Legislator Case Law & Legislation
1-16-8049/6 AI generated

1-16-8049/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-16-8049/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja 01. november 2016 Kriminaalasja number 1-16-8049 (16284000307) Kohtunik Kadi Aavik Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Kriminaalasi Aare Mirka süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav Aare Mirka (isikukood 37207256010; elukoht: xxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx )

Legislator headnote

AI generated

1-16-8049/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Keywords

AI generated
traffic contravention safety regulations violation illegal overtaking manoeuvre motor vehicle expenses road safety motor vehicle pollution
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja 01. november 2016 Kriminaalasja number 1-16-8049 (16284000307) Kohtunik Kadi Aavik Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Kriminaalasi Aare Mirka süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav Aare Mirka (isikukood 37207256010; elukoht: xxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx )

Kehtivad kriminaalja väärteokaristused puuduvad RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Aare Mirka karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta.

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel Aare Mirkal eelvangistuses viibitud aeg 07.08.2016 -09.08.2016, s.o. 3 päeva, karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Määrata, KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata, kui Aare Mirka ei pane 18 (kaheksateistkümne)-kuulise katseaja kestel toime uusi tahtlikke kuritegusid ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxx-xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustusena, et Aare Mirka on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

Võtta ära KarS § 50 lg 1 p 1 alusel Aare Mirkalt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks.

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Aare Mirkalt riigi tuludesse sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot.

Määrata, et KrMS § 180 lg 3 alusel on Aare Mirkal õigus tasuda menetluskulud 717 (seitsesada seitseteist) eurot ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Aare Mirka on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt 10ndaks kuupäevaks vähemalt

59 (viiskümmend üheksa) eurot ja 75 senti kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsusele lisatud makseinfos, mis tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku (https://www.e-toimik.ee/) süsteemi vahendusel. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistus Aare Mirkat süüdistatakse KarS § 424 järgi selles, et tema juhtis 07.08.2016 kella 20.35 paiku Viljandimaal Karksi vallas Valga-Uulu mnt 55 kilomeetril mootorsõidukit Mercedes Benz 250D registreerimismärgiga XXX XXX alkoholi joobe seisundis. Aare Mirka kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0074 mõõdeti tema poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,28 mg/l, seega rikkus Aare Mirka oma tahtliku tegevusega LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 sätteid. Aare Mirka kaldus joobes juhtimisel vastas suunavööndisse, kus põrkas kokku veoautoga Daf XF registreerimismärgiga 910 TLS, põhjustades ka liiklusõnnetuse.

II Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Aare Mirkal 07.08.2016-09.08.2016. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva, karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 järgi: 1)

elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata lisakohustusena alkoholi tarvitamise keeld. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks.

Süüdistatav Aare Mirka nõustus kokkulepet sõlmides ositi aasta jooksul hüvitama järgnevad menetluskulud: - määratud kaitsja, vandeadvokaat Raul Tosmanni kaitsjatasu summas 72 eurot; - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s. o summas 645 eurot.

III Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör jäi kohtuistungil samuti sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Aare Mirka süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Samuti tuleb Aare Mirkalt välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohus selgitab, et lisakaristuse – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine – kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. LS § 129 lg 1 kohaselt kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhivõi lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub sellisel juhul pärast karistuse tähtaja möödumist.

Kohus selgitab, et vastavalt KarS § 78 p-le 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

Kohtunik