2-12-21148/91 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

2. november 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-21148

Tsiviilasi

Ene Solomi hagi AS-i VALGA VESI vastu lepinguliste

õiguste rikkumise tuvastamiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. märtsi 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ene Solomi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Ene Solom (isikukood:

XXX)

Vastustaja (kostja): AS VALGA VESI (registrikood:

10210129); esindaja advokaat Janar Kuus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ene Solomi määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Maakohtu 9. märtsi 2016 määrus muutmata.

2. Jätta Ene Solomi taotlus riigilõivu tagastamiseks

rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud

jäävad menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Ene Solom (hageja) esitas 30. mail 2012 hagi AS-i VALGA VESI (kostja) vastu lepinguliste

õiguste rikkumise tuvastamiseks. Tartu Maakohus jättis 6. märtsi 2014 määrusega

hagiavalduse läbivaatamata (I kd, tl 142–144). 28. märtsil 2014 täiendas maakohus

läbivaatamata jätmise määrust menetluskulude jaotusega, jättes menetluskulud hageja kanda

(I kd, tl 160–161).

Kostja 15. augusti 2014 menetluskulude kindlaks määramise avalduse kohaselt on kostja

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 720 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja vaidles

menetluskuludele vastu, leides, et temalt menetluskulude väljamõistmine on ebaõiglane.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus rahuldas 9. märtsi 2016 määrusega kostja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks välja mentluskulu 680 eurot ning

menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni

täitmiseni. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse esindaja kulude hüvitamiseks summas

40 eurot.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175

lg 1 alusel menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Senises

kohtupraktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot nii ilma

käibemaksuta kui koos käibemaksuga. Kostjat esindas vandeadvokaadi vanemabi Janar Kuus,

olles kostja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes.

Maakohus jättis kostja taotluse 40 euro ulatuses rahuldamata (ilma käibemaksuta), s.o

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja

koostamise eest kantud menetluskulude osas, kuna tegemist ei ole põhjendatud ega vajaliku

kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 11. novembri 2014 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-77-14, p 12).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus, tunnistada maakohtu tegevus menetluse osas ja menetluskulude osas täiendava

määruse tegemisel hageja menetlusõigusi rikkuvaks ja põhiseadusevastaseks, kontrollida kostja

esindaja poolt osutatud õigusabi teenuse osutamise lepingu seaduslikkust ja esitatud arvete

õiguspärasust ja põhjendatust, tagastada hageja poolt tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 3

alusel hagi läbivaatamata jätmise tõttu ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Määruskaebuse kohaselt toimus 6. märtsi 2014 määruse täiendamine menetluskulude jaotusega

28. märtsi 2014 määrusega ebaseaduslikult. Maakohus pidi toimetama hagejale kätte kostja

taotluse täiendava määruse tegemiseks. Maakohus ei ole seda teinud ning rikkus TsMS § 448

lg-t 4, tehes 28. märtsil 2014 täiendava määruse. Kuivõrd maakohtu 28. märtsi 2014 määrus on

algusest peale tühine, on tühine ka selle alusel tehtud menetluskulude rahaline

kindlaksmääramine 9. märtsil 2016.

Kohtul tuleb kontrollida kostja esindaja J. Kuuse tegevuse seadusevastasust. Kostja on Valga

linna omandis. J. Kuus oli 2012. aastal kostja jurist ja Valga Linnavalitsuse jurist. J. Kuusega

õigusabi teenuse osutamise lepingu sõlmimise vajadus puudus, kuna Valga linnal on palgaline

juristi ametikoht olemas. Juristina sai J. Kuus tasu kuu põhiselt, sh ka tegemata tundide eest.

Seega on alust arvata, et õigusabi teenuse osutamise eest saab J. Kuus kahekordset tasu. J. Kuus

on õigusabi teenuse eest tasu vastavalt lepingule saanud ning arvete alusel lisatasu nõue ei ole

seaduslik ega põhjendatud. TsMS § 175 lg 2 kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud

kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. J. Kuus oli lepinguline töötaja õigusabi osutamisel.

Arvetel puudub kostja kinnitus, et kostja on need arved saanud ning tasunud.

Kostjal kohtukulusid ei ole tekkinud, kuna hagi tagastati läbivaatamatult. Kostja

menetluskulude nimekiri on eksitav. Arveid osade toimingute eest esitatud ei ole.

Hagejalt kostja kulude väljamõistmine on vastuolus heade kommete ja õigusriigi põhimõtetega.

Hageja juhtis maakohtu tähelepanu kulude põhjendamatuse kohta ning esitas sellekohased

tõendid, sh õigusabiteenuse osutamise leping. Sellele vaatamata ei ole maakohus nõudnud

kostjalt

täiendavate

tõendite

esitamist

või

selgitust.

Maakohus

on

rikkunud

menetlusõigusnormi, jättes hageja poolt esitatud õigusabiteenuse osutamise lepingu ning viite

kahekordselt maksustatavale õigusteenusele tähelepanuta (TsMS § 444 lg 2).

Tartu Maakohtu määrused on ebaseaduslikud ka seetõttu, et hagejale ei ole tagatud õigust

kohtulikule kaitsele ja edasikaebeõigus hageja kehvast majanduslikust seisundist tulenevalt.

Samuti ei ole hageja õigeaegselt saanud maakohtu määrusi kätte.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu.

Vastuse kohaselt kannab TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja menetluskulud muuhulgas siis, kui

hagi jäetakse läbi vaatamata. Tartu Maakohtu 28. märtsi 2014 kohtumäärusega täiendati hagi

läbivaatamata jätmise määrust menetluskulude jaotusega, jättes menetluskulud hageja kanda.

Kohtumäärus on jõustunud 15. aprillil 2014, mistõttu ei saa hageja määruskaebuse lahendamise

menetluses enam vaielda menetluskulude jaotamise üle ning hagejal puudub õiguslik alus

taotleda ringkonnakohtult 28. märtsi 2014 kohtumääruse põhiseadusele vastavuse kontrolli.

Maakohus ei ole kostja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

diskretsioonipiire ületanud.

Asjakohatud ja kohut eksitavad on hageja väited, et kostja lepingulisel esindajal on sõlmitud

õigusabiteenuse leping Valga Linnavalitsusega ja seetõttu ei ole alust kostja õigusabikulusid

hagejalt välja mõista. Kostja ehk AS VALGA VESI on eraldiseisev juriidiline isik, mitte Valga

Linnavalitsuse hallatav asutus, mistõttu Valga Linnavalitsusega sõlmitud õigusabiteenuse

leping ei hõlma teiste isikute, sh kostja esindamist. Kostja lepinguline esindaja pole kunagi

olnud töösuhetes kostjaga, mistõttu on kõik kostja kulud käsitletavad lepingulise esindaja

kuludena TsMS § 175 lg 1 mõistes.

Kostja poolt maakohtule 15. augustil 2014 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise

avaldusele on lisatud arved, mis tõendavad õigusabiteenuse osutamist kostjale. Kostja

lepinguline esindaja kinnitab, et kõik arved on kostja poolt tasutud ja kohtu nõudel võib kostja

lepinguline esindaja esitada arvete tasumist tõendavad maksekorraldused.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata. Ükski määruskaebuss esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus

jätab hageja taotluse riigilõivu

tagastamiseks rahuldamata ning

menetluskulud poolte endi kanda.

Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja väiteid seoses hagi läbivaatamata jätmisega

riigilõivu tasumata jätmise tõttu ning kohtumääruste edastamisega hagejale. Hageja on

kasutanud oma õigust vaidlustada hagi läbivaatamata jätmist. Hagi läbivaatamata jätmise

määruse peale määruskaebuse tähtaja ennistamata jätmise määrused on lahendatud 29. jaanuaril

2015 jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 15. detsembri 2014 määrusega (II kd, tl 12–13).

Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et ta sai ringkonnakohtu määruse kätte alles 24. mail 2016

kohtutoimikuga tutvudes. Kohtumäärus on hagejale aadressil XXX, mida hageja on enda

aadressina ka määruskaebuses märkinud, postkasti jäetud 10. jaanuaril 2015 (kättetoimetamine

TsMS § 326 lg 1 mõistes).

6. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et maakohus oleks pidanud enne 28. märtsi 2014

täiendava määruse tegemist TsMS § 448 lg 4 viimase lause alusel edastama täiendava määruse

tegemise taotluse hagejale.

28. märtsi 2014 määruse vaidlustamise osas on jõustunud ringkonnakohtu 15. detsembri 2015

määrus. Seega ei saa hageja enam menetluskulude rahalist kindlaksmääramist vaidlustades

vaidlustada jõustunud määrusega lahendatud menetluskulude jaotust.

7. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et kostja esindaja on olnud kostja töötaja, mistõttu

kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmine hagejalt on seadusvastane.

Hageja esitas oma väidete tõendamiseks Valga Linnavalitsuse ja Advokaadibüroo Lillo &

Partnerid vahel sõlmitud õigusabiteenuse lepingud. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on

allkirjastamata lepingutega. Samuti ei nähtu lepingutest nende sõlmimise kuupäeva. Õige on

kostja seisukoht, et kostja AS VALGA VESI on iseseisev juriidiline isik. Ringkonnakohus

märgib, et kuigi kõik kostja aktsiad kuuluvad Valga linnale, ei ole kostja õigusteenuse

osutamise lepingu pooleks ning on põhjendamatu samastada kostjat Valga Linnavalitsusega.

Ringkonnakohus märgib, et isegi, kui tuleks lugeda Valga Linnavalitsuse poolt

advokaadibürooga sõlmitud lepingut kohaldatavaks ka kostja suhtes, ei ole tegemist

töölepinguga ning see ei välista lepingulise esindaja kulude väljamõistmist hagejalt.

8. Asjaolu, et arvetel puudub kostja kinnitus arvete kättesaamise ning tasumise kohta, ei ole

maakohtu määruse tühistamise aluseks.

TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta

menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Näiteks juhul, kui menetlusosalise

lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et

menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus ning sellisel juhul saab kohus

õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata

(Riigikohtu 1. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11).

Seega võib eeldada, et kostjal tekkis õigusteenuse osutamise eest tasumise kohustus.

TsMS § 176 lg-s 6 sisaldub kohtu õigus, mitte kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja

menetluskulude nimekiri esitatud piisava täpsusega, et selle alusel hinnata kostja lepingulise

esindaja tehtud toimingute põhjendatust ja vajalikkust.

9. Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et kostjal ei saanud kulusid tekkida, kuna maakohus

jättis hagi läbi vaatamata.

Maakohus võttis hagi 7. septembri 2012 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat kirjalikult

vastama hagile 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja esitas kirjaliku

vastuse 19. septembril 2012 (I kd, tl 32–39). Samuti koostas kostja kohtu nõudel kirjaliku

seisukoha hageja 10. veebruari 2013 menetlusdokumendi osas (I kd, tl 106-108) ning esitas

lõpliku seisukoha 29. jaanuaril 2014 (I kd, tl 117–119). Seega on kostja esindaja kohtu nõudel

ning kostja huvide kaitseks esitanud kohtumenetluses kolm kirjalikku seisukohta, mille kulude

hüvitamist on ta õigustatud nõudma.

Väär on hageja seisukoht, et kostja menetluskulude nimekiri on eksitav ning osa arvetest

puuduvad. Asjaolu, et menetluskulude nimekirjas on teostatud toimingud põhjalikumalt lahti

kirjutatud (materjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamine, hagiavaldusele vastuse

koostamine), võrreldes arve selgitustega (õigusabiteenuse osutamine), ei tähenda, et tegemist

oleks erinevate õigustoimingutega. Nimekirjas ning arvel märgitud teenuse maht ja teostamise

kuupäev on samad.

10. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Maakohus on korduvalt jätnud hageja hagiavalduse käiguta, sh ka riigilõivu tasumata jätmise

tõttu. Maakohus selgitas hagejale nii 12. juuni 2012 määruses (I kd, tl 7–9), kui ka 11. juuli

2012 määruses (I kd, tl 18–20), et puuduste kõrvaldamata jätmisel on kohtul õigus keelduda

avalduse menetlusse võtmisest või jätta juba menetlusse võetud avaldus läbi vaatamata.

Maakohus rahuldas 9. augusti 2012 määrusega hageja menetlusabi taotluse ning vabastas teda

osaliselt riigilõivu maksmisest selliselt, et hagejal tuleb tasuda 25% riigilõivust, s.o 878 eurot

79 senti 12 osas 1 aasta jooksul, s.o 73 eurot 23 senti kuus. Maakohus hoiatas hagejat, et

menetlusabi andmise võib tühistada, kui menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid

tasunud kauem kui kolm kuud ning menetlusabi andmise tühistamise korral kannab menetlusabi

saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses.

Kuivõrd hageja jättis osaliselt riigilõivu maksed teostamata, jättis maakohus hagi 3. veebruari

2014 määrusega taas käiguta (I kd, tl 124–126). Maakohus ei pidanud põhjendatuks

menetlusabi tühistamist, vaid andis hagejale täiendava tähtaja tasumata riigilõivu tasumiseks,

hoiatades, et riigilõivu tasumata jätmisel jäetakse hagiavaldus läbi vaatamata. Kuivõrd hageja

ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks riigilõivu tasunud, jättis maakohus õigustatult hagi läbi

vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.

11. Hageja taotleb osaliselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel.

Ringkonnakohus jätab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldu antud asjas TsMS § 150 lg 1 p 3. TsMS § 150 lg 1 p 3

kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul,

kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja

ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav

esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate

menetluskulude katteks.

Maakohus on asja menetlusse võtnud ning on asja menetlenud. Seega on ringkonnakohtu

hinnangul menetluses tekkinud ka asja läbivaatamise kulud TsMS § 150 lg 4 mõistes.

Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu hageja poolt osaliselt tasutud riigilõiv antud vaidluses

tagastamisele analoogia korras TsMS § 189 lg-ga 2, mille kohaselt menetlusabi andmise

tühistamise korral kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies

ulatuses. Maakohtul oli 3. veebruari 2014 määrust tehes õigus kas tühistada menetlusabi

andmine TsMS § 189 lg 1 p 3 alusel või jätta hagiavaldus käiguta ning anda hagejale täiendav

tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, s.o puuduoleva riigilõivu tasumiseks. Menetlusabi

tühistamisel jääksid hageja menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

põhjendatud sellises olukorras tagastada hagejale juba tasutud riigilõivu üksnes põhjusel, et

menetlusabi tühistamise asemel on hagejale antud taas tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks.

12. TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke