4-16-6375/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.11.2016

Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-16-6375 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi

EKG-IDA

Ehitusgrupp

OÜ

väärteoasi Maksukorralduse seaduse §154 lg.2 ärgi j ja G.M-i

väärteoasi Maksukorralduse seaduse §154 lg.1 järgi Kaebuse esitajad EKG-

IDA Ehitusgrupp OÜ registrikood 11130958, asukoht xxx G.M isikukood xxx, elukoht xxx Kaitsja Ilja SIPARI vandeadvokaadi abi Kohtuvälise menetleja esindaja Irena SIVERIN Maksu-

ja Tolliameti väärteomenetleja

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Maksuja Tolliameti kontrolliosakonna IX kontrolliüksuse väärteomenetleja Irena

SIVERINI 15.08.2016 otsus väärteoasjas nr.930016000126 G.M-i karistamise osas Maksukorralduse seaduse §154 lg.1 järgi rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot ja EKG-IDA

Ehitusgrupp OÜ karistamise osas Maksukorralduse seaduse §154 lg.2 järgi rahatrahviga summas 600 (kuussada) eurot

– jätta muutmata.

EKG- G.M-i kaitsja vandeadvokaadi abi Ilja IDA Ehitusgrupp OÜ ja SIPARI kaebus

jätta rahuldamata.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule otsuse avalikult

30 päeva jooksul, alates teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Maksuja Tolliameti (edaspidi tekstis MTA)

kontrolliosakonna IX kontrolliüksuse

väärteomenetleja Irena Siverin koostas 15.07.2016 väärteoprotokolli väärteoasjas nr.930016000126 EKG-IDA Eh kohta selles, et EKG- itusgrupp OÜ ja G.M-i

IDA Ehitusgrupp OÜ kui tööd võimaldav isik jättis 20.10.2015 registreerimata töötamise registris töölepingu alusel töid teostavate töötajate Xxx Xxxi ja Xxx Xxx töötamise alustamise, millega takistas maksuhalduri tegevust, ning selles, et EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ ja selle endine juhatuse liige G.M kui tööd võimaldav isik jätsid 25.11.2015 registreerimata töötamise registris töölepingu alusel töid teostavad töötajad Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx.

Väärteoprotokolli kohaselt näeb Maksukorralduse seaduse (edaspidi tekstis MKS) §25 2 lg.2 ette, et tööd võimaldav isik on kohustatud töötamise r - egistris registreerima sama seaduse §25 1 lg.4 või 5 nimetatud isiku töö - tamise alustamise, peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi. MKS §25 2 lg.3 kohaselt registreeritakse töötamise

-

alustamine hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. MKS §25

-1 lg.3 p.4 järgi loetakse töötamise alustamine töölepingu ja vabatahtlikkuse alusel tööd tegeva isiku tööle asumine kuupäeva täpsusega, võlaõigusliku lepingu korral lepingu jõustumise kuupäeva täpsusega ning avalikus teenistuses ametikohale asumise aeg kuupäeva täpsusega. MKS §8 lg.1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Äriseadustiku (edaspidi tekstis

ÄS) §180 lg.1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS §183 järgi korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi tekstis TsÜS) §31 lg.5 ja §34 kohaselt teeb juriidiline isik tehinguid ning esineb muudes eraja avalikõiguslikes suhetes ainult oma esindajate kaudu ning omandab õigusi ja võtab kohustusi oma esindajate tegudega. Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. TsÜS §35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoxxxa ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Lähtudes eelpooltoodust oli tegutsemiskohustus esitada kõnesolev teave G.M ja xxx xx, kes vastav -IDA

alt äriregistri teabesüsteemile olid EKG Ehitusgrupp OÜ juhatuse liikmed ning jätsid kohustuse täitmata. G.M oli juhatuse liikmeks perioodil 30.08.2005 19.02.2016 ning xx xx on EKG-IDA –

Ehitusgrupp OÜ juhatuse liige alates 30.08.2005 kuni käesoleva ajani. Nõutav tegu seisnes selles, et nad oleksid pidanud õigeaegselt e töötamise registri sitama MTA-le

kaudu andmed mainitud töötajate töötamise alustamisest ja töötamise liigist või korraldama eeltoodu hiljemalt mainitud töötajate tööle asumise hetkest. Teod olid nende poolt toime pandud hooletusest. Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) §14 lg.1 kohaselt vastutab juriidiline isik s eaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

Nimetatud õigusvastased teod olid toime pandud EKG IDA Ehitusgrupp OÜ - huvides, kuna teod olid toime pandud juhatuse liikmete poolt EKG-IDA Ehitusgrupp

OÜ lasuva seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmisega. Menetluses ei ole tuvastatud füüsiliste isikute huvi, mis välistaks juriidilise isiku vastutuse. Sellega pand d

i toime väärteo MKS §154 lg.1, 2 järgi.

MTA kontrolliosakonna IX kontrolliüksuse väärteomenetleja Irena Siverini 15.08.2016 otsusega väärteoasjas nr.930016000126 määrati G.M-ile MKS §154 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 280 € ja EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ le karistuseks rahatrahv summas 600 €. -

Tegu 1.

Otsuse kohaselt viisid MTA ametnikud 20.10.2015 läbi töötamise registrikannete õigsuse kontrollimiseks vaatluse ehitusobjektil xxx, kus tuvastati 2 EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ töötajat, kes olid nõuetekohaselt registreerimata töötamise registris (Xxx Xxx ja Xxx xxx). MTA ametnikud koostasid tegevuskohas vaatluse protokolli ning Xxx Xxxi ja Xxx Xxxga suuliste seletuste protokollid, milles oli fikseeritud nimetatud isikute töötamise fakt. ilt võeti suulised seletused 20.10.2015 kell Xxx Xxx

14.45 15.05. Xxx Xxx kell 15.43.18. Xxx –

registreeriti töötamise registris 20.10.2015

Xxx

15.15. Xxx xxx registreeriti lt võeti suulised seltused 20.10.2015 kell 15.05 – töötamise registris 20.10.2015 kell 15.42.39. Vastavalt MKS §25 2 lg.2 on tööd - võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima sama seaduse §25-1 lg.4 või 5 nimetatud isiku töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi. MKS - §25 2 lg.3 sätestab, et töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks ja MKS §25 1 lg.3 p.4 alusel loetakse töötamise

-

alustamine töölepingu ja vabatahtlikkuse alusel tööd tegeva isiku tööle asumine kuupäeva täpsusega, võlaõigusliku lepingu korral lepingu jõustumise kuupäeva täpsusega ning avalikus teenistuses ametikohale asumise aeg kuupäeva täpsusega.

Xxx Xxxi ja Xxx Xxx

töötamise alustamist ega töötamise liiki polnud isiku tööle asumise hetkeks töötamise registris registreeritud. MKS §25-2 lg.1 kohaselt on töötamise registreerimisel kohustatud isikuks tööd võimaldav isik. Eeltoodust tulenevalt oli eelmainitud isikute töötamise õigeaegsel registreerimisel kohustatud isikuks EKG- registris IDA Ehitusgrupp OÜ. Seega oli kohustus töötamise registreerimiseks äriühingul, mis tegutseb füüsiliste isikute kaudu. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist nähtub, et G.M oli EKG IDA Ehitusgrupp OÜ -

juhatuse liige perioodil 30.08.2005 19.02.2016 ning xx xx oli EKG-IDA –

Ehitusgrupp OÜ – juhatuse liige perioodil 30.08.2005 27.07.2016. Alates 27.07.2016 kuni käesoleva ajani on EKG IDA Ehitusgrupp OÜ juhatuse liikmeks G.M. -

xx xx

poolt antud ütlustest nähtub, et tema ülesandeks oli äriühingu juhtimine, objektide otsimine ja objektil töö juhtimine, väärteo toimepanemise ajal oli teise juhatuse liikme G.M-i ülesandeks äriühingu juhtimine. Juhatuse liikmete omavahelise kokkuleppe kohaselt oli neil äriühingu juhtimine jaotatud ehitusobjektide põhiselt ning ehitusobjektil juhtis töid ja võttis uusi töötajaid tööle xxx xx xx

. G.M ei ole antud ehitusobjektiga seotud. Väärteootsuse kohaselt on käesolevas asjas tõendatud, et xx xx ja G.M olid kontrollitaval perioodil EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ juhatuse liikmed. xx xx

tegevusetuse tulemusel pandi toime MKS §154 sätestatud väärteokoosseisu tunnustele vastav tegu (maksuhalduri juures registreerimata jätmine). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kirjeldatud väärtegu on toime pandud EKG IDA Ehitusgrupp OÜ - huvides, kuna tegu on toime pandud juhatuse liikme poolt OÜ-l lasuva kohustuse täitmata jätmisega. Töötajate registreerimise kohustuse täitmata jätmisega on täidetud juriidilise isiku huvi ka selles, et juriidiline isik hoidis kokku ajalist ressurssi, mis oleks kulunud info korrektseks liikumiseks raamatupidajale, kelle kohustuseks oli vastavate kannete tegemine.

EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ pani toime MKS §154 lg.2 tunnustele vastava teo

(töötajate maksuhalduri juures töötamise registris registreerimata jätmine) juhatuse liikme xx xx vahendusel.

xx xx Xxx x ja Xxx xx

ütluste kohaselt jäid Xx

20.10.2015 nõuetekohaselt

töötamise registris registreerimata, kuna töötajate registreerimisega tegeleb raamatupidaja xx xx, kes sai antud xx xx

töötajate andmed

käest. Töötajate

registreeringu hilinemine võis maksuameti süsteemi xx xx arvates tuleneda e-

viivitusest, antud töötajad võttis tööle xx xx. Kohtuvälise menetleja arvates teadis juhatuse oma kohustusest töötajad liige xx xx

registreerida, kuid ei kontrollinud, kas töötajate tööle asumise hetkeks olid nad saanud registreeringu töötamise registris. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema, et töötajad on jäänud registreerimata.

Seega ei teostanud xx xx

piisaval määral ametialast järelevalvet töötajate registreerimise kohustuse täitmise üle, millega ta rikkus temal lasuvat kohustust, mis seisnes selles, et ta ei veendunud kõnesolevate töötajate registreeringute olemasolus ega võtnud tarvitusele piisavaid meetmeid selle kohustuse täitmise tööprotsessi kontrollimiseks ja selle nõutavale tasemele organiseerimiseks. Tegu 2.

MTA ametnikud viisid 25.11.2016 läbi vaatluse töötamise registrikannete õigsuse kontrollimiseks ehitusobjektil xxx, kus tuvastati 3 EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ töötajat, kes olid nõuetekohaselt registreerimata töötamise registris (Xxx Xxx, Xxx

Xxx ja Xxx xx). MTA ametnikud koostasid tegevuskohas vaatluse protokolli ning võtsid suulised selgitused ehitusobjektil töötavatelt isikutelt. lt võeti Xxx Xxx

suulised

seletused 25.11.2015 kll 10.21 10.28. Xxx Xxx –

registreeriti töötamise registris 25.11.2015 kell 10.26.05. Xxx Xxx

lt võeti suulised seletused 25.11.2015 kell 10.15 –

10.30. Xxx Xxx registreeriti t Xxx Xxxlt

öötamise registris 25.11.2015 kell 10.24.48.

võeti suulised seletused 25.11.2015 kell 10.20 – registreeriti töötamise

10.30. Xxx xx

registris 25.11.2015 kell 10.25.23. Seega registreeriti EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ töötajad peale seda, kui töötajad olid asunud tööle. MKS §25 2 lg.1 sätestab, et -

töötamise registreerimisel on kohustatud isikuks tööd võimaldav isik. Eeltoodust tulenevalt on eelnevalt mainitud isikute töötamise õigeaegsel registreerimisel kohustatud isikuks EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist nähtub, et G.M oli EKG IDA Ehitusgrupp OÜ juhatuse liikmeks perioodil -

30.08.2005 19.02.2016 ning xx xx perioodil 30.08.2005 27.07.2016. Alates –

–

27.07.2016 kuni käesoleva ajani on EKG IDA Ehitusgrupp OÜ juhatuse liikmeks - G.M, kelle ütlustest nähtub, et just tema oli see, kes tegeles xxx objektil tööde juhtimisega ning edastas töötajate andmed raamatupidajale nende registreeringu pikendamiseks töötamise registris. Seega on täidetud alused G.M-i vastutusele võtmiseks MKS §154 lg.1 alusel. Väärteootsuse kohaselt on käesolevas asjas tõendatud, et xx xx ja G.M olid kontrollitaval perioodil EKG-

IDA Ehitusgrupp OÜ juhatuse liikmed. G.M-i tegevusetuse tulemusel pandi toime MKS §154 sätestatud väärteokoosseisu tunnustele vastav tegu (maksuhalduri juures registreerimata jätmine). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kirjeldatud väärtegu on toime pandud EKG IDA Ehitusgrupp OÜ - huvides, kuna tegu on toime pandud juhatuse liikme poolt OÜ-l lasuva kohustuse täitmata jätmisega. Töötajate registreerimise kohustuse täitmata jätmisega on täidetud juriidilise isiku huvi ka selles, et juriidiline isik hoidis kokku ka ajalist ressurssi, mis oleks kulunud info korrektseks liikumiseks raamatupidajale, kelle kohustuseks oli vastavate kannete tegemine.

EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ pani toime MKS §154 lg.2 tunnustele vastava teo

(töötajate maksuhalduri juures töötamise registris registreerimata jätmine) juhatuse liikme G.M-i poolt ja äriühingu huvides.

G.M-i ütluste kohaselt jäid Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx xxx 25.11.2015 nõuetekohaselt töötamise registris registreerimata, kuna tegemist oli eelnevalt registreeritud töötajatega, kelle registreeringut oli vaja töötamise registris pikendada, kuna tööd objektil venisid. G.M e dastas töötajate andmed raamatupidajale, kes pidi nende registreeringut töötamise registris pikendama. See, et töötajate andmed ei olnud töötamise registrisse õigeaegselt jõudnud, võis G.M-i arvates olla seotud tehnilise viivitusega.

Kohtuvälise menetleja hinnangul teadis G.M oma kohustusest töötajad registreerida, kuid ei kontrollinud, kas töötajate tööle asumise hetkeks on nad saanud registreeringu töötamise registris. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et töötajad on jäänud registreerimata. Seega ei teostanud G.M piisaval määral ametialast järelevalvet töötajate registreerimise kohustuse täitmise üle, millega ta rikkus temal lasuvat kohustust, mis seisnes selles, et ta ei veendunud kõnesolevate töötajate registreeringute olemasolus ega võtnud tarvitusele piisavaid meetmeid selle kohustuse täitmise tööprotsessi kontrollimiseks ja selle nõutavale tasemele organiseerimiseks.

Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §27 on õigusvastane selline tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud KarS i, muu seaduse või rahvusvahelise tavaga. -

Käesoleva menetluse käigus pole õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud. Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS §33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. G.M-i süüdivuses pole kohtuvälisel menetlejal põhjust kahelda ning süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Vastavalt KarS §37 on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. TsÜS §27 lg.2 alusel loetakse eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada. EKG- IDA Ehitusgrupp OÜ on äriregistrisse kantud 30.08.2005 ning kanne on käesoleva ajani kehtiv. Seega on EKG-

IDA Ehitusgrupp OÜ süüvõimeline. Rikutud õigusnorm on MKS §25-2 lg.2.

Eeltoodu alusel panid EKG- toime

IDA Ehitusgrupp OÜ ja G.M koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, mille eest on ette nähtud vastutus MKS §154 lg.1 ja 2 kohaselt. Kahju ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole käesolevas asjas tuvastatud. Karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse, et EKG-IDA Ehitusgrupp

OÜ on MTA poolt väärteomenetluse korras 04.09.2015 MKS §154 lg.2 alusel karistatud rahatrahviga summas 400 €. G.M on sama väärteomenetluse raames 04.09.2015 MKS §154 lg.1 alusel karistatud rahatrahviga 180 €. Tegemist oli

5 töötaja töötamise registrisse registreerimata jätmise eest määratud karistustega.

Tulenevalt eeltoodust pidas kohtuvälise menetleja ametnik põhjendatuks töötajate registreerimata jätmise eest määrata EKG IDA Ehitusgrupp OÜ - -le ja G.M-ile karistuseks rahatra

hv suuruses, mis moodustab sanktsiooni ülempiirist alla ¼.

Kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaadi abi Ilja Sipari esitas 30.08.2016 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ ja G.M-i karistamise osas tühistada ning väärteomenetlus lõpetada.

Kaebuse kohaselt ei ole vaidluse all asjaolu, et töötajad olid eelnevalt töötamise registris registreeritud ja seda oli vaja pikendada, kuna tööd objektil venisid. MKS

§25 6 lg.1 järgi saab tööd võimaldav isik töötamise registrisse tehtud vigast -

registrikannet elektroonselt parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamise, peatumise või lõpetamise kuupäevast alates. G.M oli töötajate töötamise lõppkuupäeva vea ilmnemisel kohe edastanud vastava korralduse EKG-IDA

Ehitusgrupp OÜ raamatupidajale ja viimane on ka vastavad parandused teinud. Asjaolu, et töötajate andmed ei olnud töötamise registrisse õigeaegselt jõudnud, võis olla põhjendatud tehnilise viivitusega. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas on väidetavad töökorralduses olevad puudused seotud juriidilise isiku huviga ehk võimaliku varalise või moraalse kasuga. Kaebuse esitaja hinnangul on kohtuvälise menetleja põhjendus väärteootsuses liialt lakooniline ja üldsõnaline ning selle alusel ei ole võimalik aru saada, mille alusel on tegu loetud toimepanduks juriidilise isiku huvides.

Kaebuse kohaselt ei soovi selle esitajad asja arutamist kohtuistungil.

Väärteomenetluse lõpetamise korral taotles kaitsja hüvitada kaebuse esitajale valitud kaitsjale makstud tasu.

Maksuja Tolliamet oma 26.09.2016 kirjalikus vastuses nr.6-4/02325-4 tub

nõus väärteoasja menetlemisega kirjalikus menetluses. Oma vastuses märgib kohtuväline menetleja, et G.M on väärteomenetluses andnud ütlusi selle kohta, et töötajad olid eelnevalt töötamise registris registreeritud ja nende registreeringut oli vaja pikendada. Töötamise registri väljatrükkidest nähtub, et Xxx Xxx Xxx xxx ja Xxx Xxx kohta on tehtud G.M-i nimel mitmeid

,

kandeid, sealt on ka näha, et ga lõpetati töösuhe 24.11.2015, Xxx Xxx

Xxx Xxxga

16.11.2015 ja Xxx Xxx

ga 11.11.2015. Nimetatud töötajate ütlustest selgub, et nemad tegid tööd alates 17.09.2015 ning nende töösuhe ei olnud katkendlik või vahepeal peatatud. Hetkel, kui MTA ametnikud teostasid kontrolli, olid isikud tööl, kuid neil puudus registreering. MKS §25 6 lg.1 alusel on võimalik teha paranduskandeid, kuid -

sama sätte lg.2 sätestab, et kannet saab parandada üksnes kande parandamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel vastutava töötleja otsusega. Seega ei ole käesoleval juhul juttu paranduskannetest, vaid asjaolust, et töötajad oli töötamise ajal töötamise registris registreerimata. Samuti märgib kohtuväline menetleja, et tegi väärteomenetluse käigus päringu RMIT infosüsteemide hooldusosakonda, kust selgus, et 20.10.2015 ja 25.11.2015 infosüsteemis häireid ei esinenud. Pole olemas ka ühtegi tõendit selle kohta, mis kinnita poolt proovitud teha ks, et töötamise registri kandeid on G.M-i ebaõnnestunult. Töötamise register oli töökorras ja infosüsteemis ei esinenud rikkeid.

Töötamise registri loomise ja seadustamise põhiliseks eesmärgiks on vähendada ümbrikupalga maksmist ning seeläbi tõhustada maksude laekumist riigile.

Registreerimata töötajate omamine võimaldab maksta ümbrikupalka, millelt jäävad riigile tasumata sotsiaalja tulumaks. Eeltoodu alusel palub kohtuväline menetleja jätta üldmenetluse otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et kaitsja kaebus ei ole kuulu rahuldamisele. põhjendatud ja ei

Kõigepealt märgib maakohus, et kuigi kaebuse koostaja vandeadvokaadi abi Ilja Sipari on kaebuse sissejuhatuses märkinud, et ta on vaid ühe kaebuse esitaja kaitsja

(ainsuses), märkimata seejuures, kumba kaebuse esitajat ta kaitseb, on kaebuse resolutiivosas kaitsja taotlenud väärteootsuse tühistamist mõlema kaebuse esitaja suhtes. Seetõttu käsitleb maakohus vandeadvokaadi abi kui mõlema menetlusaluse isiku kaitsjat.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluste isiku kaitsja poolt maakohtule esitatud te

kaebusest, et menetlusalused isikud ei soovi asja arutamist kohtuistungil.

Maksuja Tolliameti 26.09.2016 kirjalikust vastusest nr.6-4/02325-4 Viru Maakohtu

19.09.2016 p -16-6375 tub äringule nr.4 nähtub, et kohtuväline menetleja nõus väärteoasja menetlemisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud fak

tilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule

G.M-ile on

karistus -IDA määratud MKS §154 lg.1 järgi ja menetlusalusele isikule EKG Ehitusgrupp OÜ le MKS §154 lg.2 järgi. -

MKS §154 lg.1 näeb ette vastutuse aksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja m

tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures registreerimata jätmise, arvestuse pidamise nõuete eiramise või maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest ja sama sätte lg.2 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et G.M ja EKG-IDA Ehitusgr -d on karistatud upp OÜ töötajate töötamise registris registreerimata jätmise eest.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalused isikud olid kohustatud oma töötajad töötamise registris registreerima ja kas nad jätsid selle toimingu tegemata.

Vastavalt MKS §25 töötamise register sama seaduse §17 lg.1 sätestatud -1 lg.1 on

registri alamregister, mida peetakse Maksuja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti

Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning Politseija Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks.

Vastavalt MKS §25 2 lg.1 on töötamise registreerimisel kohustatud isikuks tööd -

võimaldav isik ja vastavalt sama sätte lg.2 on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima sama seaduse §

4 või 25-1 lg. lg.5 nimetatud isiku töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi.

Eeltoodud sätetest tulenevalt oli tööd võimaldav isik (käesolevas väärteoasjas EKG-

IDA Ehitusgrupp OÜ, seaduslik esindaja G.M) kohustatud oma töötajad töötamise registris registreerima.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et töötajate Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx

Xxx töötamise registris teinud korduvaid kandeid. Samadest suhtes on G.M materjalidest (MTA väärteotoimiku lk

– 31) nähtub üheselt, et -d 29 Xxx Xxxga on

tööleping lõpetatud alates 24.11.2015, Xxx Xxxga alates 16.11.2015 ja Xxx Xxxga alates 11.11.2015. Kontrolli teostamise ajal 25.11.201 -

5 olid kõik kolm isikut EKG IDA Ehitusgrupp OÜ objektil tööl ja asja materjalidest ei nähtu, et töötajad oleksid teadnud oma töölepingute lõppemisest. Kontrolli teostamise seisuga 25.11.2015 ei olnud need kolm töötajat töötamise registrisse kantud.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et töötajad töötasid Xxx xxx ja Xxx Xxx

EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ objektil alates 19.10.2015 ilma töölepinguta MTA väärteotoimiku lk

– 14) nähtub ka, et -d 4 -11). Samadest materjalidest (lk-d 13 Xxx xx on töötamise registrisse kantud 20.10.2015 kell 15.42.39 (seletus töötajalt on MTA ame 15.15) ja Xxx Xxx tniku poolt võetud 20.10.2015 kell 15.05 – on töötamise registrisse kantud 20.10.2015 kell 15.43.18 (seletus töötajalt on MTA ametniku poolt võetud 20.10.2015 kell 14.45 – 15.05), seega on töötajad töötami se registrisse kantud peale seda, kui MTA ametnik on tuvastanud nende töötamise EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ objektil.

Nimetatud tuvastatud asjaolude Maakohus üle käesolevas väärteoasjas vaidlust ei ole. peab vajalikuks siinkohal rõhutada, et maakohtule esitatud kaebus käsitleb sisuliselt vaid töötajate Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx töötamise registrisse registreerimata

jätmist, töötajate registreerimata jä Xxx Xxxi ja Xxx Xxx

tmist kaebuses ei vaidlustata.

Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusaluseid isikuid

oli põhjendatult karistatud vastavalt MKS §154 lg.1 ja 2 järg id MKS §25 sätteid i, kuna nad rikkus

-2 lg.2 . Nende tuvastatud asjaoludega on kooskõlas ka kaebuse esitajate

kaitsja seisukoht, mille kohaselt ta ei vaidlusta, et töötajad ei olnud kontrolli teostamise ajal töötamise Xxx Xxx, Xxx xxx ja Xxx Xxx

registrisse kantud, kuid leiab, et tegemist oli vaid registreeringu pikendamise vajadusega, mitte uuesti registreerimisega. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. MKS §25 6 lg.1 ja lg.2 võimaldavad teha paranduskandeid üks - , kuid seda vaid nes kande parandamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel. Tõendeid selle kohta, et käesoleval juhul oli tegemist MKS §25 6 sätestatud vigase registrikandega, mis vajas -

parandamist, kaebuse esitajad maakohtule esitanud ei ole. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks rõhutada, et MKS ei tunne sellist väljendit, mida on oma kaebuses kasutanud kaitsja pikendamise vajadus. Maakohus menetluse – nõustub üld otsuses tooduga ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et töötajad Xxx Xxx ja Xxx xx registreeriti töötamise registris peale MTA ametnike poolt kontrolli teostamist ning töötajad Xxx Xxx, Xxx xxx ja Xxx Xxx ei olnud MTA ametnike poolt kontrolli teostamise ajal töötamise registris üldse registreeritud, siis üld otsuse tühistamiseks selles menetluse osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoa ud sjas on täidetud, et väärteod on süüdi on menetlusaluste isikute poolt toime pandud ja nad .

Menetlusaluste isiku teod te on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. nõustub siinkohal ka kohtuvälise Maakohus menetleja kirjalikus vastuses tooduga ja ei pea vajalikuks seda siinkohal korrata.

Ülaltoodu alusel tuleb üldmenetluse otsus rahatrahvide

määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

MKS §154 lg.1 näeb karist ühikut ja MKS §154

usena ette rahatrahvi kuni 300 trahvi lg.2 tusena ette rahatrahvi kuni 3200

näeb karis trahviühikut.

Käesolevas väärteoasjas on üld määratud menetlusalusele is menetluse otsusega ikule

G.M-ile eest karistuseks rahatrahv 70 MKS §154 lg.1 sätestatud väärteo trahviühi IDA Ehitusgrupp OÜ MKS §154 ku ulatuses ja menetlusalusele isikule EKG- lg.2 sätestatud väärteo eest karistuseks rahatrahv 600 €. Otsuse kohaselt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud, kuid otsuse tegemisel arvestati, et EKG-IDA

Ehitusgrupp OÜ d on 04.09.2015 väärteootsusega juba karistatud MKS §154 lg.2 - järgi rahatrahviga 400 € ning G.M sama otsusega MKS §154 lg.1 järgi rahatrahviga 180 €.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalustele isikutele d tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määranud karistuse määra, arvestades siinkohal ka asjaolu, et mõlemat menetlusalust isikut oli vaid kuu ja kaks varem karistatud analoogsete väärtegude toimepanemise eest. Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusalus te süü MKS §154 lg.1 te isiku ja lg.2 te järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistus määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumiste raskusastet ja menetluslauseid isikuid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada määratud määradega. märkida, et rahatrahvide Maakohus peab vajalikuks ka tavaolukorras peab iga järgnev karistus olema eelnevast suurem.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi jätta de suuruste osas

muutmata.

Vastuseks kaebuse väitele võimaliku tehnilise vea kohta mä

rgib maakohus, et tõendeid selle kohta ei ole menetlusalused isikud esitanud. Vastupidi, nagu nähtub kohtuvälise menetleja kirjalikust vastusest kaebusele, on nemad teinud järelepärimise

RMIT infosüsteemide hooldusosakonda ning saanud vastuse, et 20.10.2015 ja 25.11.2015 häireid infosüsteemis ei esinenud.

Vastuseks kaebuse väitele ei tegutsenud juriidilise asjaolude kohta, et G.M

isiku huvides ja et juriidiline isik ei saanud töötajate töötamise registris registreerimata jätmise puhul mingit varalist või moraalset kasu, märgib maakohus järgmist. Kõik juriidilise isiku juhatuse liikme poolt juriidilise isikuga seoses teostatud toimingud tehakse ilmselgelt juriidilise isiku huvides. Väita, et juhatuse liige G.M ei toiminud oma tegevuses EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ huvides, on asjakohatu. Töötamise registris töötajate registreerimata jätmine võimaldab ettevõttel maksta ümbrikupalka ning jätta tasumata sotsiaalja tulumaks, mis on otseselt

seotud ettevõtte majandustegevusega. Samuti moonutab registreerimata jätmine otseselt hilisemaid rahalisi hüvitisi ja toetusi.

Kuna menetlusaluste isikute kaebus tuleb jätta rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele ka kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamise osas.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik