4-16-6401/15 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

4-16-6401

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.oktoober 2016. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-6401 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi

M.J

uri kaebus PPA Lääne Prefektu Kärdla

politseijaoskonna 25.08.2016 otsusele väärteoasjas nr

2390,16,000451, mille kohaselt karistati M.J-i Liiklusseaduse § 2 järgi raha trahviühikut s.o 27 lg 2 trahviga 18 72 eurot Menetlusosalised Kaebuse esitaja M.J, isikukood *, elukoht *, telefon *, e-post: *. *, töökoht

Kohtuväline menetleja

PPA Lääne Prefektuuri Kärdla

politseijaoskond, asukoht Sadama 26 , e-post Kärdla : laane@politsei.ee RESOLUTSIOON

1. Jätta PPA Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 25.08.2016 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2390,16,000451 muutmata ja M.J kaebus rahuldamata. 2. Edastada kohtuotsus M.J-ile ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates

kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus PPA Lääne uri Kärdla politseijaoskonna 25.08 väärteoasjas nr Prefektu .2016 kiirmenetluse otsusega

2390,16,000451 karistati M.J-i 25.08.2016 kell 14.51 Hiiu järgmise rikkumise eest – maakonnas Pühalepa vallas Kärdla Käina - mnt 11. km juhtis M.J mootorsõidukit Subaru Outback reg.nr * asulavälisel teel kiirusega 115 +/-4 km/h, millega ületas lubatud sõidukitrust mitte vähem kui 21 km/h. ubatud suurim kiirus 90 km/h. Antud teelõigul on l

4-16-6401

2 Rikkus LS § 15 lg 1 p 1. Väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg 2. M.J-i 27 lg 1 alusel rahatrahviga 18 72 eurot. karistati LS § 2 trahviühikut s.o

Kaebus M.J esitas kohtule kaebuse 2-8/, milles ei vaidlusta toime pandud rikkumist. M.J leiab, et /tl talle rikkumise eest määratud rahatrahv on esmakordset liiklusrikkumist arvestades liiga suur ja palub alandada trahvisummat. Kiiruse ületamise põhjuseks oli puhkusest tingitud haj meelsus ning ere päike a

pikal sirgel teel. Rikkumine ei olnud tahtlik. Mõistab oma teo võimalikke tagajärgi ning kahetseb juhtunut. M.J on osalise koormusega töötav ja täiskoormusel õppiv * tudeng. M.J palub trahvi üle vaadata ja võimalusel vähendada. seda

M.J avaldas 20.10.2016. a kirjas kohtule, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses /tl 22/.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja ei nõustunud esitatud kaebusega ja leidis / M.J-ile pakuti tl 17/, et

võimalust tasuda rahatrahvi ositi, millest viimane kohapeal loobus. M.J on rahatrahvi tasunud

08.09.2016. Rahatrahvi määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse, et menetlusalune isik on varem karistamata, kahetseb enda poolt toimepandud tegu puhtsüdamlikult. Määratud karistus ei ulatu isegi veerandini sanktsiooni lubatud maksimumist ja karistuse mõistmisel peab arvestama rikkumise

iseloomu – piirkiiruse ületamised on sagedasemad liiklusõnnetuse põhjustajaid, mis toovad kaasliiklejatele kaasa raskeid tagajärgi. Seetõttu ei saa suhtuda piirkiiruse ületamisse vahemikus 21- 40 km/h kergekäeliselt ning piirduda märkuse tegemise või tähelepanu juhtimisega. Kohtuväline menetleja ei soovi osaleda kohtuistungil ega tunnistajate kutsumist kohtuistungile ning on nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtuväline menetleja palub jätta VTMS § 132 p 1 alusel kohtuvälise menetleja 25.08.2016. a

koostatud kiirmenetlusotsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates on kohus seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus uurib, kas M.J on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. M.J on tunnistanud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis / VTT tl 2/, et ületas kiirust ilusa

ilma, looduse ja hea muusika tõttu seepärast sõitis kiiremini. ning M.J sõitis Kärdlast Käina suunal. M.J tunnistab oma eksimust ja kahetseb tegu.

Kiirusmõõturi kasutamise protokolli /VTT 3/ kohaselt teostati kiiruse mõõtmist kiirusmõõturiga Stalker II MDR nr AS 008394. Kiirust mõõdeti 25.08.2016 Pühalepa vallas, Kärdla Käina mnt 11. k - m sõiduauto Subaru Outback reg.nr * suhtes. Sõiduki kiirus oli mõõtmistulemuse kohaselt 115 km/h +/-

4-16-6401

3 4 km/h, lõpliku mõõtmistulemus oli 111 km/h. M.J-ile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et M.J on toime pannud teo, mis talle kiirmenetluse otsuses , ta . süüks arvatakse ületas lubatud sõidukiirust 21 km/h

M.J rikkus oma tegevusega LS 15 lg 1 p 1, § mis sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Kohus leiab, et M.J poolt toime pandud tegu täidab LS § 2 sätestatud väärteokoosseisu, 27 lg 2

mis näeb ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21

-40 kilomeetrit tunnis. Seega on k gesti kvalifitseerinud. ohtuväline menetleja väärteo õi Kohus leiab, et M.J pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega. Kohapeal tunnistas M.J sti, sest , et sõitis kiire oli ilus ilm ja hajameelsusest ilusa looduse ning hea muusika tõttu läks sõidukiirus lubatust suuremaks. iruse ületamise põhjuseks oli Kaebuses M.J selgitas /tl 8/, et ki

puhkusest tingitud hajameelsus ja ere päike pikal sirgel teel. Kohus leiab, et M.J olukorras, kus lasi autot juhtides tähelepanul hajuda, möönis, et võib lubatud kiirust ületada. Sellises olukorras, kus

tähelepanu lastakse kõrvalistel asjaolude tõttu hajuda ja kasutata püsikiiruse hoidjat kui ei , ei ole mingit põhjus tarvata, et sõiduki kiiruse mitte jälgimisel kiirust ei ületata. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja

kohus leiab, et M.J on 27 lg 2

talle süüks arvatud LS § 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et M.J

27 lg 2 poolt toime pandud tegu vastab LS § 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on toimunud karistuse mõistmine vastavalt karistuse mõistmise alustele.

LS § 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 00 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse 27 lg 2 1 äravõtmise kuni kuue kuuni. K e menetleja on M.J-i karistan 27 lg 2 18 ohtuvälin ud LS § 2 järgi rahatrahviga trahviühikut s.o 72 eurot. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis M.J-i puhul on tuvastatud. Kohus

leiab, et M.J

s ja süü ei olnud suur – kiirust on ületatud lõike 2 ette nähtud süüteo alammäära väärtegu pandi toime kaudse tahtlusega.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lug süü tunnistamise enud ning kohus nõustub selle seisukohaga kahetseb oma tegu ja tunnistab süüd . M.J . Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. M.J on karistamata isik /tl 23/, mistõttu temA mõjutamiseks ei ole vajalik range karistuse määramine. Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, M.J on toime pannud kuidas kaitsta õiguskorda. liiklussüüteo, mille puhul ületas lubatud sõidukiirust. Kohus leiab, et selline käitumine liikluses seab

ohtu kaasliiklejad, sest on üldteada asjaolu, et kiiruste suurenemisel ootamatute olukordade puhul reageerimiseks jääb vähem aega ja seeläbi ohuolukorrad võivad realiseeruda reaalseks õnnetuseks.

Seetõttu kujutabki kiiruseületamine endast reaalset ohtu kaasliiklejatele. Kohus leiab, et karistuse

üldpreventiivne eesmärk tingib M.J-i karistamist, sest VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestatud aluseid

4-16-6401

4

menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel ei esine, kuna lubatud sõidukiiruse ületamisel on ilmselgelt olemas avalik menetlushuvi.

M.J on oma kaebuses viidanud osalise koormusega töötamist /konto väljavõtted tl 5-6/, täiskoormusega õppimist ettevõtluskõrgkoolis Mainor ja asjaolule, et rahatrahv on suurem kui 20% tema igakuisest sissetulekust /tl 22/.

Kohus märgib, et isiku majanduslik olukord ei kuulu karistuse mõistmise aluste hulka. Küll aga sätestab KarS § 66 lg 2, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. M.J

ei ole taotlenud rahatrahvi tasumist ositi ja vastavalt kohtuvälise menetleja esitatud teabele on ta rahatrahvi tasunud 08.09.2016 a. /tl 17/.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväline menetleja, määrates M.J-ile karistuseks

rahatra vastavalt seaduses hvi sanktsiooni alammäära lähedases määras, on määranud karistuse sätestatud alustele.

Lähtudes eeltoodust jätab kohus PPA Lääne Prefektuuri M.J kaebuse rahuldamata ja Kärdla politseijaoskonna 25.08.2016 otsuse väärteoasjas nr 2390,16,000451 muutmata.

Otsuse tegemisel juhindub kohus 27 lg lg 1 p 1 120 lg 1, 132 LS § 2 2, § 15 , KarS § 56 lg 1, VTMS § p 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik