2-16-6604/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

2. november 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-6604

Tsiviilasi

M.P. kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 15.04.2016

otsusele täiteasjas nr 084/2012/3187

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. septembri 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.P. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja):

M.P.

(isikukood:

XXXXX);

Puudutatud isik (sissenõudja): Swedbank AS (registrikood:

10060701);

Kohtutäitur Oksana Kutšmei

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 23. septembri 2016 määrus muutmata

ja M.P. määruskaebus rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud M.P.

kanda

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses on täiteasi nr 084/2012/3187, milles on võlgnikuks M.P.

(avaldaja), aluseks AS Swedbank (sissenõudja) täitmisavaldus ja täitedokumendiks Tartu Maakohtu

29. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas 2-10-54756. Täitemenetluse raames seati keelumärge avaldaja

nimele registreeritud sõidukile Peugeot 206 (reg.märgiga XXXXX ) ning kohustati avaldajat

toimetama sõiduk kohtutäituri büroo juurde ning andma sõiduki valdus üle kohtutäiturile.

Täitemenetluse raames on kohtutäitur arestinud avaldaja sissetulekud.

22. märtsil 2016 . a esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse täiteasjas nr 084/2012/3187 (tlk 59-61).

15. aprilli 2016. a otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata (tlk 33-36).

2. 25. aprillil 2016. a esitas avaldaja Tartu Maakohtule kaebuse (tlk 1-5) kohtutäituri otsuse peale.

Esitatud avalduses palus avaldaja kohtutäituri 15. aprilli otsuse tühistamist, sõiduautole seatud

keelumärke tühistamist, sõiduki aresti alt vabastamist, sissetulekute arestimiseks koostatud

arestimisaktide muutmist ja menetluskulude kohtutäituri kanda jätmist.

Avaldusest kohaselt on kohtutäitur tuginenud otsuse tegemisel valedele asjaoludele. Kohtutäitur on

viidanud otsuses liiklusregistris avaldaja nimele registreeritud sõidukile Ford Scorpio,

registreerimismärgiga XXXXX . See sõiduk on avaldaja poolt võõrandatud pikka aega tagasi ning

osaliselt just Fordi müügist saadud vahendite arvel soetas ta oma praeguse ainsa sõiduki – Peugeot

206. Samuti viitab avaldaja, et tema ja M.P. abielu on lahutatud ning seega ei oma asjas puutumust

abikaasale kuuluv vara.

TMS § 66 lg 1 p 5 kohaselt ei arestita vara, mis on füüsilise isiku majandus- või kutsetegevuse või

töö- või teenistussuhte jätkamiseks hädavajalik. Võlgnik M.P. elab maapiirkonnas, mis tingib

vajaduse omada sõiduautot tööl käimiseks, sest bussiliiklus Tartu ja Puhja vahel on halb ja ajaliselt

mittesobiv. Ka põeb M.P. alaealine laps larüngiidset astmat, mistõttu vajab ta tihti meditsiinilist

sekkumist haiguse ägenemisel. Kuna kiirabijaamad asuvad avaldaja elukohast kaugel, võib tekkida

vajadus ise lapse toimetamiseks lähimasse raviasutusse.

Lisaks on avaldaja seisukohal, et kuivõrd sõiduki müügist ei jätku isegi täitekulude katteks, on

arestimine välistatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 53 lg 2 alusel. Täituri tasu kogusuurus ületab

mitmekordselt sõiduki väärtuse ning ainuüksi nimetatud asjaolu on piisav, välistamaks auto

arestimist.

3. 22. juunil 2016. a esitas sissenõudja vastuse (tlk 46-47), milles ta ei nõustunud võlgniku kaebusega

ja palus jätta kaebus rahuldamata.

Võlgnik ei ole tõendanud sõiduautode omandiõigusega seotud küsimusi. Abielulahutus lõpetab

reeglina varaühisuse. See aga ei muuda juba tekkinud varasuhteid. Võlgniku viidatud otsusest

tsiviilasjas 2-14-55303 ei nähtu, et abikaasade vara suhtes oleks muudatusi toimunud. Eelduslikult

kuulub arestitud auto võlgniku lahusvarasse, ülejäänud autod aga ühisvarasse, mistõttu on võlgnikul

võimalik ka ühisvara jagamise tulemusena saada endale sõiduvahend või vahendeid

vähemväärtusliku auto soetamiseks. Sisustades võlgniku võimalusi sõidukite kasutamiseks pere

huvides tuleks arvestada ka endiste abikaasade Perekonnaseadusest tulenevaid ülalpidamiskohustuste

sätteid. Võlgnik ei ole sõiduauto Ford Scorpio, registreerimismärgiga XXXXX võõrandamise kohta

esitanud ühtki tõendit. Registrikanne annab kolmandatele isikutele omandiõiguse eelduse ja

vastupidist peaks tõendama võlgnik.

4. Kohtutäitur palus oma 29. juuni 2016. a vastuses (tlk 50-56) avaldaja kaebuse raha tagastamist

puudutavas osas jätta läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata.

Avaldaja suhtes täiteasjas nr 084/2012/3187 läbiviidava menetluse käigus õnnestus kohtutäituril

alates 21. augustist 2012 avaldaja kontode ja sissetulekute arestimise tulemusena nõuda sisse vaid

339,20 eurot, mis on ca 1% sundtäimisel olevast nõudest. Sellises olukorras sissenõudja õigustatud

huvide kaitseks ja riiklikult tunnustatud täitedokumendist tuleneva sissenõudja nõude rahuldamiseks

peab kohtutäitur vältimatult vajalikuks pöörata sissenõuet ka avaldaja asjadele.

Kohtutäitur ei saa nõustuda avaldaja seisukohaga, mille järgi sõidukit väärtusega ca 1 000 kuni 2 000

eurot tuleks käsitleda mittearestitava varana täitemenetluse seadustiku (TMS) § 66 lg 1 p 5 mõttes.

Selline lähenemine riivaks ebaproportsionaalselt sissenõudja õigust saada riiklikult tunnustatud

täitedokumendist tulenev nõue rahuldatud mõistliku aja jooksul. Siinjuures tuleb täiendavalt

arvestada ka sellega, et avaldaja sissetuleku suurus ei võimalda sellest kinnipidamisi teha, mistõttu

sõiduki müük on sisuliselt ainsaks võimaluseks sissenõudja nõude kasvõi osaliseks rahuldamiseks.

Kohtutäitur on jätkuvalt seisukohal, et isegi siis, kui avaldaja sõiduk oleks TMS § 66 lg 1 p 5 järgi

mittearestitavaks varaks, on võimalik sõiduki asendusarestimisn TMS § 68 lausel.

Kohtutäituri hinnangul tuleb võlgniku muu vara arestimisel lähtuda sellest, et kaitstud on üksnes

võlgniku enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Sõiduk

väärtusega vahemikus 1000 kuni 2000 eurot ületab selgelt minimaalselt vajalike vahendite piiri.

Avaldaja viide sellele, et ta ei ole enam M.P. abielus ei ole kohtutäituri hinnangul antud asjas

asjakohane. Esmalt selgitab kohtutäitur, et 15. aprilli 2016 otsuse tegemisel lähtus kohtutäitur

rahvastikuregistri andmetest (tlk 62), mille kohaselt on avaldajal suhe abikaasa M.P. .

Avaldaja poolt esitatud Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2014. a otsusest tsiviilasjas nr 2-14-55303 küll

nähtub, et abielu M.P. on lahutatud. Samas ei nähtu, et oleks ära jagatud abielu jooksul omandatud

vara (ühisvara). Maanteeameti liiklusregistrist nähtuvalt kohtutäituri otsuses viidatud M.P. nimele

liiklusregistris registreeritud sõiduki Rover 200 registreerimismärgiga XXXX registreerimistunnistus

on väljastatud 6. septembril 2013. a ehk enne abielu lahutamist. Seega eelduslikult on kõnealune

sõiduk omandatud abielu jooksul ning kuulub M.P. ja avaldajale ühiselt.

Avaldaja sissetuleku arestimisega seonduvalt märgib kohtutäitur, et tulenevalt sellest, et 30. aprillil

2016. a lõppes avaldaja töötamine ELFOR OÜ-s, muutis kohtutäitur avaldaja tööandjale G4S EESTI

AS 31. mail 2016. a edastatud sissetuleku arestimise akti muutmise korraldusega avaldaja sissetuleku

arestimist. Kohtutäituri korralduse kohaselt ei kuulu avaldaja netosissetulek arestimisele ühes kuus

summas 573,33 eurot, mis on 430 + 1/3 x 430. Nimetatud summat ületavast sissetuleku osast tuleb

tööandjal pidada kinni 2/3.

Seoses avaldaja kaebuse p-s 14 esitatud raha tagastamise nõudega, märgib kohtutäitur, et avaldaja ei

ole kohtutäiturile 22. märtsil 2016 esitatud kaebuses raha tagastamist nõudnud. Seetõttu ei ole seda

küsimust ka käsitletud 15. aprilli 2016 otsuses. TMS § 218 lg 1 teise lause kohaselt kohtutäituri otsuse

või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäitur

palus jätta avaldaja kaebus vastavas osas läbi vaatamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Viru Maakohus jättis 23. septembri 2016. a määrusega M.P. kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei

15. aprilli 2016. a otsusele täiteasjas nr 084/2012/3187 rahuldamata, määras menetluskulude

suuruseks 15 eurot ja jättis menetluskulud M.P. kanda.

Esmalt analüüsis kohus kohtutäituri tegevust sõiduauto arestimisel. Kohus selgitas, et TMS § 66 lg 1

p-ga 5 on eelkõige hõlmatud vahetult töö tegemiseks vajalikud vahendid. Kuivõrd avaldaja kasutab

autot tööl käimiseks, mitte töö tegemiseks, ei ole tegemist mittearestitava varaga TMS § 66 lg 5

mõttes. Kohus, tutvunud kaebaja poolt avaldatud elukoha ja Tartu vahelise bussiühendusega, leidis,

et avaldajal on võimalik tööl käia bussiühendust kasutades. Asjaolu, et avaldaja kasvatab alaealist

last, kes põeb larüngiidset astmat, ei anna alust kaebajale kuuluvat autot mittearestitava varana

käsitleda. Autoga erakorralise meditsiini osakonda sõitmine ei ole oluliselt kiirem lahendus, kui

kiirabi kutsumine. Lisaks saab avaldaja lapse haiguse ägenemiseks ennast ette valmistada.

Kohus oli seisukohal, et kaaludes avaldaja soovi autoga tööl käia ja sissenõudja õigust saada riiklikult

tunnustatud täitedokumendist tulenev nõue rahuldatud mõistliku aja jooksul, tuleb asuda seisukohale,

et antud juhul on sissenõudja õigus kaalukam. Kohtu hinnangul riivaks vastupidine seisukoht

ebaproportsionaalselt sissenõudja õigusi.

Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et sõiduauto ei ole M.P. jaoks hädavajalik tarbeese ega kuulu

mittearestitavate asjade hulka ning sõiduki arestimine kohtutäituri poolt on põhjendatud.

Teiseks analüüsis kohus kohtutäituri tegevust sissetuleku arestimisel. Avaldaja esitas kohtutäiturile

kaebuse 11. aprillil 2016. a, milles leidis, et kohtutäitur on arestinud võlgniku sissetulekuid seaduses

sätestatud määrast suuremas ulatuses. Kohtutäitur rahuldas 5. mai 2016. a otsusega avaldaja kaebuse

osaliselt ja koostas sellel alusel avaldaja tööandjale (AS G4S Eesti) vastava sissetuleku arestimise

akti muutmise korralduse, mis vastab kohtu hinnangul TMS §-dele 131 ja 132 (tlk 64-66). avaldaja

ei ole kohtutäituri 5. mai 2016. a otsust vaidlustanud, siis on kohus seisukohal, et avaldaja on

nõustunud 5. mai 2016. a otsusega muudetud sissetuleku arestimise aktiga.

Kaebaja on avalduses märkinud, et kohtutäituril tuleb igal juhul tagastada varasemal perioodil

ülemääraselt arestitud rahasummad. Avaldaja on vastava taotluse esitanud täiturile seaduses

ettenähtud kolmepäevase tähtaja vältel. Kohtutäitur on asunud seisukohale, et seoses avaldaja

kaebuse p-s 14 esitatud raha tagastamise nõudega, ei ole avaldaja kohtutäiturile 22. märtsil 2016. a

esitatud kaebuses raha tagastamist nõudnud. Seetõttu ei ole seda küsimust ka käsitletud 15. aprilli

2016 otsuses. Kohtule 25. aprillil 2016. a esitatud kaebuses ei ole kaebaja samuti vastavasisulist nõuet

esitanud, millest tulenevalt jättis kohus avalduse p-s 14 esitatud raha tagastamise nõude tähelepanuta

TMS § 218 lg 1 teise lause ja TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. Avaldaja M.P. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu

Maakohtu 23. septembri 2016. a määrus ja rahuldada avaldus. Avaldaja palus määruskaebuse sisulise

läbivaatamiseni peatada kohtutäituri korralduse täitmine sõiduauto Peugeot 206 (reg.märgiga

XXXXX ) valduse üleandmise nõudes.

Määruskaebuse kohaselt:

1) välistab avaldaja töö ajaline iseloom ühistranspordi kasutamise;

2) ei ole võimalik avaldaja lapse haigushoogusid ette näha ega ennetada ning kiirabi ei jõuaks

õigeaegselt avaldaja elukohta;

3) on avaldaja nõus kasutama odavamat sõiduvahendit, kuid selle soetamine ei ole arestide tõttu

võimalik ja asendusarestimise võimalust pole kohtutäitur ega sissenõudja avaldajale pakkunud;

4) peetakse avaldaja töötasu endiselt kinni suuremas ulatuses, kui seadus ja kohtutäituri muudetud

arestimisakt ette näevad;

5) ei eelda kohtutäituri poolt kinnipeetud summade tagastamise nõue TMS § 217-218 alusel täiturile

kaebuse esitamist. Kohtusse pöördumise aluseks on piisav pöördumine kohtutäituri poole nõudega

rahasummade tagastamiseks, mida avaldaja on ka teinud.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

7. Sissenõudja Swedbank AS vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud jätta avaldaja kanda

Vastuväite kohaselt:

1) on maakohtu lahend kooskõlas TMS § 66 lg 1 p-ga 5. Auto ei ole antud asjas hädavajalik

transpordivahend, sh ei täideta sellega tööülesandeid;

2) on asendusarestimise eelduseks see, et arestitakse vara, mis kuulub TMS § 66 lg 1 p-i 5

kohaldamisalasse. Kohus seda tuvastanud ei ole, mistõttu avaldaja sellekohased viited on

asjakohatud;

3) on õige kohtutäituri seisukoht, et kui võlgniku sissetuleku reaalset laekumist ei ole võimalik

kontrollida, siis ei ole alust ka teatud ulatuses mitte arestida pangakontol olevaid vahendeid;

4) kuna määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, siis ei ole õigustatud ka avaldaja taotluse rahuldamine

täitetoimingu peatamiseks.

8. Kohtutäitur Oksana Kutšmei vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt:

1) jääb kohtutäitur kõigi 29. juunil 2016. a menetlusdokumendi seisukohtade juurde;

2) ei ole avaldaja kunagi kohtutäiturile sõiduki asendusarestimise ettepanekut teinud;

3) on kohtutäitur 31. mail 2016. a koostanud avaldaja sissetuleku arestimise muutmise korralduse

tööandjale (AS-le G4S Eesti) edastanud ning viimane on kohtutäituri korralduse kättesaamist samal

päeval kinnitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu

23. septembri 2016. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas

TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

10. Määruskaebuses väitis avaldaja, et tal puudub töö ajalise iseloomu tõttu võimalus kasutada

ühistransporti ning ainsaks mooduseks töö ja kodu vahel liigelda on autotransport. Seetõttu pöördus

ringkonnakohus avaldaja teadaoleva tööandja (AS G4S Eesti) poole teabepäringuga TsMS § 230 lg

3 alusel. Ringkonnakohus palus tööandjal esitada avaldaja töögraafik septembris ja oktoobris ning

selgitada kohtule avaldaja tööajakava muutmise võimalusi. Tööandja vastuse kohaselt on avaldaja ja

tööandja vahel sõlmitud tööleping lõpetatud 1. oktoobril 2016. a töölepinguseaduse § 85 lg 1 alusel.

Seetõttu ei ole kohane avaldaja seisukoht määruskaebuses, mille järgi tema tööaeg ei võimalda tal

kasutada ühistransporti. Avaldajal on võimalik uue töökoha otsimisel arvestada ajaliste piirangutega

seoses talle kuuluva sõiduauto Peugeot 206 arestimisega täiteasjas nr 084/2012/3187 ning juhinduda

ühistranspordi sõiduaegadest uue töökoha valimisel.

Ringkonnakohtu hinnangul on tõendamata avaldaja määruskaebuses toodud väide oma lapse

tervisliku seisundi kohta. Menetluses esitatud tõendi kohaselt (Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo

otsus nr 986970, tlk 20) on avaldaja lapsel keskmine puue, kuid mitte selline terviseprobleem, mis

vajaks ööpäevaringset sõiduauto olemasolu lapse viivitamatuks haiglasse viimiseks. Ringkonnakohus

peab samuti vajalikuks osundada, et avaldaja esitatud tõendi kohaselt on möödunud korduvekspertiisi

taotlemise tähtaeg.

11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 172 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi