2-16-101957/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.11.2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-101957

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi XXXX vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

954,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

OÜ

Aktiva

Finants

(registrikood

10746479, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn),

lepinguline esindaja Kadri Timuska (e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista XXXX OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 591,24 eurot ja

viivis 316,24 eurot, kokku 907,48 eurot.

3. Välja mõista XXXX OÜ Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt (591,24 eurot)

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 30.01.2016 kuni

põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud kostja 80,55% ulatuses XXXXkanda.

5. Välja mõista XXXXOÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu summas 322,20.

6. Käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXX OÜ-le Aktiva

Finants tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (322,20

eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. OÜ Aktiva Finants esitas 29.01.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnevuse saamiseks. Kohus lõpetas 10.03.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja

andis hageja nõude kostja vastu edasiseks menetlemiseks Harju Maakohtule, kuna kostja

esitas makseettepanekule vastuväite. Hageja esitas 28.03.2016 Harju Maakohtule

hagiavalduse kostjalt põhivõla 680,77 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 445,77 euro ja

jooksva viivise nõudes. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kohus võttis 19.09.2016 määrusega vastu hageja osalise loobumine põhivõlgnevuse

summas 89,53 euro ja viivise nõude summas 129,53 eurot osas, kogusummas 219,06 eurot ja

lõpetas selles osas menetluse. Sama määrusega jättis kohus menetluskulud 219,06 euro nõude

osas hageja kanda. Kohus jätkas menetlust OÜ Aktiva Finants hagis XXXX vastu

põhivõlgnevuse 591,24 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 316,24 euro osas ning

jooksva viivise nõudes alates 30.01.2016 kuni põhinõude summas 591,24 euro täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses nõude osas.

3. Hageja nõude aluseks on kostja ja XXXX Aktsiaseltsi vahel 01.10.2011 sõlmitud

liitumisleping nr XXXX (edaspidi leping). Lepingust tulenevalt kohustus XXXX AS

pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kohustus saadud teenuste ja kauba eest

vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja on jätnud tasumata

endale lepinguga võetud kohustused summas 704,60 eurot. Hageja on nõudest maha

arvestanud arvel XXXX märgitud viivise summas 3,83 eurot ja kostja poolt 10.08.2013

tasutud 20 eurot. Eeltoodust lähtuvalt on kostjal arvete eest tasumata 680,77 eurot. XXXX AS

loovutas 03.10.2014 kostja vastu suunatud põhinõude summas 680,77 eurot hagejale koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

4. Hageja leiab kostja vastusele esitatud seisukohas, et esitatud nõue ei ole aegunud, kuna

tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kui nõue muutub sissenõutavaks

arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud

isik võib arve esitada. Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega. Viimasega

on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Võlgnevuse aluseks olevad

arved on kostjale esitatud perioodil 01.11.2012 kuni 01.06.2013. Maksekäsu kiirmenetluse

avaldus on kohtule esitatud 29.01.2016. Eeltoodu alusel on aegunud 01.11.2012 esitatud arve

36395376 summas 35,36 eurot ja 01.12.2012 esitatud arve XXX summas 54,17 eurot.

Aegunud nõude summas 89,53 eurot osas on hageja nõudest loobunud. Eelnimetatud arvete

osas on hageja loobunud ka viivise nõudest. Arvestades, et kostja on peale nõude loovutamist

hagejale tasunud 275 eurot, arvestab hageja nimetatud summa viiviste katteks ja palub kostjalt

välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 316,24 eurot.

Hageja ei leia, et tegemist oleks kostjat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mis

sätestab lepingujärgse viivisemäärana 0,15% kalendripäevas.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja hagi ei tunnista. Hageja nõue on aegunud. Iga esitatud arvet tuleb käsitleda eraldi,

võttes aluseks arvete aegumise tähtaja 3 aastat. Viimase arveldusperioodi arve oli kokku

147,16 eurot. Kostja on võlgnevuse katteks tasunud 235 eurot.

Kostja taotleb viiviste vähendamist, kuna lepingu tüüptingimustes sisalduvad ebamõistlikud ja

tarbijat kahjustavad tingimused, mis on seetõttu tühised. Viivisemäär 0,15% päevas seadusega

vastuolus. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimiseoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne 1. jaanuari 2015 oli 0,05%. Seega on seadusjärgne viivisemäär aastas

8,05% ehk 0,02% päevas. Hagi on seega koostatud valedel alustel. Menetluskulud jätta poolte

endi kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatuga ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et

hagiavaldus on põhjendatud kuulub rahuldamisele.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida

tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega

mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning

lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

8. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja –kohustused

tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob

tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk

võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta

see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS

§ 3 p 1 tulenevalt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe

või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled

kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §

101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohutuse

täitmist, Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

9. Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähendust omavate asjaolude üle, mis kohus loeb

esitatud tõendite alusel tuvastatuks. Kostja ja XXXX Aktsiaseltsi sõlmisid 01.10.2011

liitumislepingu nr XXXX ning lepingust tulenevalt kohustus XXXX AS pakkuma kostjale

telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt

esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. XXXX AS loovutas 03.10.2014 kostja

vastu suunatud nõude põhisummas 680,77 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

10. Hageja on kostjale esitanud perioodil 01.11.2012 kuni 01.06.2013 arveid, mille selgituse

sisust nähtub kostja tarbitud teenuste sisu ja maht (tl 25-42). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid

tarbitud teenuste sisu ja mahu osas. Kostjale 01.06.2013 esitatud arvelt nr XXXX nähtub, et

arve esitamise seisuga oli kostja võlg eelmise perioodi eest XXXXAS-le 557,44 eurot ja

moodustas koos jooksva perioodi arvega võlgnevuse kogusummaks 704,60 eurot. Kostjaga

sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 6.15 kohaselt on kliendil õigus teenuse tasu suurust

vaidlustada TsÜS–is sätestatud tähtaja jooksul. Arve vaidlustamiseks tuleb teenuse pakkuja

klienditeenindajale esitada kirjalik kaebus (tl 52). Kohtutoimikust ei nähtu, et kostja oleks talle

esitatud arvet nr XXXX kogusummas 704,60 eurot vaidlustanud.

11. Kostja esitas hageja nõude osas aegumise vastuväite, millest tulenevalt vähendas hageja

põhivõlgnevust summas 89,53 eurot ja viivise nõude summat 129,53 euro võrra, kogusummas

219,06 eurot. Nõude esitamise ajaks olid aegunud kostjale 01.11.2012 ja 01.12.2012 esitatud

arved. Lisaks on hageja nõudest maha arvestanud arvel XXXX märgitud viivise summas 3,83

eurot ja kostja poolt 10.08.2013 tasutud 20 eurot. Kohus leiab, et perioodil 01.01.2013 kuni

01.06.2013 esitatud arved aegunud ei ole. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg on kolm aastat. Tulenevalt TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue

muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta

lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Eeltoodust tulenevalt oleks perioodil

01.01.2013 kuni 01.06.2013 esitatud arved aegunud 31.12.2016 kell 00:00. TsÜS § 160 lg 1

alusel aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega. Hageja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse kohtule 29.01.2016. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse

hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

12. Kostja on hagi vastuses väitnud, et on võlgnevuse katteks tasunud 235 eurot. Oma väidete

tõendamiseks kostja tõendeid esitanud ei ole. Hageja on 27.06.2016 kohtule esitatud seisukohas

märkinud, et kostja on tasunud võlgnevuse katteks kokku 275 eurot ning hageja on arvestanud

nimetatud summa viiviste katteks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja nõuet

põhivõlgnevuse osas summas 591,24 eurot põhjendatuks ja mõistab nimetatud summa kostjalt

hageja kasuks välja.

13. Kostja taotleb viiviste vähendamist, kuna lepingu tüüptingimustes sisalduvad tarbijat

kahjustavad tingimused. VÕS § 35 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on

eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei

ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav pool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Poolte vahel

puudub vaidlus, et XXXXAS sõlmis kostjaga lepingu tüüptingimustel.

14. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult

kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS

§ 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

15. XXXXAS ja kostja vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste 6.13.2 kohaselt on XXXXAS-l

maksetähtpäevaks tasumata summalt õigus nõuda kliendilt viivist (tl 51). Viivist arvestatakse

alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast

iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja on esitanud vastuväite selle kohta, et

viivise määr on ebamõistlikult kõrge. Kostja leiab, et VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus

tühine. Kostja palub kohtul viiviseid vähendada. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus

tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi

asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui

tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole

kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega

kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole

lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine

muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu

sõlmimise aja seisuga.

16. Kohtu hinnangul on lepingu punktis 6.13.2 sisalduv viivise kokkulepe 0,15 % päevas

võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest tüüptingimusena kehtiv VÕS § 42 lg 1

kohaselt. Ka Riigikohus on leidnud, et kuigi kokkulepitud viivisemäär (0,2% viivitatud

summast päevas) on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see

siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks

tüüptingimusega. Viivis ei ületa põhinõuet (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-5-13, p 48-49).

Hagiavalduse kohaselt on kostja arve nr XXXX tasumisega perioodil 19.06.2013-27.06.216

viivitanud kokku 1 104 päeva kogusummas 979,09 eurot. Hageja on viiviseid vähendanud ja

nõuab viiviseid kokku summas 316,24 eurot. Hageja poolt nõutav viivisesumma ei ületa

põhivõlgnevust. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja arve nr 27070841 tasumata

jätmisega kaasnevad viivised summas 316,24 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue välja mõista

kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (591,24 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses 30.01.2016 kuni põhinõude täitmiseni on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

17. Kohus võttis 19.09.2016 määrusega vastu hageja osalise loobumine põhivõlgnevuse

summas 89,53 euro ja viivise nõude summas 129,53 eurot osas, kogusummas 219,06 eurot ja

lõpetas selles osas menetluse. Sama määrusega jättis kohus menetluskulud 219,06 euro nõude

osas hageja kanda. Seega on põhjendatud hageja nõude rahuldamine osas, mille menetlemist

kohus jätkas pärast hageja nõudest osaliselt loobumist. Kostjalt tuleb hageja kahjuks välja

mõista põhivõlgnevus 591,24 eurot, viivis 316,24 eurot, kokku 907,48 eurot ning viivis

põhinõudelt (591,24 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 30.01.2016

kuni põhinõude täitmiseni.

MENETLUSKULUD

18. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas hageja nõude osaliselt ja jättis menetluskulud 219,06 euro nõude osas

hageja kanda, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda proportsionaalselt hagi rahuldamise

osaga. Hageja esialgne nõue oli 1126,54 eurot, millest 219,06 euro osas jättis kohus

menetluskulud hageja kanda. Seega jääb kostja kanda 80,55% menetluskuludest ja hageja

kanda 19,45% menetluskuludest.(219,06x100:1126,54=19,45%).

19. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

20. Kostjal menetluskulud puuduvad. Hageja menetluskuludeks on nõudelt tasutud riigilõiv

200 eurot ja õigusabikulud 351,51 eurot, kokku 551,51 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud

seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja,

mille kohaselt on õigusabikulud 351,51 eurot ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja poolt

hagejale

maakohtu

menetluses

osutatud

õigusabi

hõlmas

esindustasu

võlglase

kohtumenetluses.

21. Kostja

hinnangul

on

hageja

menetluskulud

ülepaisutatud.

Menetluskulude

kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu

15.02.2012 määrus tsiviilasjas 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas

rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kohus kontrollib avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.

Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et

kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt

esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

22. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ja p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulud. Kostja lepinguline esindaja

vastab lepingulisele esindajale TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele.

23. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulu summas 351,51 eurot põhjendatud. Arvestades, et

kohus rahuldab hagi osaliselt hagejast tulenevalt, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud

õigusabikulud olla suuremad kui 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks

hageja kohtukulude suuruse 400 eurot (200+200). Kuivõrd kohus jättis kostja kanda 80,55%

menetluskuludest, siis tuleb kostjal hagejale hüvitada 322,20 eurot (400x80,55:100=322,20).

24. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse

esitanud, mistõttu märgib kohus, et käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal

tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (322,20 eurot) viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

25. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik