2-16-11904/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedSven Aadli (hageja) esitas 5. augustil 2016 hagi Arvo Kullamaa (kostja) vastu aktsiate ostueesõiguse olemasolu tuvastamiseks ja aktsiate võõrandamistehingu tingimuste esitamiseks.
Legislator headnote
AI generated2-16-11904/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Sven Aadli (hageja) esitas 5. augustil 2016 hagi Arvo Kullamaa (kostja) vastu aktsiate ostueesõiguse olemasolu tuvastamiseks ja aktsiate võõrandamistehingu tingimuste esitamiseks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
3. november 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-16-11904
Tsiviilasi
Sven Aadli hagi Arvo Kullamaa vastu aktsiate ostueesõiguse
olemasolu tuvastamiseks ja aktsiate võõrandamistehingu
tingimuste esitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. augusti 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Arvo Kullamaa määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): Arvo Kullamaa (isikukood:
XXXXXXXXXX); esindaja vandeadvokaat Anto Kasak;
Vastustaja (hageja): Sven Aadli (isikukood: XXXXXXXXX);
esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Arvo Kullamaa määruskaebus.
2. Tühistada Viru Maakohtu 22. augusti 2016 määrus.
3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Sven Aadli
hagi tagamise taotlus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse
kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole Riigikohtule edasi kaevatav.
ASJAOLUD
1. Sven Aadli (hageja) esitas 5. augustil 2016 hagi Arvo Kullamaa (kostja) vastu aktsiate
ostueesõiguse olemasolu tuvastamiseks ja aktsiate võõrandamistehingu tingimuste esitamiseks.
Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse. 18 augustil 2016 täpsustas hageja
nõuet ning hagi tagamise taotlust.
Hagiavalduse kohaselt on hageja AS KUNDA-AUTO aktsionär. Eesti väärtpaberite
keskregistris (EVK) peetavate AS KUNDA-AUTO väärtpaberi omanike nimekirja kohaselt on
26. mail 2016 Tallchart Transport OÜ (registrikood: 10541719) saanud 52,5926%
AS KUNDA-AUTO 142 aktsia omanikuks, mis varasemalt kuulusid kostjale. AS KUNDA-
AUTO põhikirja p 4.5. esimeses lauses sätestatu kohaselt on nimelise aktsia võõrandamisel
ostueesõigus teistel aktsionäridel.
EVK-s on AS KUNDA-AUTO registriosas alates 12. juulist 2002 märge ostueesõiguse kohta,
millest tulenevalt on aktsiate 26. mail 2016 toimunud käsutustehing vastavalt äriseadustiku
(ÄS) § 229 lg 22 teise lausele tühine, kuna kahjustab ostueesõiguse teostamist.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 4 alusel toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust
omava isiku avalduse tegemisega müüjale. 3. augustil 2016 edastas hageja tähitud kirjaga
kostjale AS KUNDA-AUTO 142 aktsia ostueesõiguse teostamise avalduse.
2. Hagi tagamise taotluse kohaselt kuuluvad tulenevalt 26. mai 2016 aktsiate võõrandamise
käsutustehingu tühisusest aktsiad jätkuvalt kostjale, kuid on Tallchart Transport OÜ valduses.
Hageja palub seada käsutuskeeld EVK-sse 142 AS KUNDA-AUTO aktsia suhtes (ISIN kood
EE3100027608), mis on EVK andmetel Tallchart Transport OÜ omanduses, et vältida aktsiate
õigusvastast edasivõõrandamist. Kuna seadus ei välista aktsiate heauskset omandamist, aitab
käsutuskeelu seadmine AS KUNDA-AUTO aktsiatele vältida seda, et kohtuotsuse täitmine
käesolevas menetluses võimatuks muutuks. Hageja palub seada käsutuskeeld EVK-sse selliselt,
et see võimaldaks teha tehinguid, millel on hageja heakskiit, kuivõrd see võimaldaks Tallchart
Transport OÜ-l teha hageja suhtes AS KUNDA-AUTO aktsiate käsutustehing.
Aktsiate käsutuse keelamine ei ole kostjale ebamõistlikult koormav. Teiste aktsionäride õigus
aktsiaid käsutada säilib ning käsutuskeeld puudutab vaid ostueesõigusega seotud vaidluse
objektiks olevaid aktsiaid.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Viru Maakohus rahuldas 22. augusti 2016 määrusega hagi tagamise avalduse, blokeeris
väärtpaberid ning seadis käsutuskeelu Eesti väärtpaberite keskregistrisse hageja kasuks 142 AS
Kunda-Auto (registrikood 10045877) aktsia suhtes (ISIN kood EE3100027608), mille Tallchart
Transport OÜ omandas EVK andmetel 26. mai 2016 tehinguga kostjalt. Maakohus võimaldas
vaatamata käsutuskeelule nimetatud aktsiatega teha tehinguid, millel on hageja heakskiit.
Maakohus leidis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg-tele 1 ja 2, § 378 lg-le 3
tuginedes, et hageja poolt esitatud hagi tagamise põhistused on küllaldased järelduseks, et hagi
tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Seepärast tuleb
hagi tagamise avaldus rahuldada ning seada aktsiatele käsutuskeeld.
TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostja või teise isiku valduses oleva
kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke
kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine
muusse vararegistrisse.
Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 17 lg 1 kohaselt väärtpaberite või väärtpaberikonto
blokeerimine on väärtpaberite või väärtpaberikonto käsutamist ajutiselt piirava kirje kandmine
registrisse. Väärtpaberid või väärtpaberikonto võib blokeerida registritoimingu tegemise
tagamiseks, õigusaktidega ettenähtud juhtudel ja korras ka sissenõude pööramiseks ning hagi
tagamiseks.
TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu
koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja
asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi
hinda. Maakohus leidis, et hagi tagamise abinõu ei koorma kostja ega kolmanda isiku õigusi
rohkem kui see on asjaolusid ja hageja õigustatud huvisid arvestades põhjendatud.
Käsutuskeeld tuleb seada vaid nendele aktsiatele, mis puudutavad käesolevat vaidlust, st 142
AS KUNDA-AUTO aktsiat, mille Tallchart Transport OÜ omandas 26. mai 2016 tehinguga ja
mille osas hageja on palunud tuvastada endal ostueesõiguse olemasolu. Muus osas ei ole
aktsiate käsutamine piiratud. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ka osas, mis puudutab
aktsiatega tehingute tegemist hageja nõusolekul. Käsutuskeeld tuleb seada EVK-sse selliselt, et
see võimaldaks teha tehinguid, millel on hageja heakskiit.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu
22. augusti 2016 määrus ning jätta menetluskulud hageja kanda.
Määruskaebuse kohaselt andis kostja 25. mail 2016 vaidlusalused aktsiad üle Tallchart
Transport
OÜ-le
mitterahalise
sissemaksena
Tallchart
Transport
OÜ
osakapitali
suurendamiseks.
Hagi tagamata jätmine ei muuda hagiavalduse rahuldamisel kohtuotsuse täitmist võimatuks,
mistõttu puuduvad alused TsMS § 377 lg 1 kohaldamiseks ja Tallchart Transport OÜ-le
kuuluvate aktsiate arestimiseks. Hageja ei nõua ostueesõiguse teostamise tuvastamist ning
vaidlus ei käi aktsiate omandiõiguse üle, st vaidlus ei käi selle üle, kas Tallchart Transport OÜ
omandiõigus aktsiatele on kehtiv või mitte, vaid selle üle, kas hageja omab ostueesõigust
aktsiate võõrandamistehingule. Asjaolu, kas hageja omab ostueesõigust, puudutab pelgalt
hagejat ja kostjat, mitte Tallchart Transport OÜ-d ega aktsiate omandit. Hagi tagamata jätmine
ei mõjuta hagiavalduse rahuldamisel hageja nõude tuvastamist, st hageja ostueesõigust
tehingule on võimalik tuvastada aktsiate omanikust ja arestimisest olenemata.
Maakohus ei ole välja toonud, millise olulise kahju vältimiseks või muul põhjusel on hagi
tagamine vajalik.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kstja
kanda.
Vastuse kohaselt oli aktsiate üleandmise näol tegemist müügilepinguga, mitte mitterahalise
sissemakse tegemisega.
Tegelikkusele ei vasta määruskaebuse väide, et vaidlus ei käi aktsiate omandi üle, vaid pelgalt
küsimuse üle, kas hageja omab ostueesõigust. Kuivõrd hageja on esitanud kostjale
ostueesõiguse teostamise avalduse, siis tulenevalt VÕS § 244 lg-st 1 loetakse ostueesõiguse
teostamise korral ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel
tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse olemasolu korral on hagejal
võimalik saada tehinguga üleantud aktsiate omanikuks, mis ongi hagiga taotletav eesmärk.
Aktsiate arestimata jätmine muudaks võimatuks või raskendaks olulisel määral kohtuotsuse
täitmist ostueesõiguse tuvastamise korral, kuivõrd aktsiad ei ole enam kostja valduses ning
nende väljanõudmiseks tuleb pöörduda kolmanda isiku poole. Hageja soovib välistada, et
aktsiad võiksid enne käesoleva vaidluse lahendamist veelkord omanikku vahetada ning ka seda,
et võiks toimuda aktsiate heauskne omandamine. Maakohus on põhistanud TsMS § 377 lg 2
kohaldamist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus olulise
menetlusõigusnormi rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas ise uue määruse,
millega jätab hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2).
7. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja poolt esitatud nõude puhul ei muutu hagiavalduse
rahuldamisel kohtuotsuse täitmine võimatuks ning alused TsMS § 377 lg 2 kohaldamiseks
puuduvad.
Hageja on 5. augusti 2016 hagiavalduses palunud tuvastada hageja ostueesõiguse olemasolu
26. mail 2016 toimunud AS KUNDA-AUTO 142 aktsia võõrandmistehingu osas. Samuti palus
hageja kaasata Tallchart Transport OÜ menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna.
Maakohus jättis hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat täpsustama nõuet. 18. augusti 2016
puuduste kõrvaldamise dokumendis selgitab hageja, et hageja ei palu tuvastada 26. mai 2016
tehingu tühisust ega aktsiate üleandmist, kuivõrd hagejale ei ole teada 26. mai 2016 tehingu liik
ja tingimused. Seetõttu taotleb hageja ostueesõiguse tuvastamist, kuid reserveerib hagi
täiendamise võimaluse ega välista, et nõuab menetluse jätkumisel ning rohkema informatsiooni
olemasolu korral ka aktsiate endale üle kandmist, mille puhul on käsutustehingu tühisus
eeltingimuseks, ning vastavasisulise käsutustehingu tegemiseks tahteavalduse asendamist.
18. augustil 2016 täiendatud hagiavalduse kohaselt on hageja nõudeks hagejal ostueesõiguse
olemasolu tuvastamine 26. mail 2016 toimunud AS KUNDA-AUTO 142 aktsia
võõrandmistehingu osas.
Sellest tulenevalt on õige kostja määruskaebuses esitatud väide, et esitatud hagiavaldusega ei
nõua hageja ostueesõiguse teostamise tuvastamist ning vaidlus ei käi aktsiate omandiõiguse üle.
Hageja taotleb üksnes ostueesõiguse olemasolu tuvastamist.
8. Ostueesõiguse olemasolu tuvastamist mingil konkreetsel ajahetkel ning konkreetse tehingu
suhtes registriandmed ei takista, mistõttu hageja väide aktsiate heausksest omandamisest ning
edasivõõrandamisest ei oma tuvastusnõude puhul tähtsust. Kui hageja eesmärk on mingi
soorituse saamine tulevikus (aktsiate omandiõiguse ülevõtmine), siis ei menetle kohus
sooritusnõudest eraldi tuvastusnõuet, millega soovitakse tuvastada sooritusnõude aluseks
olevaid asjaolusid.
Hagiavalduse kohaselt on hageja AS KUNDA-AUTO aktsionär. Hagiavalduse kohaselt on AS
KUNDA-AUTO põhikirja p-i 4.5 esimeses lauses sätestatu kohaselt nimelise aktsia
võõrandamisel ostueesõigus teistel aktsionäridel. Seega on hagejal aktsiate ostueesõigus ning
eraldi tuvastushagi suhtes õiguskaitse vajadus puudub.
Hagejal on võimalus kasutada teisi õiguskaitsevahendeid ja seepärast oleks põhjendatud jätta
niisugune hagiavaldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
9. Maakohus seadis käsutuskeelu Tallchart Transport OÜ-le nimele EVK-s registreeritud 142
AS KUNDA-AUTO aktsiale TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel.
TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõuks muuhulgas ka kostja või teise isiku
valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeeldu nähtavaks
tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva
kande tegemine muusse vararegistrisse.
Viidatud sätete kohaselt saab kostjal tema vastu esitatud nõude puhul keelata selliste tehingute
ja toimingute tegemise, mis võivad vahetult mõjutada kostja vara, mille arvel oleks võimalik
kohtuotsust täita. Antud hetkel on maakohus piiranud mitte kostja õigust oma varaga tehinguid
teostada, vaid menetlusosaliseks mitteoleva kolmanda isiku, s.o Tallchart Transport OÜ, õigust
varaga tehinguid teostada. Kuigi hageja taotles Tallchart Transport OÜ menetlusse kaasamist,
ei ole maakohus nimetatud taotlust lahendanud. Hageja ei esitanud nõuet Tallchart Transport
OÜ kui kostja vastu, vaid taotles tema kaasamist iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. Seega on
maakohus hagi tagamisel sisuliselt sekkunud kolmanda isiku majandustegevusse, mis ei ole
hagi tagamise korras lubatav (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas
nr 3-2-1-167-15, p 7).
10. Ringkonnakohtu hinnangul oleks hagi tagamine esitatud kujul võimalik hageja
ostueesõiguse teostamisel ning kostja ja Tallchart Transport OÜ vastu hagi esitamisel aktsiate
omandiõiguse üleandmiseks ja nõusolekute andmiseks registrikande muutmiseks.
Aktsiate võõrandamiseks on vajalik kehtiv käsutustehing, selleks ei ole vajalik kanne EVK-s
(Riigikohtu 23. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 37). Seejuures tuleb silmas
pidada, et aktsiaseltsi aktsiate suhtes eksisteeriva ostueesõiguse puhul, mille kohta on EVK-sse
tehtud vastavasisuline märge, näeb ostueesõigust rikkuvate käsutustehingute tühisuse ette ÄS
§ 229 lg 22.
11. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke