1-15-10970/49 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. novembril 2016 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-15-10970 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Riina Palmi , tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid N.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 01.11.2016 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu N.L, isikukood XXX, xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras 76 :

Jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata N.L vangistusest .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil 15 isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 05.10.2016 Viru Maakohtule materja kinnipeetava N.L lid tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

N.L tunnistati Viru Maakohtu 10.03.2016 otsusega nr 1-15-10970 199 süüdi KarS § lg 2 p 4, 5, 7, 8, 9 karistati

järgi ning KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 1 kuu 25 päeva. Otsus jõustus 18.03.2016. Viru Maakohtu 16.08.2016 otsusega nr 1-16- g 2422 tunnistati N.L süüdi KarS § 199 l 2 p 7, 8, 9 järgi mõisteti karistuseks vangistus 3 aastat, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

ja

ühe kolmandiku võrra, mõistes KarS § N.L-ile karistuseks vangistuse 2 aastat. 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 10.03.2016 kohtuotsusega mõistetud

karistusega 1 aasta 2 kuud vangistust - askeima suurendamise teel – ning üksikkaristustest r mõisteti N.L-ile liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha

Viru Maakohtu 10.03.2016 k - 3 kuud vangistust - ohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus ning ärakandmisele kuulus 1 aasta ja 11 KarS § 68 lg 1 alusel arvati kuud vangistust. karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 19.01.2016 kuni 09.03.2016, so 1 kuu ja 19 päeva ning

N.L-ile

mõisteti lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 9 kuud ja 11 päeva vangistust. Otsus ei ole käesolevaks ajaks apellatsiooni esitamise tõttu veel jõustusnud.

2(5) Karistuse kandmise algus 10.03.2016 21.12.2017. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.10.2016.

Kinnipidamisasutusest N.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetava puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isik osaleb vangistuses l tööhõives

majandus . Vabanemise korral soovib elama asuda emale kuuluvasse korterise asukohaga töödel xxx xxx . Ema on selleks oma nõusoleku andnud. Korteri eest võlgnevusi ei ole. Kinnipeetaval on .

Õpinguid jätkas , kuid jättis õpingud pooleli, eelistades õppimisele töötamist. Tartu Vanglas xxx omandas eesti keele taseme xxx. Edasi õppida ja ennast täiendada ei soovi, soovib töötada. Enne

vangistust olid kinnipeetava sissetulekud korrapäratud. Toimetulekut mõjutasid alkoholi ja

narkootikumide tarvitamine ning kulutamisharjumused. Isik omab mõningaid tööoskusi

metallitööde alal, kvalifikatsioon puudub. Isiku enda sõnus käis 2014 ametlikult tööl xx

Vangistuses osaleb tööhõives xxx. Kuriteod on toime pannud majandusliku kasu saamise

eesmärgil, kuritegude toimepanemisel on kasutanud ka vägivalda. Garanteeritud töökoht vabanemise korral puudub. Lähedastest on kinnipeetaval ema. Õde viibib vanglas. Süüdimõistetu ema, õde ja kunagine elukaaslane on kriminaalkorras karistatud, kuid isiku sõnul ei mõjuta tema lähedased teda kriminaalselt. Emaga on suhted head ja toetavad. Kinnipeetav suhtleb ka kunagise

elukaaslase ja nende ühise lapsega. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Kuritegusid on toime pannud nii alkoholijoobes kui narkojoobes. Süüdimõistetul on diagnoositud krooniline haigus.

Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 78%, vägivaldse

kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 51%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on N.L-i ema, endine elukaaslane lähedasteks

ja nende ühine poeg. Kinnipeetava õde viibib kinnipidamisasutuses. ähisugulased on L

kriminaalkorras karistatud. Emaga suhtleb telefoni teel. Peale vabanemist soovib süüdimõistetu

elama asuda aadressile xxx kolmetoalise korteriga, kus elab . Tegemist on kõigi mugavustega kinnipeetava ema üksinda ja on nõus, et poeg vabanedes sinna elama asub. Võlgnevusi korteri eest ei ole. Vabanemise korral puudub N.L garanteeritud töökoht. Enne vangistust töötas

kinnipeetav ema sõnul ehitusel ja keevitajana. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on N.L

olnud määratud ühel korral. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et isik rikkus katseaja kontrollnõudeid – kriminaalhooldusosakonda ilma mõjuva põhjuseta, ei ilmunud registreerimisele sõitis elukohast ära kauemaks kui 15. päevaks ilma kriminaalhooldusametniku loata ning ei täitnud temale kohtu poolt määratud 356 tundi ÜKT-d.

Prokurör kirjalikus seisukohas kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 24.08.2016 nõustub

koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata, ega toeta samuti nagu vangla N.L-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Prokurör j kohtu tähe uhib lepanu asjaolule, et Viru Maakohtu 16.08.2016 kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-16-2422 N.L tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning

mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati N.L-i vangistusega 2 aastat. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti eelnimetatud otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja

10.03.2016 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 1 aasta 2 kuud vangistust - ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti N.L-ile liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Arvati liitkaristusest maha Viru Maakohtu 10.03.2016 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus - 3 kuud vangistust - nin

g loeti ärakandmisele kuuluvaks 1 aasta ja 11 kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates

19.01.2016 kuni 09.03.2016, so 1 kuu ja 19 päeva ning mõisteti N.L-ile lõplikult

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 9 kuud ja 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise

alguseks otsustati lugeda 10.03.2016. Kohtuotsus on jõustumise ootel. (RKRMR-i andmed seisuga 28.10.2016). Seega on liitkaristuse kandmise algus 10.03.2016 ja lõpp 21.12.2017.

3(5)

Karistusseadustiku § 76 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo

ettevaatamatus toimepanemises süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Lähtudes ülaltoodust kinnipeetav N.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamise tähtaeg ei ole veel saabunud, kuna isik ei ole veel ära kandnud poole mõistetud karistusajast. Prokorör ei pea antud juhul vajalikuks hinnata KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid. Eeltoodu alusel prokuratuur on N.L-i vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu.

N.L

eo soovinud sõnavõttu.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades

prokuröri kirjalikku seisukohta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega , leiab, et N.L

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumi

st nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise

ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetaval on põhiharidus. Õpinguid jätkas erialal, kuid jättis õpingud pooleli, eelistades xx

õppimisele töötamist. Tartu Vanglas omandas eesti keele xx. Isik omab mõningaid tööoskusi metallitööde alal, kvalifikatsioon puudub. Isiku enda sõnul käis 2014 ametlikult tööl meremehena.

. Vangistuses osaleb tööhõives koristajana. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub.

K statud ja kehtivaid aristusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras kari

kriminaalkaristusi on 6. Vanglakaristust kannab teist korda. Varem on teda karistatud avaliku korra raske rikkumise, varguste ja röövi eest. Käesoleval hetkel kannab isik karistust varguse eest. Väär äesoleval ajal kehtivad neist 9 TS § 73 lg teokorras on isikut karistatud 20-l korral, k karistust:

1 alusel 3. korral (deklareeritava kauba või sularaha toimetamine üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides, kauba või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides), NPALS 151

alusel 4. korral (n arsti ettekirjutuseta tarvitamin arkootilise või psühhotroopse aine e

või väikeses koguses ebaseaduslik valmistamin ne või valdamine), KarS § 218 lg 1 e, omandami alusel 1. korral (v ja aravastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu) KarS § 262 alusel 1. korral (avaliku korra rikkumine ).

Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta

pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on karistatud väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks

vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles

kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et N.L osaleb vanglas olles xxx. tööhõives

Nimetatud asjaolu reldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule positiivset alusel saab kohus jä mõju.

4(5) Kinnipeetaval - elamisloakaart, mis kehtib kuni 09.11.2020. on isiku tõendav dokument

Vabanemise korral soovib elama asuda emale kuuluvasse korterise asukohaga xxxx süüdimõistetu .

Ema on selleks oma nõusoleku andnud. Korteri eest võlgnevusi ei ole. Garanteeritud töökoht

vabaduses puudub. ema, kunagine elukaaslane ja nende . Suhted on Isiku lähedasteks on ühine laps

head ja toetavad. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne

elukoht, mis maandab mõningal määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul

N.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt

ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras

karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus

ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt

korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu

elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu

ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et süüdimõistetu on toime

pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, soodusteguriteks alkohol ja narkootikumid. Kuriteod on olnud enamuses samaliigilised. Tema suhtlusringkonnas on mitmeid kriminaalse taustaga isikuid. Viru Vangla poolt on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3- 1-1-91-

06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Kohus on seisukohal, et

lustunne isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamisega saaks ühiskonna õig oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei

suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata.

Kinnipee .2017 ndmiseni on veel aega, mis on tava karistusaeg lõpeb 21.12 , äraka pisut üle aasta piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks

isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse

jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse

menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistet

u pingutusi

(lähedaste toetus ja kindla elukoha olemasolu) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole

tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama

asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele

need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

5(5) Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta

talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui

vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole

kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

N.L-i temale Viru Maakohtu 10.03.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik