1-14-4774/60 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-4774

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 6. oktoobri 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Teimur Babajev (isikukood 38601214212)

kaitsja advokaat Andres Simson, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 6. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Teimur Babajev tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 29. jaanuari 2015. a otsusega ja teda

karistati 1 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg, 34

päeva. Kandmisele jäi 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusele liideti Pärnu Maakohtu 5.

aprilli 2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud ja 28 päeva vangistust.

Karistus asendati üldkasuliku tööga 689 tundi, mille tegemise tähtaeg oli 18 kuud. Karistuse

kandmata osa pöörati Harju Maakohtu 29. jaanuari 2015. a määrusega täitmisele. Täitmisele

pööratud vangistust, 1 aastat 8 kuud ja 28 päeva, arvestatakse alates 23. septembrist 2015. Karistuse

lõpptähtaeg on 20. juuni 2017.

2. Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2016. a määrusega jäeti T. Babajev talle Pärnu Maakohtu

otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.

Kohus märkis, et ehkki esineb formaalne alus T. Babajevi vabastamiseks elektroonilise valvega,

välistavad tema vabastamise varasem elukäik (isik kannab kolmandat reaalset vangistust),

kuritegude asjaolud (T. Babajev kannab liitkaristust kehalise väärkohtlemise, suures koguses

narkootilise aine kokaiini omandamise ja valdamise, samuti vägivallaga toime pandud rahu ja

avaliku korra rikkumise ja avalikku korda kaitsva muu isiku ähvardamise ja löömise eest). Samuti

välistab vabastamise alkoholiprobleemi olemasolu. Isik ise alkoholi probleemiks ei pea, ehkki on

tunnistanud, et ei suuda alkoholi tarvitades oma emotsioone alati kontrollida. Samuti on andmeid, et

T. Babajev on tarvitanud narkootikume (alates 15. eluaastast kanepit, u 18-eluaastast alates

kokaiini). Teda on korduvalt karistatud NPALS alusel. Alkoholijoobes on ta varem toime pannud

kehalise väärkohtlemise ja joobes juhtimise. Ehkki T. Babajev on läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud

muutuda“ ei saa jätta arvestamata, et vangistuses ei ole T. Babajevil võimalik oma motivatsiooni ja

tahet narkootikumide tarvitamisest hoidumiseks proovile panna.

Kohus arvestas sedagi, et T. Babajevi puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta

jooksul 59 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise risk 56%. Seega on väga kõrge risk uute

kuritegude toimepanemiseks. Kohus arvestas sedagi, et T. Babajev on ka varem kriminaalhoolduse

nõudeid rikkunud.

Kohus arvestas positiivse asjaoluna T. Babajevil distsiplinaarkaristuste puudumist ning vabanedes

toetava sotsiaalvõrgustiku ja kindla elu- ja töökoha olemasolu. Samas tõi kohus välja, et T. Babajev

oli ka varem tööga valdavalt hõivatud, ent see ei hoidnud ära rahaliste vahendite hankimist

kuritegelikul teel. Kohus tõi välja sellegi, et T. Babajevil on täitmata nõudeid ning vangla

riskihindamise kohaselt suurendab majanduslike raskuste tekkimine ja teiste poolt enda mõjutada

laskmine uute kuritegude toimepanemise tõenäosust.

3. Määruskaebuses taotleb kaitsja tühistada vaidlustatav lahend ja vabastada T. Babajev

tingimisi ennetähtaegselt.

Kohus ei oleks pidanud hindama mitte niivõrd T. Babajevi minevikku, kuivõrd tema tulevasi

kavatsusi: läbida kriminaalhooldus, asuda tööle, jätkata pereelu. Karistused on valdavalt seotud

kergemaliigiliste kuritegudega ning seetõttu oleks mõttekas sotsialiseerida isikut just elektroonilise

järelevalve ja kriminaalhooldusega.

Liialt suure tähenduse on kohus omistanud isiku probleemidele, mis seonduvad alkoholi ja

narkootikumidega. Kuna T. Babajev ei ole mõnda aega alkoholi tarbinud, puudub alus arvata, et ta

seda teeks. Alkoholi tarvitamine ei ole illegaalne ja see oleks mõistlik kriminaalhoolduse ajaks

keelata.

Kaitsja hinnangul on alust arvata, et isik on asunud elus seadma mõistlikke eesmärke. Teda ootab

vabaduses perekond ülalpeetavatega ja töökoht. Kohtu järeldus, et isik ei muutu, on vastuolus

iseloomustusega, kus T. Babajev on läbinud programmid „Jõud muutuda“ ning „Viha ja kriitika“

eeskujulikult ning näidanud ennast heast küljest ka kinnipidamise ajal. Muuhulgas väidetakse, et

sisemised konfliktid on lahendatud ning T. Babajev on märgatavalt muutunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud T. Babajevi

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.

4.1

Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on

vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on

seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut

kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine

vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema

varasem elukäik). Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on põhjalikult vaaginud kõiki tingimisi

ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, ent leidnud, et vaatamata mõnedele

positiivsetele asjaoludele (distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammides osalemine,

toetav sotsiaalvõrgustik, kindla elu- ja töökoha olemasolu) ei ole T. Babajevi vabastamine tingimisi

enne tähtaega elektroonilise valvega põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.

4.2

Nagu kaitsja isegi on sedastanud, on T. Babajevi taust karistusregistri mõttes võrdlemisi

mitmekesine. Kaitsja leiab siiski, et isikut ei tohiks hinnata tema mineviku järgi, vaid arvestades

tema kavatsusi tulevikus ning võimet kriminaalhooldus läbida.

Apellatsioonikohus märgib, et seadus mitte ei keela, vaid lausa kohustab arvestama isiku varasemat

elukäiku. Seetõttu on maakohus teostanud kaalutlusõigust õigesti, kui osundas T. Babajevi

korduvale karistatusele. T. Babajevi kuritegeliku käitumise muster on muutunud vägivaldsemaks ja

raskemaks ning tõusnud on tegude ühiskonnaohtlikkus (v.a viimased kuriteod). Erinevalt kaitsjast

leiab apellatsioonikohus, et kohus peab analüüsima ka isiku võimalikke uue kuriteo riske

soodustavaid tegureid, milleks käesoleval juhul on T. Babajevi sõltuvus alkoholist ja

narkootikumidest. Tõsi, T. Babajev on vangistuses olles probleemkäitumisega tegelenud, tema

iseloomustused programmi läbiviijatelt on positiivsed ning lootustandvad, küll aga tuleb meeles

pidada, et süüdlane viibib kinnipidamisasutuses, kus tal on välistatud alkoholi ja narkootikumide

kättesaadavus. Kui arvestada, et isiku esimesed kokkupuuted narkootikumidega on juba alates 15.

eluaastast, siis on vaja tugevat tahtejõudu, et sõltuvustest püsivalt vabaneda.

Kaitsja leiab, et kriminaalhooldusel ja elektroonilisel järelevalvel oleks kinnipeetava käitumisele

mõju. Kriminaalhooldusel oleks tõepoolest mõtet, kui sellega saab ära hoida uusi kuritegusid, mille

toimepanemise protsent on T. Babajevil keskmisest kõrgem. Küll aga nähtub isiku varasemast

käitumisest, et ta ei suutnud alluda kriminaalhooldusega kehtestatud nõuetele ning rikkus selle

tingimusi, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Seetõttu ei ole ringkonnakohus veendunud, et

T. Babajevi katseaeg kulgeks probleemivabalt. On muidugi kiiduväärt, et T. Babajev soovib seada

vabaduses mõistlikke eesmärke, sh perekonna eest hoolitseda ja töötada, ent ainuüksi isiku

lubadused ei saa anda alust tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, kui selle vastu rääkivad

argumendid on oluliselt kaalukamad, kui vabastamise poolt olevad asjaolud.

5. Nõustudes maakohtu põhjendustega jätab apellatsioonikohus juhindudes KrMS §-st 390 ja

§ 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau