1-16-3599/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-16-3599

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 02.november 2016

.a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3599 Kohtunik Kohtuistungisekretär Ülle Raag Margit Veike Kriminaalasi K.P

süüdistus KarS § 424 järgi Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav K.P, isikukood XXX, emakeeleesti keel, Eesti Vabariigii kodanik, Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx algharidus (8 klassi),

- xxxxxxxxxxxxxxxxxx töökoht kriminaalkorras karistatud ja omab kaht kehtivat karistust: 1)16.04.2013 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 214 lg.1 alusel 6 kuud vangistust KarS -kuulise katseajaga; 2) 28.10.2013 § 74 alusel 18 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 266 lg.2 p.3 järgi 4 kuud vangistust, liitkaristuseks 10 kuud vangistust, vabanes 31.03.2014.a.; 2 arhiveeritud karistust;

kehtivaid 3, arhiveeritud 7. Väärteokaristusi

T

- ei ole kohaldatud. õkend

Kaitsja Vandeadvokaat Mart Sikut Sikuti Advokaadibüroo asukoht Tartu t. 8 Viljandi 71020, telefon 433 4192, epost:

mart.sikut@sikutiab.ee

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi K.P

ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud täitmisele, vangistust ei pöörata täielikult kui K.P ei pane toime uut

1 (ühe) aasta 6 (kuue)- kuulise katseaja jooksul kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) as

elada kohtu määratud alalises elukoh – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuda kriminaa

lhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg.2 p.2 alusel on K.P kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

Määrata K.P katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Kriminaalmenetluse kulud:

K.P menetluskulud on: 1) sundraha 645 eurot ; (KrMS § 179 lg.1 p.2) eelses menetluses 61,44 eurot; ) tasu riigi õigusabi eest kohtu

Kokku on K.P menetluskulud 706,44 eurot. Määrata, et K.P tasumisele kuuluv menetluskulude hüvitis on

706,44 eurot.

Kohtuotsusega koos antakse välja maksedokument menetluskulu tasumise kohta riigi tuludesse Rahandusministeeriumi kontole.

Pikendada menetluskulude tasumise tähtaega ja määrata, et menetluskulud tuleb K.P’al tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 117,74 eurot

.

Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud kohtu määratud tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on KarS i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, -

mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

27.04.2016.a. saabus kohtule menetlemiseks üldmenetluses K.P süüasi KarS § 424 järgi. .2016 määrusega kohtu alla üldmenetluses. Kohus andis K.P 17.06

K.P 13.01.2016 kell 22.36 süüdistatakse selles, et tema paiku Jõgeva maakonnas

Põltsamaa Väike Kamari kül Põltsamaa tee 18.kilomeetril juhtis, vallas - as Pikknurmeomamata juhtimisõigust, ootorsõidukit Mitsubishi Galant registreerimismärgiga m xxxxxxx,

olles alkoholijoobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,82 mg/l kohta;

Sellega rikkus K.P Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, Liiklusseaduse § 90 lg.1 p.1- mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Seega mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani K.P toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Üldmenetluseks määratud kohtuistungil 02.11.2016 esitas prokurör taotluse pidada kokkuleppeläbirääkimisi, kuna selleks on avaldanud soovi süüdistatav ja kaitsja ja prokurör on nõustunud. Janar tael ja kaitsja kinnitasid sellist soovi. Kohus tegi vaheaja kokkuleppeläbirääkimiste võimaldamiseks, mille järel prokurör esitas kohtule kokkuleppe, mis on süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri poolt allkirjastatud. Prokurör taotles asjas menetluse jätkamist kokkuleppemenetlusena.

Kohtule esitati kokkulepe ja kriminaalasja toimik. Menetlusosalised taotlesid minna üle asja lahendamisele kokkuleppemenetluses. Kohus määras: jätkata asja lahendamist kokkuleppemenetluses ja anda K.P kohtu alla kokkuleppemenetluses.

Prokurör selgitas kokkuleppe sõlmimise käigus käsitletut, põhjendas kokku lepitud karistust ja taotles kohtuotsuse tegemist sõlmitud kokkuleppe alusel. On esitatud iseloomustus töökohast. Karistuse valikul on arvestatud, et isikul ei ole juhtimisõigust olnud, et ta juhtis autot lühikest maad ja arvestatud on ka pärastist suhtumist oma teosse. Isik on valmis alkoholist loobuma ja on kinnitanud, et ta juba ongi loobunud. mine Menetluskulude hüvita on kokku lepitud 6 kuu jooksul.

Süüdistatav K.P vastas kohtu küsimustele, et ta saab aru, milles teda süüdistatakse, on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Ta on toime pannud teo, milles teda süüdistatakse.

K.P selgitas oma arusaama tingimuslikust karistusest, kokkuleppe nõuetest kinnipidamine ei ole talle keeruline. Ka alkoholist on ta juba loobunud ja täidab seda kohustust.

Kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe, ta osales kokkuleppeläbirääkimistel. Süüdistatav soovib, et menetlus lõpeks kohtulahendi tegemisega sõlmitud kokkuleppe alusel.

Süüdistatava ka kinnitas, et süüdista itsja vandeadvokaat Mart Sikut tav on osalenud

kokkuleppe sõlmimisel oma vabal tahtel. Karistuse kokku leppimisel on arvestatud kõigi vajalike asjaoludega. Sõlmitud kokkulepe on seaduslik ja kaitsja palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse.

Kokkulepe

Kohtule esitati kriminaalasja toimik.

Süüdistatava K.P, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt

K.P-le

mõista karistuseks KarS § 424 järgi 9 kuud vangistust, mida ei pöörata täitmisele. Katseaeg määrata 1 aasta 6 kuud. Lisakohustusmitte tarvitada alkoholi. Menetluskulude summa tasuda kuue kuu jooksul.

Kohtu seisukoht

Vastavalt KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 p1 ja § 306 lg 1 leiab kohus, et K.P tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistustes KarS § 424 järgi sätestatud kuriteo toimepanemises ning prokuröri, süüdistatava ja kaitsja osavõtul sõlmitud kokkuleppe alusel teha kohtuotsus.

Süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooni ja faktilisi asjaolusid kinnitavad toimikus olevad tõendid, tegu on kvalifitseeritud õigesti. Hinnates toimikus olevaid tõendeid KrMS §

306 nõuete alusel, saab konstateerida, et on olemas alused isiku süüdi tunnistamiseks temale esitatud süüdistuses. Kohus peab kokkuleppekohast karistust põhjendatuks. K.P ei ole varem karistatud sama kvalifikatsi

ooniga süüteo eest. Karistuse määra valikul on arvestatud vajalikul määral süüdistatava süüd, s.h. vajadust hoiduda alkoholi tarvitamisest, mistõttu rahalise karistu

se kohaldamist ei pea kohus põhjendatuks.

Kohtuotsus on võimalik teha sõlmitud kokkuleppe alusel.

Kriminaalmenetluse kulud

KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega ja KrMS § 192 lg.1 alusel määrab kohus kuluhüvitise suuruse.

Menetluskulud jäävad KrMS § 180 lõike 1 kohaselt süüdimõistetu kanda ning need tuleb välja mõista süüdistatavalt. Tegemist on teise astme kuriteoga, mistõttu sundraha on KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel 1,5 kuupalga alammäära, riigi õigusabi tasu ja kulud kohtueel s.o. 645 eurot. K.P ses menetluses on 61,44 eurot. Kokku K.P menetluskulud 706,44 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Ülle Raag