3-16-1830/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar ja Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

01.11.2016, Tartu

Haldusasjade numbrid

3-16-1830 ja 3-16-1118

Haldusasjad

Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla 30.06.2016.

a käskkirja nr 6-3/778 tühistamiseks (haldusasi

nr 3-16-1830)

Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla 11.04.2016.

a käskkirja nr 6-3/446 ja 19.11.2016. a käskkirja

nr 6-3/484 tühistamiseks (haldusasi nr 3-16-

1118)

Vaidlustatud kohtulahendid

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Asja läbivaatamine

Tartu Halduskohtu 29.09.2016. a ja 05.10.2016.

a määrused

Jaak Reinomäe määruskaebused

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Jaak Reinomägi

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Jaak Reinomäe menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel

haldusasjas nr 3-16-1830 Tartu Halduskohtu 05.10.2016. a määruse peale

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

2. Võtta Jaak Reinomäe määruskaebus haldusasjas nr 3-16-1830 Tartu

Halduskohtu 05.10.2016. a määruse peale ringkonnakohtu menetlusse.

3. Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

05.10.2016. a määrus haldusasjades nr 3-16-1830 ja nr 3-16-1118 muutmata.

4. Jätta Jaak Reinomäe 06.10.2016. a riigi õigusabi taotlus haldusasjades nr 3-

16-1830 ja nr 3-16-1118 rahuldamata.

5. Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

29.09.2016. a määrus haldusasjas nr 3-16-1830 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 1, 4 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse otse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. Ülejäänud osas on

määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK HALDUSASJAS NR 3-16-1830

1. Jaak Reinomägi esitas 11.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

30.06.2016. a käskkirja nr 6-3/778 tühistamiseks ja 12.08.2016. a vaideotsuse nr 6-

12/179-3 õigusvastasuse tuvastamiseks. Vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebajale

distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks. Koos kaebusega

esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata vaidlustatud

käskkirja täitmisele pööramine. Haldusasi registreeriti numbriga 3-16-1830.

2. Tartu Halduskohus vabastas 15.09.2016. a määrusega J. Reinomäe riigilõivu

tasumise kohustusest kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, võttis

kaebuse Viru Vangla 30.06.2016. a käskkirja nr 6-3/778 tühistamise nõudes

menetlusse ja jättis J. Reinomäe esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 19.09.2016 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotluse

kohaselt jääb talle arusaamatuks kohtu tõlgendus 15.09.2016. a määruses. Kaebaja

haridus ja tervis ei võimalda tal kohtunikuga vaielda. Kaebaja soovib riigi õigusabi

selleks, et kaitsta ennast kohtuniku võimalike omavoliliste ja meelevaldsete

toimingute eest ning, et võrdsustada kaebaja ja vastustaja võimalused

kohtumenetluses. Kohus on kallutatud vastustaja kasuks. Vastustaja takistab

kaebajal oma õigusi kaitsta. Kaebajal puuduvad vahendid õigusabi hankimiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 29.09.2016. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi

taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel.

Halduskohus leidis, et kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ta on

koostanud ja esitanud kohtule kaebuse, mille kohus sai menetlusse võtta. Kaebaja

kirjeldas kaebuses senist menetluse käiku ning esitas ulatuslikud põhjendused oma

nõuetele ja seisukohtadele. Kaebaja tugines õigusaktidele ja Riigikohtu lahenditele.

See näitab, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg-s 1 toodud

aluse esinemisel ei ole vaja kontrollida kaebaja majanduslikku seisundit. Kaebaja

väited kohtu kallutatuse ja vanglas kaebajale takistuste tegemise kohta on

paljasõnalised ja põhistamata.

Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised.

Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab välja kohaldamisele kuuluvad

seadusesätted ja võimaliku asjakohase kohtupraktika.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-ga 1 on kaebaja ja vastustaja

võimalused tasakaalustatud.

5. J. Reinomägi esitas 02.10.2016 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse. Kaebaja palus peatada Viru Vangla käskkirjade nr 6-1/234, nr 6-3/386-D,

nr 6-3/409-D, nr 6-3/446, nr 6-3/484 ja nr 6-3/778 kehtivus ning kohustada

vanglat täitma käskkirja nr 6-1/151, s. o paigutama kaebaja ümber avavanglasse.

Viru Vangla käskkiri nr 6-1/151 tunnistati kehtetuks käskkirjaga nr 6-1/234. Muude

kaebaja nimetatud käskkirjadega määrati kaebajale distsiplinaarkaristused.

Kaebaja taotleb käskkirjade nr 6-3/446, 6-3/484 ja 6-3/778 kehtivuse peatamist,

kuna distsiplinaarkaristused on takistuseks tema ümberpaigutamisel avavanglasse.

Kaebaja leiab, et tema ümberpaigutamisest ei oleks tohtinud keelduda enne kui

vaidlus distsiplinaarkaristuste õiguspärasuse üle on lahendatud. Sellega rikuti

süütuse presumptsiooni. Ümberpaigutamine avavanglasse on kaebajale oluline,

kuna avavanglas saab ta kasutada kvalifitseeritud õigusabi ja pöörduda arstide

poole. Kaebaja karistusaeg lõpeb 01.02.2017 ning esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel ei ole tema ümberpaigutamine avavanglasse enam reaalne.

6. Tartu Halduskohus registreeris J. Reinomäe 02.10.2016. a esialgse õiguskaitse

taotluse haldusasjades nr 3-16-1830, 3-16-1118 ja 3-16-1017, kuna Viru Vangla

käskkirja nr 6-1/234 õigusvastaseks tunnistamist ning käskkirjade nr 6-3/386-D ja nr

6-3/409-D tühistamist taotleb kaebaja kohtuasjas nr 3-16-1017. Viru Vangla

käskkirjade nr 6-3/446 ja nr 6-3/484 tühistamist taotleb kaebaja kohtuasjas nr 3-16-

1118 ning käskkirja nr 6-3/778 tühistamist kohtuasjas nr 3-16-1830.

7. Tartu Halduskohus jättis 05.10.2016. a ühise määrusega haldusasjades nr 3-16-

1118 ja nr 3-16-1830 J. Reinomäe esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata.

Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotluse saab esitada juhul, kui isik on

esitanud kohtule taotlusega seotud kaebuse või haldusorganile vaide. Kui isik on

haldusakti kohtus vaidlustanud, siis tuleb selle haldusakti kehtivuse peatamise

taotlus lahendada samas kohtuasjas. Kohus käsitleb praeguses määruses kaebaja

taotlust käskkirjade nr 6-3/446, nr 6-3/484 ja 6-3/778 kehtivuse peatamiseks.

Kaebaja eesmärk on saavutada tema ümberpaigutamine avavanglasse Viru Vangla

11.03.2016. a käskkirja nr 6-1/234 kehtivuse peatamise ja 17.02.2016. a käskkirja

nr 6-1/151 täitmiseks kohustamise teel. Käskkirjade nr 6-3/446, nr 6-3/484 ja nr 6-

3/778 kehtivusel ei ole seost kaebaja vaidlustatud käskkirja nr 6-1/234 või kaebaja

ümberpaigutamise kohta tehtud käskkirja nr 6-1/151 kehtivusega. Käskkirjad nr 6-

3/446, nr 6-3/484 ja nr 6-3/778 ei reguleeri kaebaja ümberpaigutamist. Nendele

käskkirjadele ei ole vangla kaebaja ümberpaigutamise otsuse kehtetuks

tunnistamisel ka tuginenud ja ei saanudki seda teha, sest käskkiri nr 6-1/234 anti

11.03.2016, käskkirjades nr 6-3/446, nr 6-3/484 ja nr 6-3/778 kaebajale süüks

pandud distsipliinirikkumised on aga toime pandud alates 13.03.2016. Seega ei

muudaks käskkirjade nr 6-3/446, nr 6-3/484 ja nr 6-3/778 kehtivuse peatamine

kaebaja olukorda käskkirja nr 6-1/234 üle peetavas vaidluses ehk

kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole kohtuasjades 3-16-1118 ja 3-16-

1830 lubatav, jätab kohus kaebaja taotluse läbi vaatamata.

Seda, kas taotlus käskkirja nr 6-1/234 kehtivuse peatamiseks ja käskkirja nr 6-1/151

täitmiseks kohustamiseks on lubatav ja põhjendatud, tuleb otsustada kohtuasjas 3-

16-1017.

Taotluse läbi vaatamata jätmisel puudub vajadus lahendada kaebaja vabastamist

riigilõivu tasumisest.

8. J. Reinomägi esitas 06.10.2016 haldusasjades nr 3-16-1118 ja nr 3-16-1830 ühe

avaldusena taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses selgitab kaebaja, et Tartu

Halduskohtu 05.10.2016. a määrusega jäeti tema esitatud taotlus esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata. Kaebaja soovib riigi õigusabi, et kaitsta

õigusi 05.10.2016. a määruse osas, mis samuti rikub kaebaja subjektiivseid õigusi.

Varasemalt on ilmnenud, et kuidas kaebaja ka oma õigusi ei kaitseks, teeb

halduskohus ikka lahendi, mis ületab kinnipidamisega paratamatult kaasnevaid

kannatusi. Alus on oletada, et õiguste iseseisev käitamine ei taga kaebaja õigusi,

vaid annab aluse riigivõimu omavoliks. Õigusabi tagaks kaebaja subjektiivseid

õigusi.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

9. J. Reinomägi esitas 12.10.2016 haldusasjades nr 3-16-1118 ja nr 3-16-1830 Tartu

Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.10.2016. a määruse

tühistamiseks ja palus teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse

kohaldamise taotlus.

Määruskaebuse kohaselt jääb arusaamatuks, millisest seadusest lähtus

halduskohus kui leidis, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav.

Avavanglasse ümberpaigutamine sõltub sellest, kas kinnipeetaval on kehtivaid

distsiplinaarkaristusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks kaitsnud kaebajat

võimaliku väärkohtlemise eest. Halduskohus rikkus kohtumenetluse norme ja

kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ning see viis asjas ebaõige

kohtulahendi tegemiseni ja kaebaja õiguste ebaseadusliku piiramiseni.

10. J. Reinomägi esitas 03.10.2016 haldusasjas nr 3-16-1830 ka avalduse

pealkirjaga „Taotlus riigiõigusabi saamiseks“, mida halduskohus käsitles kui

määruskaebust Tartu Halduskohtu 29.09.2016. a määruse peale, jättis

määruskaebuse rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Määruskaebuse kohaselt soovib kaebaja riigi õigusabi selleks, et kaitsta oma õigusi

halduskohtu 29.09.2016. a määruse osas, millega jäeti rahuldamata tema riigi

õigusabi taotlus.

11. Viru Vangla leidis vastuses J. Reinomäe 12.10.2016. a määruskaebusele, et

määruskaebus on põhjendamatu ja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei

kuulu rahuldamisele. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel võiks kohtuotsusega kaebaja õiguste kaitset raskendada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus lahendab esmalt J. Reinomäe määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 29.09.2016. a määruse peale haldusasjas 3-16-1830 (I), seejärel

lahendab ringkonnakohus J. Reinomäe 06.10.2016. a riigi õigusabi taotluse

haldusasjades nr 3-16-1830 ja nr 3-16-1118 (II), seejärel võtab ringkonnakohus

seisukoha J. Reinomäe 12.10.2016. a määruskaebuse menetlusse võtmise kohta

Tartu Halduskohtu 05.10.2016. a määruse peale haldusasjas nr 3-16-1830

(III) ja lahendab J. Reinomäe 12.10.2016. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu

05.10.2016. a määruse peale haldusasjades nr 3-16-1830 ja nr 3-16-1118 (IV).

(I)

13. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu

29.09.2016. a määruse peale tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu 29.09.2016. a

määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 29.09.2016. a määruses

esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201

lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse

rahuldamiseks.

14. Määruskaebuses esitatud väited riigivõimu omavoli ja kaebajale õiguste

kaitsmisel tekitatud kannatuste kohta jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna

need väited väljuvad antud määruskaebuse piiridest. Õigusemõistmisel tekitatud

kahju hüvitamise kord on reguleeritud riigivastutuse seaduse §-s 15.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja näol on tegemist isikuga,

kes on iseseisvalt võimeline oma õigusi kaitsma ja selleks ka asjakohaseid kaebusi

ja avaldusi kohtutele esitama. Kaebaja on suuteline kohtuvaidlust puudutavaid

asjaolusid kirjeldama ja oma seisukohti põhjendama. Varasemalt kaebaja poolt

kohtutele esitatud taotlused ja avaldused kinnitavad, et kaebaja omab piisavalt

õigusalaseid teadmisi kohtumenetluses ilma advokaadist esindajata osalemiseks.

(II)

16. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja 06.10.2016. a taotlust kui iseseisvat taotlust

riigi õigusabi saamiseks vaidlustamaks Tartu Halduskohtu 05.10.2016. a määrust

haldusasjades nr 3-16-1830 ja 3-16-1118. Kaebaja ei esitanud 06.10.2016. a

taotluses määruskaebust 05.10.2016. a määruse peale, vaid tegi seda

selgesõnaliselt 12.10.2016. a koostatud avalduses. Arvestades 06.10.2016. a

taotluse sisu ja antud kohtuasja asjaolusid, puudub ringkonnakohtu hinnangul

vajadus tõlgendada 06.10.2016. a taotlust määruskaebusena halduskohtu

05.10.2016. a määruse peale.

17. Ringkonnakohus jätab kaebaja 06.10.2016. a taotluse haldusasjades nr 3-16-

1830 ja nr 3-16-1118 riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kuna kaebaja

esitas tähtaegselt enda koostatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.10.2016. a

määruse peale, ootamata ära kohtulahendit 06.10.2016. a taotluse osas riigi

õigusabi saamiseks, puudub otsene vajadus kaebajale riigi õigusabi määramiseks,

et vaidlustada halduskohtu 05.10.2016. a määrust. Määruskaebusest on arusaadav,

millist halduskohtu lahendit kaebaja vaidlustab ja välja on toodud ka kaebaja

arvamused ja põhjendused vaidlustatud halduskohtu määruses sisalduvatele

seisukohtadele. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus J. Reinomäe 06.10.2016. a

taotluse riigi õigusabi saamiseks, vaidlustamaks Tartu Halduskohtu 05.10.2016. a

määrust, rahuldamata.

(III)

18. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja

vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest haldusasjas nr 3-16-1830

määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 05.10.2016. a määruse peale. J.

Reinomäe määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

19. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse

esitamisel riigilõivu 15 eurot.

Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused on kehtestatud HKMS § 110 lg

1 p-s 1, § 111 lg-s 1 ja § 112 lg 1 p-s 1. Tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p-st 1 vaatleb

ringkonnakohus kaebaja sissetulekuid nelja kuu pikkusel perioodil enne

menetlusabi taotluse esitamist ringkonnakohtule ja hindab menetlusabi andmise

majanduslikke eeldusi. Kuna J. Reinomägi on menetlusabi taotluse koos

määruskaebusega kohtule esitamiseks vanglateenistusele üle andnud 12.10.2016,

vaatleb kohus perioodi 12.06.2015-11.10.2016. Haldusasja nr 3-16-2034

materjalide hulgast antud asja materjalide hulka võetud kaebaja vanglasisese

isikukonto väljavõttest perioodi 09.06.2016-08.10.2016 kohta nähtub, et kaebajal

antud perioodil sissetulekud puudusid. Eeltoodu tõttu saab kaebajat pidada

maksejõuetuks. Ringkonnakohus leiab, et kaebajale menetlusabi andmise

eelduseks olevad majanduslikud tingimused on täidetud ja täiendavalt ei ole vajalik

kontrollida perioodi 08.10.2016-11.10.2016 kaebaja sissetulekute kohta. Seetõttu

leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on vabastada kaebaja täielikult riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel.

20. J. Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.10.2016. a määruse peale

vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele, on esitatud tähtaegselt ning selle

esitamisel ringkonnakohus vabastab kaebaja seadusega ette nähtud riigilõivu

tasumisest. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus haldusasjas nr 3-16-1830

esitatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.10.2016. a määruse peale

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 206 lg 1 alusel koosmõjus HKMS §

252 lg-ga 7 menetlusse.

(IV)

21. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe määruskaebus haldusasjades nr 3-16-

1830 ja nr 3-16-1118 Tartu Halduskohtu 05.10.2016. a määruse peale tuleb

jätta rahuldamata.

22. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 11.04.2016. a käskkirja

nr 6-3/446, 19.04.2016. a käskkirja nr 6-3/484 ja 30.06.2016. a käskkirja nr 6-3/778,

millega talle määrati distsiplinaarkaristused, kehtivuse peatamist. Kuigi asja

materjalide põhjal võib järeldada, et kaebaja eesmärgiks on tema avavanglasse

tagasi paigutamine, ei aita nimetatud kolme käskkirja kehtivuse peatamine selle

eesmärgi saavutamisele kaasa, s.t ei muudaks kaebaja olukorda paremaks.

Kaebaja paigutati avavanglasse Viru Vangla 17.02.2016. a käskkirja nr 6-1/151

alusel. 17.02.2016. a käskkiri tunnistati kehtetuks 11.03.2016. a käskkirjaga nr 6-

1/234. 11.03.2016. a käskkirja koostamise aluseks olid perioodi 02.03.2016-

07.03.2016 kohta koostatud kaks ettekannet. Seega ei ole käskkirjad nr 6-3/446, nr

6-3/484 ja nr 6-3/778 11.03.2016. a käskkirja koostamise aluseks, kuna nimetatud

kolme käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristused 13.03.2016-05.04.2016

ja 03.06.2016 toime pandud rikkumiste eest.

Eeltoodu tõttu nähtub, et käskkirjad nr 6-3/446, nr 6-3/484 ja nr 6-3/778 ei

mõjutanud kaebaja suhtes 11.03.2016. a käskkirja väljaandmist ning nimetatud

kolme käskkirja kehtivuse peatamine esialgse õiguskaitse korras ei aita kuni

11.03.2016. a käskkirja üle peetavas kohtuvaidluses tulemuse selgumiseni kaebaja

õigusi kindlustada või talle tekkinud kahjulikke mõjutusi tõrjuda.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajal puudub esialgse

õiguskaitse vajadus ja seega ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.

Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates määruskaebuses välja toodud põhjendusi,

mille alusel oleks võimalik väita, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks

hädavajalik.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud

digitaalselt/

Tiina Pappel

Tanel Saar

Agu

Timmi