3-16-1919/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

02. november 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1919

Haldusasi

V. T.i kaebus Ambla Vallavolikogu 15.09.2016. a.

istungi protokolli punkti nr 6 tühistamiseks

Kaebaja – V.T.

Menetlusosalised

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada V.T.i kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta menetluskulud kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Ambla Vallavolikogu 15.09.2016. a. istungi päevakorda esitati volikogu liikme M. K.

06.09.2016. a koostatud otsuse eelnõuna vormistatud algatus “Elanike arvamuse

väljaselgitamiseks küsitluse korraldamine Ambla valla territooriumiüksuse osades Ambla

alevikus, Reinevere, Roosna, Jõgisoo ja Raka külades, Käravete alevikus, Kukevere ja

Märjandi külades ja Sääsküla külas.”

Otsuse eelnõu sisuks oli Ambla valla Ambla ja Käravete territooriumiosade ning Sääsküla

külas elanike arvamuse väljaselgitamiseks küsitluse korraldamine, et selgitada välja elanike

arvamus ning tegelik tahe territooriumiosa üleandmiseks haldusreformi käigus Tapa vallale.

Ambla Vallavolikogu 15.09.2016. a. istungi päevakorra punkt 6 all käsitleti ülalnimetatud

otsuse eelnõu menetlusse võtmist. Tehti ettepanek eelnõu hääletusele panemiseks, mille

tulemuseks oli 4 poolthäält ja 8 vastuhäält, erapooletuid ei olnud. Vajaliku arvu poolthäälte

puudumisel lükati otsuse eelnõu tagasi.

2. Tartu Halduskohtule saabus 26.09.2016 V. T. i kaebus Ambla Vallavolikogu

15.09.2016. a. istungi protokolli punkti nr 6 tühistamiseks.

3-16-1919

Tartu Halduskohus edastas kaebuse 28.09.2016 määrusega alluvuse järgi lahendamiseks

Tallinna Halduskohtusse, kuhu kaebus saabus 21.10.2016.

3. Kaebaja arvates tuleneb tema kaebeõigus halduskohtusse pöördumiseks sellest, et ta on

Ambla elanike poolt valitud Ambla Vallavolikogusse rahva esindajana. Vallavolikogu otsus on

kaasa toonud olukorra, kus kaebaja ei saa teostada valijate tahet. Kaebajat kui Ambla valla

elanikku riivab selline tegevus, kus haldusreform viiakse läbi rahva tahtest mööda minnes.

4. Kohus pöördus vaidluse asjaolude ja tausta selgitamiseks järelepärimisega Ambla valla

poole, kes esitas oma selgitused ning asjakohased dokumendid, mis seonduvad Ambla

Vallavolikogu 15.09.2016. a. istungi päevakorra punkt 6 all käsitletud teemaga. Ambla vald

on oma selgitustes märkinud järgmist.

4.1. Vallavolikogu otsuste üle teostatav kohtulik kontroll saab reeglina piirduda ainult

õiguspärasuse kontrolliga, mitte otsuste otstarbekuse või põhjendatuse kontrolliga, mis

peamiselt väljendub omahaldust väljendavate poliitiliste otsustena. Kohaliku omavalitsuse

volikogu liige ei ole kaebajaks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 16 tähenduses.

Kaebaja on asja otsustanud organi liige, kellel on laiemad võimalused otsustusprotsessi sekkuda

kui teistel vallakodanikel. Volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see

rikub tema subjektiivseid õigusi. Käesoleval juhul sellist rikkumist kaebusest ei nähtu. V.

T.i kaebus teenib just populistlikku eesmärki valimisreklaami tähenduses.

4.2. Ambla

vallavolikogu

liikme

M.

K.

06.09.2016

esitatud

algatus

küsitluse

korraldamiseks on korduv ja Ambla Vallavolikogu on seda juba eelnevalt arutanud ning selles

osas otsustanud. Esimest korda 26.05.2016.a esitatud algatust on Ambla Vallavolikogu

menetlenud 16.06.2016.a. toimunud Ambla Vallavolikogu istungil seadusega ettenähtud korras

ning teinud enamuse vallavolikogu liikmete häältega poliitilise otsuse seda mitte toetada. Pärast

eelnimetatud otsust jõustus 01.07.2016 haldusreformi seadus (HRS), mis kohustab taolise

rahvaalgatuse saamisel korraldama rahva arvamuse väljaselgitamiseks küsitluse (HRS § 6).

Seega ei olnud 16.06.2016.a. Ambla Vallavolikogul veel õiguslikult siduvat kohustust kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 32 alusel esitatud algatust menetleda nii, et sisulise

otsuse tegemise eel oleks tulnud korraldatud vastav küsitlus. Ka Tapa Vallavolikogu

30.06.2016 ettepaneku menetlemisel Ambla Vallavolikogu 18.08.2016 istungil ei tekkinud

HRS §-st 6 tulenevat kohustust küsitluse korraldamiseks, kuna vastav algatus ei tulnud KOKS

§ 32 alusel (lisa 3 ja 4). Küsitluse korraldamine ei kuulu mitte volikogu, vaid valitsuse

pädevusse. Ambla Vallavolikogule on esitatud piiride muutmise taotlust menetlenud korrektselt

sel ajal kehtinud seaduse kohaselt. Kuna KOKS § 32 alusel koostatud algatus oli esitatud enne

HRS jõustumist ning menetletud korrektselt lõpuni tol ajal kehtinud seaduse alusel, siis on

Ambla Vallavolikogu selles küsimuses lõpliku otsuse teinud. Käesoleval ajal käivad Ambla

valla poolt ühinemisläbirääkimised Albu, Imavere, Kareda, Koeru, Koigi ja Roosna-Alliku

valdadega haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle eesmärgiga moodustada ühinevatest

omavalitsustest uus omavalitsusüksus.

4.3. Ambla vald on kohtule esitanud ka järgmised dokumendid: 1) Ambla Vallavolikogu

16.06.2016.a. istungi nr 6 protokoll;

2) Tapa Vallavolikogu 30.06.2016.a. otsus nr 167

(Ettepanek haldusüksuse piiride muutmise läbirääkimiste alustamiseks); 3) Ambla

Vallavolikogu 18.08.2016.a. otsus nr 37 (Ambla valla haldusüksuse piirid muutmise

läbirääkimiste alustamisest keeldumine); 4) Ambla Vallavolikogu 18.08.2016.a. istungi nr 7

protokoll; 5) Ambla Vallavolikogu 18.02.2016.a. otsus nr 17 (Järva-Jaani Vallavolikogu

ettepanekuga haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle läbirääkimiste alustamisega

nõustumine).

2(5)

3-16-1919

5. Kaebaja esitas 01.01.2016 kaebuse täienduse, milles märgib, et esitab kaebuse nii Ambla

Vallavolikogu liikmena kui ka Ambla valla elanikuna.

Kaebaja on Ambla elanike poolt valitud Ambla Vallavolikogusse rahva esindajana.

Vallavolikogu otsus on kaasa toonud olukorra, kus kaebaja ei saa teostada valijate tahet.

Siinkohal on elanike seas läbi viidu küsitluse tulemusena selgunud, et valijate tahe on alustada

läbirääkimisi ühinemaks Tapa linnaga. Kaebajat kui Ambla valla elanikku riivab selline

tegevus, kus haldusreform viiakse läbi rahva tahtest mööda minnes.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kaebuse ja selle täienduse kohaselt on kaebaja kohtusse pöördunud nii vallavolikogu

liikmena kui ka Ambla valla elanikuna.

7. Vallavolikogu liikmena kaebuse esitamist põhjendab kaebaja sellega, et vaidlustatav Ambla

Vallavolikogu otsus on kaasa toonud olukorra, kus kaebaja ei saa teostada valijate tahet.

7.1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on üldreeglina halduskohtu

pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette

muud menetluskorda. Sama seadustiku § 6 lg 2 kohaselt on toiminguks, mille peale võib

halduskohtusse kaevata, vaid haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti

tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

7.2. Riigikohus on otsuses haldusasjas nr 3-3-1-55-04 (p 14) leidnud, et suhted, mis tekivad

kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse organi vahel [teabe

taotlemisel], ei ole oma iseloomult haldusõiguslikud, vaid tegemist on omavalitsuse

sisesuhetega. Sellistest suhetest tekkivate vaidluste lahendamiseks ei ole kehtiva õiguse alusel

võimalik kasutada haldusõiguslikke õiguskaitsevahendeid, sh võimalust pöörduda kaebusega

halduskohtusse. Kohus leiab, et samad põhimõtted kohalduvad ka praegusel juhul. Ambla

Vallavolikogu 15.09.2016 koosoleku protokollist (tl 10-11) nähtuvalt on kaebaja vallavolikogu

liikmena osalenud sellel koosolekul ja osalenud ka päevakorrapunkti nr 6 raames esitatud

eelnõu menetlusse võtmise hääletusel. Asjaolu, et esitatud eelnõu menetlusse võtmiseks ei

saadud piisavat hulka poolthääli, ei anna volikogu liikmele võimalust saavutada oma poliitilist

tahet kohtumenetluse abil. KOKS § 45 lg 5 kohaselt tehakse volikogu otsustused poolthäälte

enamusega ning samas sättes loetletud juhtudel on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

Protokollist nähtuvalt kogunes 4 poolt- ja 8 vastuhäält. Kaebaja ei ole välja toonud

menetluskorra rikkumisi ning see ei nähtu vaidlustatud protokollist.

7.3. Tegemist on demokraatliku otsustusprotsessiga, mille puhul küsimused otsustatakse

enamuse häältega. Halduskohtul puudub pädevus sellsesse protsessi sekkuda, kui pole täidetud

halduskohtusse pöördumise põhiline eeldus – isiku subjektiivsete õiguste riive. Volikogu liige

ei saa oma tahte realiseerimiseks kasutada haldusõiguslikke õiguskaitsevahendeid, vaid peab

seda tegema kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud raamides, sh KOKS §-s 46

sätestatud umbusaldusmenetluse kaudu.

Kohaliku omavalitsuse üksuste seaduslikkuse üle teostab riiklikku järelevalvet maavanema

eeskätt avaliku huvi kaitseks (Vabariigi Valitsuse seadus § § 84 p 10 ja § 85). Maavanema

järelevalvemenetluse algatamist võib taotleda igaüks (põhiseaduse § 46), seejuures ka avalikes

huvides.

7.4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus leiab,

3(5)

3-16-1919

et käesoleva vaidluse lahendamine vallavolikogu liikme ja volikogu vahel ei kuulu halduskohtu

pädevusse.

8. Kaebuse esitamist Ambla valla elanikuna põhjendab kaebaja sellega, et tema õigusi riivab

haldusreformi läbiviimine elanike huve arvestamata.

8.1. Asjas esitatud materjalist nähtuvalt peab kaebaja silmas, et haldusreformi käigus ei

arvestata osa Ambla valla elanike soovi liitumiseks Tapa vallaga. Ambla vald on vastuse

kohtunõudele teatanud, et käesoleval ajal käivad Ambla valla poolt ühinemisläbirääkimised

Albu, Imavere, Kareda, Koeru, Koigi ja Roosna-Alliku valdadega haldusterritoriaalse

korralduse muutmise üle eesmärgiga moodustada ühinevatest omavalitsustest uus

omavalitsusüksus.

8.2. HRS § 6 lg 1 sätestab, et elanike arvamus selgitatakse välja Eesti territooriumi

haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 7 lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt. ETHS § 7 lg 8

alusel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse

piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatuse ja korra. Vabariigi

Valitsuse 28.07.2016 määrusega nr 87 on kehtestatud „Haldusterritoriaalse korralduse ja

haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatus ja kord“.

Viidatud määrusega kehtestatakse vastav kord nii kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu kui

ka Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride

muutmise puhuks. Määrusest ilmneb, et küsitluse aja ja koha määrab ning vastava komisjoni

moodustab valla- või linnavalitsus (§ 3 lg 1, § 4 lg 1). Seega ei ole küsitluse korraldamine

vallavolikogu pädevuses.

8.3. HRS § 6 lg 2 käsitleb olukorda, kui piirkonna elanikud on esitanud kohaliku omavalitsuse

üksusele taotluse territooriumiosa arvamise kohta teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu

KOKS § 32 lõike 1 alusel. KOKS § 32 lg 1 kohaselt on vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel

valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul

õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide

vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi. Vaidlustatud protokolli

punktiga 6 ei otsustatud sellise algatuse üle (selle esitas volikogu istungil päevakorda üks

volikogu liige).

8.4. Seega ei nähtu kohtu jaoks kaebaja subjektiivset õigust, mille kaitseks võimaliku riive eest

saaks kaebaja esitada tühistamiskaebuse halduskohtusse. Asja materjalidest ei nähtu, et

vaidlustatud otsuse tegemise ajal oleks toimunud läbirääkimised ühinemiseks Tapa vallaga

(Ambla Vallavolikogu 18.08.2016.a. otsus nr 37, tl 47–47p). Elanike arvamuse väljaselgitamise

korraldamise kohustus on eelnevalt viidatud sätetest nähtuvalt vallavalitsusel. Kaebaja ise on

oma kaebeõigust valla elanikuna sisustanud vaid sellega, et ta ei soovi, et otsused tehakse rahva

tahtest mööda minnes.

8.5. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse

kaitseks. Kaebaja ei saa kaebust esitades tugineda valla elanike teatud osa, kes oleks

hüpoteetiliselt huvitatud ühinemisest Tapa vallaga, heaolule ja huvidele.

8.6. Seega tuleb kaebus osas, milles see on esitatud kaeba kui valla elaniku õiguste kaitseks,

tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel („Kohus võib

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus,

eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.“).

4(5)

3-16-1919

9. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega

ettenähtud korras kohtusse, kui kohtusse pöördumise eeldused on täidetud.

10. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p-st 2

tulenevalt ei tagastata kaebajale riigilõivu kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS §

121 lõike 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe

5(5)