse, mis ei ole

hagi tagamise korras lubatav (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-167-15, p 7).

10. Ringkonnakohtu hinnangul oleks hagi tagamine esitatud kujul võimalik hageja

ostueesõiguse teostamisel ning kostja ja Tallchart Transport OÜ vastu hagi esitamisel aktsiate

omandiõiguse üleandmiseks ja nõusolekute andmiseks registrikande muutmiseks.

Aktsiate võõrandamiseks on vajalik kehtiv käsutustehing, selleks ei ole vajalik kanne EVK-s

(Riigikohtu 23. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 37). Seejuures tuleb silmas

pidada, et aktsiaseltsi aktsiate suhtes eksisteeriva ostueesõiguse puhul, mille kohta on EVK-sse

tehtud vastavasisuline märge, näeb ostueesõigust rikkuvate käsutustehingute tühisuse ette ÄS

§ 229 lg 22.

11. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke