2-16-105283/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-105283

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi XXXX vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

5 928,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia

8, 15039 Tallinn);

Hageja

lepinguline

esindaja:

Indrek

Kumm

(isikukood

38305224227, e-post: indrek.kumm@swedbank.ee);

Kostja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post:

XXXX).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja XXXXsuhtes, kuna kostja ei ole kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt XXXX(isikukood XXXX) hageja Swedbank AS (registrikood

10060701) kasuks välja poolte vahel 03.09.2015 sõlmitud käenduslepingu nr XXXX

alusel võlgnevus 5 928,71 eurot (põhivõlg 4 354,57 eurot, viivis 1 554,14 eurot ja kahju

hüvitamiseks 20 eurot).

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

3.2.

Mõista kostjalt XXXX hageja Swedbank AS kasuks välja menetluskulud

summas 425 eurot (riigilõiv).

3.3.

Kohustada kostjat tasuma punktis 3.2 väljamõistetud menetluskuludelt (s.o 425

eurot) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus

selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel

päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

1. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

Hageja esitas 09.03.2016 kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu

Maakohus tegi kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte

toimetada. Pärnu Maakohus andis 05.05.2016 määrusega hageja nõude üle Harju Maakohtule.

Hageja esitas 22.06.2016 Harju Maakohtule hagi kostja vastu. Nõude aluseks on poolte vaheline

käendusleping nr XXXX. Harju Maakohus võttis hagi 07.07.2016 määrusega menetlusse. Hageja

nõuab kostjalt võlgnevust 5 928,71 eurot (s.o põhiosa nõue 4 354,57 eurot, viivis 1 554,14 eurot ja

võlgnevuse menetlustasu 20 eurot). Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 425 eurot

(riigilõiv). Lisaks taotles hageja TsMS § 177 lg 4 kohaldamist ja menetluskuludelt viivise

väljamõistmist.

2. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 28.07.2016 elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee

kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (s.o 17.08.2016) ega käesoleva ajani hagile

vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja

menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS

§ 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus vaadanud läbi hageja

menetluskulude nimekirja leiab, et need kuuluvad rahuldamisele TsMS § 162 lg 1 ja § 138 lg 2

alusel.

4. TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik