2-16-116800/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-16-116800

1 / 3

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada ITM Inkasso ja V G vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

Võlgnik võtab omaks ja kohustub tasuma avaldajale maksekäsu kiirmenetluse avalduse aluseks oleva põhinõude 426,67 eurot, kõrvalnõuded 76,21 eurot (sissenõudja loobub viiviste nõudest), õigusabikulud 20 eurot ning avaldaja poolt tasutud riigilõivu 45 eurot, kokku 567,88 eurot alljärgnevatel tingimustel:

10.11.2016 15,00 EUR 10.11.2016 15,00 EUR 10.12.2016 15,00 EUR 10.01.2017 15,00 EUR 10.02.2017 15,00 EUR 10.03.2017 15,00 EUR 10.04.2017 15,00 EUR 10.05.2017 477,88 EUR

2. Tingimustest mittekinnipidamise korral on avaldajal õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk täitemenetluse raames.

3. Võlgnik kohustub võlgnevuse tasuma ITM Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXX, Swedbank, selgitusega: Laenu ID 31002182290, V G, XXX, ts nr 2-16-116800; Viitenumber: XXX.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-16-116800 menetlus.

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Kohtujurist Olga Dmitrijeva Määruse tegemise aeg ja koht

01. november 2016, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-16-116800 Kohtuasi ITM Inkasso OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus V G vastu 664,80 euro nõudes Menetlustoiming Maksekäsk Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja: ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041), lepinguline esindaja Katrin Andreesen Võlgnik: V G (isikukood XXX)

2-16-116800

2 / 3

3. Jaotada menetluskulud vastavalt kompromisslepingule; menetluskulud on kompromisslepinguga rahaliselt kindlaks määratud.

Määrus toimetada kätte pooltele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Avaldaja esitas 02.08.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 664,80 euro saamiseks.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse nõudeks on Placet Group OÜ ja võlgniku vahel 23.06.2015 sõlmitud laenulepingust nr 31002182290, mille alusel sai võlgnik 500 eurot, tulenev põhinõue summas 426,67 eurot, intress (41,6% aastas 24.07.2015 – 05.11.2015) summas 76,21 eurot, viivis (0,11% päevas 23.08.2015 – 02.08.2016) summas 161,92 eurot ja jooksev viivis 0,11% päevas alates 03.08.2016. Avaldaja menetluskulud on riigilõiv avalduselt 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot.

Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, seoses võlgniku poolt esitatud vastuväitega.

Viru Maakohus 26.10.2016 määrusega jättis avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks.

31.20.2016 esitas avaldaja kohtule avaldaja ja võlgniku poolt 24.10.2016 allkirjastatud avalduse maksegraafiku kinnitamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Avaldaja ja võlgnik on kohtule esitanud maksegraafiku selles, millistel tingimustel kostja asub hageja nõuet rahuldama. Pooled on palunud, et kohus nende sõlmitud maksegraafiku kinnitaks.

Esitatud maksegraafik on sisuliselt käsitatav poolte kompromissina tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 mõttes.

Vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega on poolte seadusest tulenev õigus vastavalt TsMS § 206 lg 2.

2-16-116800

3 / 3

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikkuega menetlusosaliste huvi, komproimissi on võimalik täita.

Kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab pooltele, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud, et võlgnik kannab hageja menetluskulud, tunnistades avaldaja nõuet ka riigilõivu ja menetluskulu osas. Menetluskulud on kompromisslepinguga rahaliselt kindlaks määratud.

Seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele, menetluskulud on kompromisslepinguga rahaliselt kindlaks määratud.

/digitaalselt allkirjastatud/

Tamara Šabarova kohtunik