2-15-7674/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Liis Arrak, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-7674

Tsiviilasi

OÜ Artwool & Gift hagi OÜ Magnon vastu

vallasasjade valduse saamiseks ja nende väärtuse

vähenemise hüvitamiseks või alternatiivselt samade

asjade väärtuse hüvitamiseks ning OÜ Magnon

vastuhagi 8773 euro ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. mai 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Magnon apellatsioonkaebus ja OÜ Artwool & Gift

vastuapellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Apellatsioonkaebuse

hind

17 479,23

eurot,

vastuapellatsioonkaebuse hind 133 233 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Artwool & Gift (registrikood 11451846),

lepinguline esindaja Priit Lantin

Kostja: OÜ Magnon (registrikood 10179721),

lepinguline esindaja vandeadvokaadid Viktor Särgava ja

Hannes Olli

Kohtuistungi toimumise aeg

11. oktoober 2016, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 20. mai 2016 otsus osas, milles kohus jättis OÜ Artwool

& Gift hagi OÜ Magnon vastu rahuldamata 44 063,45 euro väljamõistmise osas.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista OÜ-lt Magnon täiendavalt välja

44 063,45 eurot OÜ Artwool & Gift kasuks. Muus osas jätta maakohtu otsus

muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada

osaliselt.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1.

Hagi rahuldada osaliselt.

3.2.

Välja mõista OÜ-lt Magnon 52 063,45 eurot OÜ Artwool & Gift kasuks.

3.3.

Jätta rahuldamata OÜ Magnon vastuhagi OÜ Artwool & Gift vastu 8773

euro ja viivise saamiseks.

4. Jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Artwool & Gift esitas 20.05.2015 Harju Maakohtule hagi OÜ Magnon vastu, paludes

tunnistada kostja valduse hageja vara üle ebaseaduslikuks, nõuda hagiavalduses nimetatud

hageja asjad välja kostja valdusest ja mõista kostjalt välja hagejale kuuluvate asjade

väärtuse vähenemise eest 47 074 eurot. Hageja täpsustas 29.05.2016 oma nõudeid ja

sõnastas need järgmiselt: nõuda hagiavaldusele lisatud vara nimekirjas märgitud hagejale

kuuluvad asjad kostja valdusest välja ja rahuldada rahaline nõue kostja vastu hagejale

kuuluvate asjade väärtuse vähenemise osas summas 47 074 eurot. 17.08.2015 esitas

hageja kostja vastu alternatiivselt kahju hüvitamise nõude summas 141 223 eurot, mis on

kostja poolt ära võetud asjade väärtus.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.04.2010 lepingu mitteeluruumide kasutamiseks

aadressil Kullasepa 9, Tallinn tähtajaga kuni 31.03.2015. Kostja saatis 15.03.2014

hagejale teate lepingu lõpetamiseks alates 31.08.2014 koos nõudega ruumid nimetatud

ajaks vabastada. Hageja teatas 25.08.2014, et ei nõustu lepingu ülesütlemisega. Seisuga

august 2014 ei olnud hagejal üürivõlgnevust. Kostja teatas hagejale, et tuleb ruumide

valdust üle võtma ja selle kohta akti koostama 31.08.2014. Hageja ootas kostjat määratud

päeval kuni kella 20:00, kuid kostja kohale ei ilmunud.

3. Hageja avastas 01.09.2014 hommikul, et kaupluse ruumide lukud on vahetatud ja uks

kostja pitsatiga pitseeritud. Koos lukuabi ja politseiga avati uks, misjärel selgus, et

ruumidest on ära viidud kogu hagejale kuuluv vara (kaup ja sisustus). Kostja teatas

02.09.2015 e-kirjaga, et teisaldas hagejale kuuluvad asjad valvega laoruumi ja esitab

hagejale arve asjade äraviimise ja ladustamise eest. Kostja esitas 07.09.2014 e-kirjaga

arve nr RT-M-070914 summas 6132 eurot, selgitusega „transport ja tööd, Kullassepa 9/11,

10146 Tallinn“. Kostja teatas ühtlasi, et hageja asjad tagastatakse vaid juhul, kui viimane

tasub selle arve. Kostja teatas hagejale 16.09.2014, et hoiustaja teatel on viimasel

asjade/kauba suhtes pandiõigus ja võla tasumata jätmisel õigus asjad/kaup avalikul

enampakkumisel võõrandada. Hoiustaja andis kostjale 7 päeva oma kohustuste täitmiseks.

4. Hageja tegi kostjale mitmeid ettepanekuid vara tagastamiseks ja ülevaatamise

võimaldamiseks, kuid kostja on sellest järjekindlalt keeldunud, nõudes ebamõistlike ja

paljasõnaliste kulutuste, sh hoiustamiskulud ja õigusabikulud, hüvitamist. 08.12.2014

andis hageja kostjale täiendava asjade tagastamiseks tähtaja 12.12.2014. Kostja asju ei

tagastanud. Hagejale ei ole teada, kus asjad asuvad ja tal ei ole olnud võimalik neid ka üle

vaadata.

5. Väärtuse vähenemisest tuleneva kahju hüvitamise nõue tuleneb sellest, et asju ei ole

tõenäoliselt hoitud villast ja riidest asjadele sobilikus keskkonnas ja samuti sellest, et neid

ei ole olnud võimalik realiseerida kaheksa kuu jooksul. Kauba ja sisustuse väärtus on

eelduslikult vähenenud ühe kolmandiku võrra. Kui selgub, et asjad on kadunud või

hävitatud, tuleb kostjal hüvitada nende kogumaksumus 141 223 eurot.

Kostja vastuväited

6. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Tõendina esitatud aktid, arved ja saatelehed võivad tõendada, et hageja on asjad ostnud,

kuid need ei tõenda, et asjad olid 01.09.2014 rendipinnal alles ja just asjadeks, mis

rendipinnalt ära viidi.

8. Hageja ei ole tõendanud omandiõigust nendele asjadele. Kostjale teadaolevalt ei ole

hagejale üle läinud omandiõigus vähemalt osale tema poolt müüdavale kaubale. Seega ei

saa hageja nõuda asjade tagastamist AÕS § 80 lõikel 1 alusel.

9. Hageja nõue väärtuse vähenemisest tuleneva kahju hüvitamiseks on tõendamata. Hageja

väited kahju tekkimise kohta on üldsõnalised ja oletuslikud. Hageja ei ole esitanud täpset

nimekirja väidetavalt hävinenud asjadest ja nende väärtusest.

10. Kostjal oli õigus korraldada hageja asjade hoiustamine. Kostja ütles lepingu p 4.6 alusel

kehtivalt üles. Lepingu lõppemisega lõppes ka kostja kohustus võimaldada hagejal ruume

kasutada. Hagejal oli kohustus lepingu ese kostjale tagastada, kuid ta ei teinud seda.

Samuti ei olnud hagejal alates 01.09.2014 õigust oma asju rendipinnal hoiustada. Kuna

hageja oma asju rendipinnalt ära ei viinud, oli kostjal õigus korraldada nende hoiustamine

ja nõuda hagejalt sisse sellega seotud kahjud. Sellega hoidis kostja ära ka oluliselt

suurema kahjunõude tekkimise, kuna kostjal oli juba sõlmitud rendileping uue rentnikuga,

kellele ta kohustus ruumid alates 01.09.2014 üle andma.

11. Hoiustajal on pandiõigus hageja asjadele. Ebaõige on hageja väide, et kostja valduses on

hageja ettevõtte kogu sisustus. Hageja ei ole kostja valduse kohta esitanud ühtegi tõendit.

Kuna hageja ei kasutanud võimalust oma vara ise ära viia, tellis kostja ruumide

vabastamiseks ja asjade säilitamiseks hoiustamisteenuse General Ehituse AS-lt, kellega

koos pakiti ja teisaldati osad hageja esemed. Hoidjal on kõigi laolepingust tulenevate

nõuete ning varasematest hoiuleandjaga sõlmitud veo-, ekspedeerimis- ja laolepingutest

tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus ladustatud asjale. Kuna hageja on keeldunud

hoiustamise eest tasumast, võis hoiustaja panna vara avalikule enampakkumisele.

12. Ebaõige on hageja väide, et kostja on keeldunud asjade tagastamisest ja esitanud

ebamõistlikke nõudeid. Kostja hakkas kohe hagejale pakkuma võimalusi asjade tagasi

saamiseks, et vähendada hoiustamisega seonduvaid kulusid. Kuna hageja on keeldunud

tema süül tekkinud hoiukulude hüvitamisest, siis võis hoiustaja keelduda asjade

üleandmisest. Kostja nõuded on mõistlikud, sest hoiustaja on kostjale esitanud arved

hageja kauba hoiustamise eest, mis on kostja poolt osaliselt tasutud.

13. Hageja kahjunõue on alusetu, kuna ta ei ole tõendanud vara asumist ruumides, enda

omandiõigust ega seda, et sisustuse koguväärtus oli 141 223 eurot. Kuna eseme harilik

väärtus on selle kohalik keskmine müügihind, ei saa toodete väärtus kokku olla rohkem

kui 8000 eurot, mis on summa, millega hoiustaja korraldas hageja asjade viimase avaliku

enampakkumise. Hageja soovib saada saamata jäänud tulu, mis on ilmselt liialdatud ka

põhjusel, et kui ta oleks müünud kaupa edasi kostjalt renditud ruumides, siis oleks ta

pidanud maksma ka renti, töötasusid ja kandma muid kulusid, mida hagis arvestatud ei

ole. Kuna hageja ei soovinud oma kohustusi täita, siis puudub kostja tegevuse ja hagejale

tekkinud kahju vahel ka põhjuslik seos. Igasugune kahju, mis hagejale on tekkinud, on

tema enda põhjustatud.

Vastuhagi

14. Kostja esitas 01.07.2015 vastuhagi kahjuhüvitise 8773 euro ja viivise saamiseks.

15. Vastuhagi põhjenduste kohaselt puudus hagejal pärast allrendilepingu lõppemist

31.08.2014 õigus ruumides oma vara hoida. Kuna hageja rendipinnalt oma asja ei viinud,

oli kostja sunnitud suurema kahju vältimiseks ise korraldama vara pakkimise, transpordi

ja äraveo. Töö teostas kostja tellimusel General Ehituse AS, kes esitas tehtud töö eest

kostjale järgmised arved: 01.09.2014 arve 1754,88 eurole; 06.09.2014 arve 4377,12

eurole; 19.09.2014 arve 720 eurole; 27.10.2014 arve 720 eurole. Lisaks on kostja seoses

hageja poolt ruumide ebaseaduslikult vabastamata jätmise ja hageja vara

tagastamisküsimusega kandnud õigusabikulusid kokku 1201 eurot.

16. Tähtsust ei oma asjaolu, et kostja ei ole General Ehituse AS-le kõiki arveid tasunud, kuna

viimasel on õigus arvete tasumist nõuda ja kostjal on kohustus need tasuda. Selline

kohustus tekkis hageja süül. Põhjuslik seos kahju ja hageja tegevuse vahel seisneb selles,

et kui hageja oleks hiljemalt 31.08.2014 renditud ruumidest oma asjad ära viinud ja

valduse vabatahtlikult üle andnud, ei oleks kostja pidanud kulutusi tegema.

Hageja vastus vastuhagile

17. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

18. Kostja teisaldas hageja vara rendipinnalt omavoliliselt ja pahauskselt. Hageja ei ole kahju

tekkimises süüdi. Kostja on esitanud hagejale arve Nr. ART-M-070914 summas 6132

eurot. Arvel ei ole märgitud, et teenuseid oleks osutanud General Ehituse AS. Kostja ei ole

tõendanud, et General Ehituse AS on kostjale viidatud teenuseid osutanud.

19. Kostja ei ole esitanud teisaldatud hageja vara nimekirja ega esile toonud vara hoiustamise

asukohta. Seega ei ole võimalik hinnata, kas teenuste eest tasutud summad on

õiguspärased. Arusaamatuks jääb, kuidas on õigusabikulud seotud vara teisaldamisega.

Esimese astme kohtu otsus

20. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8000 eurot. Kostja

vastuhagi jättis kohus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohus määras

kindlaks, et pooltel ei tule teineteisele seniseid menetluskulusid hüvitada.

21. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: pooled sõlmisid 01.04.2010 üürilepingu, mille

alusel andis kostja ruumid hageja kasutusse; kostja saatis hagejale 15.03.2014 kirjaliku

teate üürilepingu lõpetamise kohta 31.08.2014 ja nõudis ruumide vabastamist 01.09.2014;

hageja on teate kätte saanud; hageja saatis kostjale 25.08.2014 kirja, et ta üürilepingu

lõpetamisega ei nõustu, aga ühelgi juhul ei tohi kostja ise võtta ruumide valdust; kostja

koostas ja saatis hagejale 07.09.2014 arve nr ART M-070914 summas 6132 eurot, mida

hageja ei tasunud. Lisaks esitas kostja arved nr ART M-200914 ja ART M-291014,

mõlemad summas 720 eurot, 2014. aasta oktoobris ja novembris asjade hoidmise eest,

mida hageja samuti ei tasunud. Arvete summa on sama, mille tasumist on kostjalt nõudnud

hoiustaja ja mille kostja on osaliselt tasunud; 16. ja 30.09.2014 teatas kostja hagejale

hoiustaja pandiõiguse teostamisest ja kavandatavast enampakkumisest; hoiustaja volitatud

advokaadibüroo kuulutas välja hagejale kuuluvate hoiustatud asjade enampakkumised 11.

ja 19.12.2014 ning 06.01.2015 alghindadega 15 000, 9500 ja 8000 eurot, mis kõik

nurjusid; kostjat esindav advokaadibüroo esitas enne kohtumenetlust kostjale arve

õigusabi eest tasumiseks summas 1201,20 eurot.

22. Kostjal ei olnud õigust pärast 31.08.2014 möödumist võtta tagasi ruumide valdust ja

teisaldada ruumidest hageja asju. Kostja selline tegevus oli õigusvastane. Vaidlust ei ole

selles, et kostja saatis hagejale tähtaegselt teate lepingu lõppemise kohta ja põhjustest

sõltumatu ühepoolne ülesütlemisõigus oli üürilepingus ette nähtud. Pooled ei vaidle selle

üle, et kostja avaldus vastab seaduses sätestatud tingimustele. Seega on õige kostja

seisukoht, et üürileping lõppes 31.08.2014 möödumisega. Samas ei teki üürilepingu

lõppemisel üürileandjal õigust üürilepingu ese ise oma valdusesse tagasi võtta, samuti ei

ole üürileandjal õigust eemaldada üüripinnalt üürnikule kuuluvat vara. VÕS § 334 lg 1

kohaselt on üürileandjal õigus nõuda üüritud asja tagastamist ja kahju hüvitamist.

23. Hageja nõue asjade valduse saamiseks jääb rahuldamata, kuna täitmata on

vindikatsiooninõude rahuldamise eeldused. Hageja ei ole tõendanud kostja valdust. Kuna

kostja vaidles vastu hageja väitele, et kõnealused asjad on tema valduses, pidi hageja oma

väite tõendama. Ühtegi tõendit hageja ei esitanud. Kostjat ei saa lugeda ka kaudseks

valdajaks. Pealegi ei ole võimalik vindikatsiooninõuet rahuldada kaudse valdaja vastu.

Kuna kostja nõue asjade väärtuse vähenemise hüvitamiseks on olemuslikult seotud

vindikatsiooninõude rahuldamisega, jääb see samuti rahuldamata.

24. Kuna üürileping lõppes 31.08.2014 möödumisega, ei saanud kostja põhjustada ruumide

valduse võtmise ja asjade äraviimise korraldamisega kahju lepingu rikkumise teel, vaid

lepinguvälises suhtes. Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 1043 koosmõjus § 1045 lg 1

p-ga 5. Õigusvastaselt tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama

kostja käitumise õigusvastasuse, kahju tekkimise ning VÕS § 127 lg 4 järgi ka põhjusliku

seose kostja käitumise ja kahju vahel.

25. Õige on hageja seisukoht, et talle on tekkinud kahju ja see on põhjuslikus seoses kostja

käitumisega ruumide valduse võtmisel ja hageja asjade äraviimise korraldamisel. Kui

kostja ei oleks 01.09.2014 ruumidesse ise sisenenud ega hageja asjade äraviimist

korraldanud, siis ei oleks hagejal tekkinud sellist kahju, mille hüvitamist ta taotleb. Kostja

ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1). Kostja süüd ei

välista tema kohustus anda ruumid üle järgmisele üürnikule. Seega on täidetud kahju

hüvitamise nõude rahuldamise üldised eeldused.

26. Hagejal tuli tema esitatud nimekirjas märgitud asjade väärtuse hüvitamiseks kostja

vastuväidete tõttu tõendada, et just need asjad asusid 31.08.2014 ruumides ja viidi ära

kostja korraldusel. Samuti pidi hageja tõendama asjade kohaliku keskmise müügihinna.

Hageja esitatud tõendid ei ole selles osas piisavad. Asjade kohta esitatud arvete ja

saatelehtedega ei ole võimalik tõendada, et need olid alles 31.08.2014 või et just nende

äraviimise korraldas kostja. Paljudel arvetel puuduvad andmed asjade üleandmise kohta.

Saatelehtedest ei nähtu võimaliku tehingu poolte tahe anda hagejale üle vastavate asjade

omand. Usaldusväärne ei ole hageja seadusliku esindaja vande all antud seletus selle

kohta, et kõik ligi aasta jooksul koostatud arvetel ja saatelehtedel märgitud asjad olid

endiselt olemas 31.08.2014. Sama aasta kaheksa kuu käive oli hageja seletuse järgi 220

000 eurot, millest järeldub, et hageja müüs sel ajal aktiivselt kaupu. Eluliselt ei ole usutav,

et nimekirja kantud kaubad olid kõik sellised, millest ei olnud võimalik ühtegi positsiooni

ega tükki pikema aja jooksul müüa. Politsei- ja Piirivalveameti 09.09.2014 teatisest ei saa

tuvastada, et kostja oleks ära viinud hageja asju, sest teatis rajaneb selles osas üksnes

hageja enda seletustele. Hageja on märkinud osalt asjade ostu- ja osalt müügihindu ning

mitmete kaupade juures üksnes oma arvamuse hinna kohta.

27. Pooled ei ole teinud neilt mõistlikult eeldatavat kahju suuruse kindlakstegemise

võimaldamiseks. Kumbki pool ei kasutanud neile pakutud võimalust kasutada ruumide

valveteenuse pakkuja abi vara ülevaatamise juures. Samuti ei kasutanud pooled võimalust

tutvuda enampakkumisele pandud esemetega. Enampakkumise kuulutuste kohaselt pandi

enampakkumisele 239 riideeset, 365 peakatet ja salli, 188 paari sokke ja kindaid, 157

paari jalanõusid, 6 vaipa, 38 kotti ja 266 suveniiri.

28. Kuna tuvastatud on kahju olemasolu ja muud kahju hüvitamise eeldused, kuid kahju

suurust ei ole võimalik kindlaks teha, siis võib kahjuhüvitise määramisel kohaldada VÕS

§ 127 lg 6 esimest lauset ja TsMS § 233 lg-t 1. Hüvitise suuruse saab otsustada

lähtudes hoiustaja taotlusel korraldatud enampakkumise alghindadest. Pooled ei ole

toonud esile asjaolusid, mis viitaks sellele, et enampakkumisel pakutud asju ei saaks

omandada viimati nurjunud enampakkumise alghinnaga 8000 eurot. Kuna hagejal oleks

olnud võimalik omandada hoiustatud asjad 8000 euro eest ja miski ei viita sellele, et enam

niisugust võimalust ei ole, siis on kohane hüvitis 8000 eurot.

29. Kostja vastuhagi jääb rahuldamata. Tuvastatud asjaoludel rikkus hageja üürilepingu

lõppemisest tulenevat üüritud asja tagastamise kohustust. Kuna ruumidesse jäänud hageja

asjade äraviimise õigust kostjal ei olnud, siis ei pea hageja ka hüvitama asjade vedamise,

pakendamise ega ladustamise kulusid. Nende kulutuste ja hageja rikkumise vahel puudub

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

30. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue eeldab, et täidetud on kahju hüvitamise

nõude üldised eeldused ja et isik, kellelt hüvitist nõutakse, oleks rikkunud mõnda

kohustust või käitunud õigusvastaselt viisil, millega põhjustas õigusabikulude tekkimise.

Kuna kostja toimis ruumide valduse taastamisel ja hageja asjade vähemalt osalise

äraviimise ja hoiustamise korraldamisel õigusvastaselt, ei ole hagejal kohustust hüvitada

kostja kohtueelseid õigusabikulusid käesolevas asjas esile toodud asjaoludel.

31. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Vastuhagi rahuldamata jätmise tõttu peaks

vastuhagi menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kandma kostja. Hageja nõuetest rahuldab

kohus väheses ulatuses alternatiivnõude. Järelikult võimaldaks TsMS § 163 lg 1 jätta

suurema osa hagi menetlusega seonduvatest kuludest hageja kanda. Riigilõivude osas

õigustab eeltoodu otsustust, et kumbki pool kannab lõivu, mille ta on tasunud.

Õigusabikulude hüvitamiskohustuse otsustamisel tuleb esmalt arvestada, et poolte väited

hagi ja vastuhagi osas on tihedalt seotud. Lisaks tuleb arvesse võtta, et lahendatud nõuetes

põhjustas vaidluse kostja õigusvastane käitumine, mistõttu ei oleks ka õiglane jätta kostja

suurematest õigusabikuludest osa hageja kanda. Järelikult on põhjendatud, et ka

õigusabikulud kannab kumbki pool ise. Seega ei tule pooltel teineteisele hüvitada seni

kantud menetluskulusid.

Apellatsioonkaebus

32. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi ja jättis

vastuhagi rahuldamata ning teha uue otsuse millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada

vastuhagi ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 8773 eurot ja viivis 8,05% aastas kuni

kohustuse täitmiseni.

33. Kostja nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et kostja lõpetas rendilepingu kehtivalt ja see

lõppes 31.08.2014 ning et isegi hagi rahuldamise korral ei saa hageja nõue olla ühelgi

juhul suurem kui 8000 eurot. Maakohus mõistis hüvitise välja ja jättis vastuhagi

rahuldamata ebaõigesti, kuna ajas segi rendipinna valdusega seotud nõuded.

34. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust. Hagi oleks tulnud jätta rahuldamata, kuna hagi

põhines tervikuna hageja omandiõigusel asjadele, kuid tema omandiõigus on tõendamata.

Kohus jättis hageja omandiõiguse tuvastamata ja käsitlemata kostja vastuväited selle

kohta.

35. Kohtu otsus on vastuoluline. Maakohus tuvastas õigesti, et tõendamata on vaidlusaluste

asjade asumine rendipinnal 01.09.2014. Sellest tulenevalt oleks kohus pidanud hagi jätma

rahuldamata. Kui ei ole tuvastatud asjade asumist rendipinnal, siis ei ole võimalik ka

nende eest hüvitist välja mõista.

36. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja tegevus ruumide valduse võtmisel ja asjade

teisaldamise korraldamisel oli õigusvastane. Kohus ajas segamini valduse ja

kasutusõiguse. Rendileandja poolt rendipinna otsese valduse tagasivõtmine on valdus ja

pärast rendilepingu lõppemist rendipinnale jäänud rentniku asjade äraviimine on

kasutusõigus. Rentniku õigus rendipinda kasutada on sõltuvuses rendilepingu kehtivusest,

mitte valduse olemasolust. Rentnikul puudub lepingu lõppemisel õiguslik alus rendipinnal

oma asju hoida (VÕS § 339). Maakohtu seisukoht, et pärast rendilepingu lõppemist on

rentnikul rendipinna kasutusõigus kuni valduse vabatahtlikult või kohtuotsusega

üleandmiseni ei põhine seadusel.

37. Maakohtu põhjendused kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmise kohta on vastuolulised.

Kohus märkis hageja nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 1043 koosmõjus § 1045 lg 1

p-ga 5, mis eeldavad kostjapoolset õigusvastast käitumist. Kuna kohus tuvastas, et

allrendileping lõppes 31.08.2014, ei olnud hagejal alates 01.09.2014 õiguslikku alust

rendipinda kasutada ja kostja ei ole hageja asjade äraveo korraldamisega õigusvastaselt

käitunud. Seega on hüvitise väljamõistmine võimatu.

38. Hüvitise väljamõistmine on vastuoluline ja põhjendamatu. Hüvitise oleks saanud välja

mõista juhul, kui kohus oleks tuvastanud, et kostja õigusvastase tegevuse tulemusel on

hageja asjad läinud kaotsi või hävinenud (VÕS § 132 lg 1). Seda kohus ei tuvastanud.

Kohus tugines ka ise asjaolule, et asjad asuvad hoiustaja juures, seega ei ole need kaotsi

läinud ega hävinenud. Sealjuures ei ole hageja tõendanud, et hoiustaja käest asjade

kättesaamine on võimatu ja kostja on selles süüdi.

39. Maakohus jättis käsitlemata hageja enda osa ja vastutuse asjade kaotsiminekul ning

tähelepanuta kostja selgitused selle kohta. Kuna hageja rendipinnalt asju ise ära ei viinud,

siis vastutab ta ise asjade äraveoga tekkinud kahju eest. Poolte vahel toimus kirjavahetus

seoses rendipinna vabastamisega ja hagejale üritati asju korduvalt üle anda. Seega oli

hagejal võimalik nii enne rendilepingu lõppemist kui ka vahetult pärast seda oma asjad

tagasi saada, kuid ta ei kasutanud seda võimalust. Hageja on asjade kaotsiminekus ise

süüdi.

40. Maakohtu otsus on kahju suuruse määramisel vastuoluline. Kui kohtu arvates ei olnud

võimalik kahju suurust tuvastada, oleks pidanud kahju jätma välja mõistmata isegi juhul,

kui muud kahju hüvitamise alused oleks tuvastatud. Maakohtu põhjendused hüvitise

väljamõistmisel on vastuolus VÕS § 127 lg-ga 1. Kohus oleks pidanud hindama, kui suur

on kaotsi läinud vara väärtus, kuid põhjendas hüvitise suurust hoopis võimalusega asjad

omandada 8000 euro eest. Samas jättis kohus arvestamata, et ka 8000 euro eest keegi neid

omandada ei soovinud. Kohus jättis arvestamata, et kuigi hageja oli enampakkumistest

teadlik, ei soovinud ta ka ise neid esemeid 8000 euro eest omandada, kuigi nõuab nende

eest 141 223 eurot. Tegelikult nendel esemetel turuväärtus puudub.

41. Kohus jättis hüvitise väljamõistmisel kohaldamata VÕS § 127 lg 5. Asjade rendipinnalt

pakkimise/äraveo/hoiustamise kulud olid 7572 eurot, mille hageja oleks pidanud nagunii

tasuma. Kuna ta ei ole tõendanud, et tal oleks olnud võimalik seda teha tasuta või

väiksemate kuludega, kui seda tegi General Ehituse AS, siis oleks kohus pidanud

väljamõistetavast hüvitisest 7572 eurot maha arvama.

42. Asjaolu, et hageja vaatamata rendilepingu lõppemisele asju ära ei viinud, oli õigusvastane

ja tekitas kostjale kahju. Asjade ära viimata jätmise korral ei oleks uus rentnik saanud

rendipinda kasutama ja kostjale renti maksma hakata. Seega oli kostja suurema kahju

vältimiseks sunnitud kandma hageja asjade äraveoga seotud kulud.

43. Maakohus jättis alusetult rahuldamata kostja õigusabikulude hüvitamise nõude. Kui

hageja oleks rendipinna valduse tagastanud, ei oleks õigusabikulu tekkinud.

Vastuapellatsioonkaebus

44. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hageja rahaline nõue jäeti

rahuldamata 133 223 euro ulatuses ja teha uue otsuse, millega hagi täies ulatuses

rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 141 223 eurot.

45. Maakohus tuvastas asjaolusid ekslikult ja hindas vääralt tõendeid, mistõttu jõudis osaliselt

ebaõige lahendini. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et pooled ei kasutanud kõiki võimalusi

kahju suuruse kohta täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja on menetluse käigus

selgitanud, et kostja teisaldas hageja asukohast kõik temale kuuluvad asjad, esemed ja

dokumendid, sh ka raamatupidamisdokumendid. Hageja selgitas, et tõenditena esitatud

dokumendid on saadud lepingupartneritelt koopiatena. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et

asjade kohta esitatud arvete ja saatelehtedega ei ole võimalik tõendada, et kõik asjad olid

alles 31.08.2014. Hageja esitas kohtule esemete nimekirja, milles on detailselt loetletud

asjade koosseis, mis asusid hageja äriruumides. Nimekirja vastavust kinnitas hageja

seaduslik esindaja kohtuistungil vande all. Lisaks esitas hageja kohtule arved ja

saatelehed, millest nähtuvad vara soetusmaksumused. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid

vara hinna osas konkreetsete esemete lõikes ega märkinud, milliste konkreetsete esemete

hinnad ei vasta turuhinnale.

46. Kohus järeldas ekslikult hageja seadusliku esindaja vande all antud selgitustest selle

kohta, et aasta esimese kaheksa kuu käive oli 220 000 eurot, et hageja müüs aktiivselt

kaupu 220 000 euro väärtuses. Hageja ei väitnud, et tegemist oli ainult müügikäibega,

vaid viitas ettevõtte ostukäibele ehk summale, mille eest ta ostis kaupu äritegevuses

realiseerimiseks. Arusaamatuks jääb kohtu tõdemus, et ei ole eluliselt usutav, et just

nimekirja kantud kaubad olid kõik sellised, millest ei olnud võimalik ühtegi positsiooni

ega tükki pikema aja jooksul müüa. Hageja esitas kohtule nimekirja asjadest, mis olid

müümata ja asusid seisuga 31.08.2014 ettevõtte aadressil. Hageja ei saanud kahjunõude

aluseks esitada nimekirja asjadest, mis olid müüdud ja mis ei olnud enam tema valduses.

Vara koosseis ja väärtus on tõendatud seadusliku esindaja selgituste, vara nimekirja,

vastavate arvete ja saatelehtedega.

47. Kostja vastuväited vara koosseisu ja paiknemise kohta põhinevad vaid väidetel, et hageja

ei ole tõendanud vara asukohta. Kostja ei ole osundanud, millised konkreetsed nimekirjas

märgitud esemed ei paiknenud 31.08.2014 asukohas, kust kostja need salaja ja

ebaseaduslikult teisaldas, kuigi kostja ise saaks tema valduses olevad asjad üle lugeda ja

teatada, millised hageja väited ei vasta tõele. Kohtul tuleb hinnata ka kostja tegevust ja

arvestada seda kahjuhüvitise määramisel. Arusaamatu on kohtu etteheide, et pooled ei

kasutanud valveteenuse pakkuja abi asjade ülevaatamisel. Kostja ei võimaldanud hagejal

ega kellelgi teisel teisaldatud asjadega tutvuda.

48. Arusaamatuks jääb ka kohtu viide enampakkumisele pandud asjade nimekirjale ja

järeldus, et enampakkumisele pandi kõik asjad, mis hageja asukohast teisaldati (sh

mikrolaineahi, vaibad, riiulid, toolid). Hageja esitatud vara nimekirjas on 6551 nimetust,

enampakkumisele pandi 1259 eset. Kuna hoiustaja nõue oli vaid 7000 eurot, oleks olnud

ka õigusvastane panna enampakkumisele vara väärtusega 141 223 eurot. Lisaks jääb

arusaamatuks, mille alusel määrati esemete alghind ja kas pakkumine üldse toimus.

49. Õige ei ole maakohtu põhjendus, et hagejal oleks olnud võimalik omandada hoiustatud

asjad 8000 euro eest ja miski ei viita sellele, et enam niisugust võimalust ei ole, mistõttu

on kohane hüvitis 8000 eurot. Arusaamatuks jääb, millisel põhjusel oleks hageja pidanud

oma asjad tagasi ostma. Arvest nr. ART-M-070914 ilmneb, et ainuüksi asjade

teisalduskulud on 6132 eurot. Ei ole usutav, et enampakkumise kuulutuses märgitud

esemete teisaldamiseks kulus 6132 eurot. Teisaldatavat vara pidi olema oluliselt rohkem.

50. Kuna ettevõtte vara koosseisu ja olukorra kohta saab anda selgitusi vaid ettevõtte juhatus,

jääb arusaamatuks kohtu tõdemus, et ettevõtte juhataja vande alla antud selgitus ei ole

usutav. Samas kujundas kohus oma siseveendumuse kolmanda isiku volitatud esindaja

poolt korraldatud enampakkumise alusel.

Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele

51. Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

52. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus

apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas,

mille peale on edasi kaevatud. Hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud osas, mille kohus

jättis tema alternatiivse kahjuhüvitise nõude 133 223 euro ulatuses rahuldamata ja kostja

vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus hageja alternatiivse nõude osaliselt

rahuldas ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega

kohus jättis rahuldamata hageja nõuded asjade kostja valdusest väljanõudmiseks ja asjade

väärtuse vähenemise hüvitamiseks.

53. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis hagi

rahuldamata 44 063,45 euro väljamõistmise osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus

uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks eelmärgitud summa täiendavalt välja.

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja

vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

54. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, et maakohus rikkus põhjendamiskohustust ja

otsus on vastuoluline. Maakohus on otsuses märkinud, milliste asjaolude ja tõendite alusel

kohus oma järeldused tegi. Samuti põhjendas kohus, milliste väidetega ta ei nõustunud

ning milliseid tõendeid ja miks kohus otsuse tegemisel ei arvestanud. Vastuolusid otsuse

põhjendavas osas ringkonnakohus ei tuvastanud.

55. Maakohus leidis õigesti, et kostja tegevus ruumide valduse võtmisel ja hageja asjade

äraviimise korraldamisel oli õigusvastane. Kohus ei ajanud valduse ja kasutusõiguse

mõisteid segamini, nagu kostja leiab. Üürilepingu lõppemisel ei ole üürileandjal õigust

üürilepingu eset vägisi oma valdusesse tagasi võtta ega ära viia üürnikule kuuluvat vara.

VÕS § 334 lg 1 alusel on üürileandjal õigus nõuda üüritud asja tagastamist, samuti kahju

hüvitamist. Kui üürnik seda vabatahtlikult ei tee, saab üürileandja pöörduda vastava

nõudega kohtusse.

56. Vastuoluline on kostja positsioon, kes väidab, et hageja omandiõigus kostja poolt ära

viidud asjadele on tõendamata, samas kui tema vastuhagi põhineb tervikuna asjaolul, et

hageja ei viinud üüritud ruumidest oma asju lepingu lõppemisel ära ja kostja väitel tekkis

tal selle tõttu kahju. Samuti märkis kostja lepinguline esindaja 16.09.2014 ja 30.09.2014

hagejale saadetud e-kirjades (I kd lk 15-16, 165-167), et General Ehituse AS juures

hoiustatud vara omanik on hageja. Ka General Ehituse AS poolt volitatud isiku

enampakkumise teadetes on müüdava vara omanikuna märgitud hageja (I kd lk (I kd lk

174-176). Andmed vara kuuluvuse kohta võis enampakkumise korraldaja saada üksnes

General Ehituse AS-lt, kes pidi need omakorda saama kostjalt, kes andis vara General

Ehituse AS-le lepingu alusel hoiule.

57. Maakohus tuvastas õigesti, et kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Ringkonnakohus ei

nõustu kostja seisukohaga, et kahjuhüvitist ei saa välja mõista, kuna asjad ei ole hageja

jaoks kaotsi läinud ega hävinenud, vaid asuvad hoiustaja juures ja hageja saaks need välja

nõuda. Ringkonnakohus leiab, et asjad on hageja jaoks kaotsi läinud, kuna kostja ei ole

maksnud hoidjale General Ehituse AS-le hoiutasu, kes teostab ladustatud asjade suhtes

VÕS § 907 lg 1 järgi pandiõigust ja on volitanud advokaadibürood Bright Law

pandiõigusega tagatud nõuete katteks kogu hoiustatud vara müüma. Juba on toimunud

kolm enampakkumist. Hageja on teinud kõik endast oleneva selleks, et enampakkumist

ära hoida, vara tagasi saada ja sellega kahju tekkimist vältida. General Ehituse AS on vara

hagejale üleandmisest keeldunud, viidates kostja poolt maksmata arvetele ja enda

pandiõigusele (I kd lk 177-181).

58. Hageja nõue AÕS § 80 alusel hoidja vastu vara väljaandmiseks oleks kaheldava

perspektiiviga ka seetõttu, et VÕS § 895 lg 2 järgi ei või hoidja asja kolmandale isikule

välja anda ilma hoiuleandja nõusolekuta. Kostja on sidunud oma nõusoleku andmise

hageja poolt hoiutasu maksmisega. Ka ringkonnakohtu 13.09.2016 ja 11.10.2016

istungitel leidis kostja, et hoiutasu peaks General Ehituse AS-le kas täielikult või vähemalt

pooles ulatuses tasuma hageja. Sama seisukohta väljendas kostja ka ringkonnakohtule

saadetud 26.09.2016 kirjas, millest nähtub, et kostja võlgnevus General Ehituse AS ees on

juba 16 239 eurot. Laoleping on sõlmitud kostja ja General Ehituse AS vahel (leping I kd

lk 142-145), mistõttu ei pea hageja kostja lepingulisi kohustusi täitma.

59. Kuna kostja ei ole General Ehituse AS ees oma lepingujärgseid kohustusi täitnud, vara on

müügis ning puudub alus arvata, et General Ehituse AS oma nõuetest loobub või kostja

tema ees oma lepingujärgsed kohustused täidab ja seetõttu vara ei müüda, ei ole hagejal

võimalik oma asju tagasi saada ja need on tema jaoks läinud kaotsi. Selles ei ole süüdi

hageja, nagu kostja ebaõigesti leiab.

60. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole

veenvalt tõendanud, milline oli 31.08.2014 ruumides Kullassepa 9/11 Tallinnas asunud ja

kostja poolt ära viidud vara täpne koosseis ja maksumus, kuigi selle tõendamise koormus

oli hagejal.

61. Hageja esitatud vara nimekiri (I kd lk 83-93) ei ole tõend. Hageja seadusliku esindaja

seletus selle kohta, et kostja viis kõik nimekirjas olevad asjad ära, ei ole veenev.

Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

62. Ringkonnakohtu istungil väitis hageja, et vara nimekiri koostati raamatupidamisliku

dokumendi alusel. Järelikult oli hagejal olemas vara koosseisu kohta dokument, kuid seda

ta tõendina kohtule ei esitanud. Sellele, miks hageja seda ei teinud, puudub mõistlik

selgitus.

63. Kostja ei pidanud tõendama, millised konkreetsed hageja nimekirjas märgitud esemed ei

paiknenud 31.08.2014 hageja poolt varem üüritud ruumides, nagu hageja oma kaebuses

leiab. Samuti on ebaõige hageja väide, et kostja saaks asjad üle lugeda, kuna need on

kostja valduses. Tõendatud on asjaolu, et vaidlusalused hageja asjad ei ole kostja valduses,

vaid need on kostja poolt hoiule antud General Ehituse AS-le.

64. Omandiõiguse objektiks oleva asja kaotsimineku korral saab kannatanu esitada varalise

kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Nimetatud sätte kohaselt

kaitstakse asja kaotsimineku korral mitte kahjustatud isiku vara väärtust, vaid selle

koosseisu säilimist. Seetõttu lähtub VÕS § 132 lg 1 kahju ulatuse kindlakstegemisel

endise olukorra taastamiseks vajalike kulutuste ehk varakoosseisu taassoetamise

maksumusest. See tähendab, et hageja saab kostjalt nõuda hüvitist, mis vastab

samaväärsete asjade uuesti soetamiseks vajalike kulutuste suurusele.

65. Ringkonnakohus nõustus eelnevalt maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole esitanud

piisavalt tõendeid selle kohta, et tema poolt koostatud vara nimekirjas märgitud asjad olid

31.08.2014 ruumides Kullassepa 9/11 Tallinnas ega nende väärtust. Samas on eeltoodud

asjaolud vähemalt osaliselt hageja poolt esitatud vara nimekirja ja tõendite järgi

tuvastatavad, mistõttu ei olnud maakohtul alust kohaldada VÕS § 127 lg 6 esimest lauset

ja TsMS § 233 lg-t 1 ning määrata kahjuhüvitise suurust oma diskretsiooni alusel.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määratud kahjuhüvitise suurus ka ilmselt

ebaõiglase suurusega.

66. Ebaõige on hageja väide, nagu oleks enampakkumisele pandud ainult osa hagejalt ära

võetud asjadest. Enampakkumise teadetes on märgitud, et pandiõigusega tagatud nõuete

katteks müüakse hageja tervikvara ja nendes märgitud asjade loetelu ei ole ammendav,

nagu nähtub vara loetelu p-st h). Konkreetselt on enampakkumise teadetes müüdava

hageja varana märgitud 239 naiste ja meeste riideeset, 365 peakatet ja salli, 188 paari

sokke ja kindaid, 157 paari jalanõusid, 6 vaipa, 38 kotti ja 266 suveniiri, mille osas on

võimalik kindlaks teha asjade keskmine hind.

67. Hageja kaupade sisseostu dokumentidega (I kd lk 20-63), on tõendatud, et naiste ja meeste

riiete osas on keskmine ühe eseme maksumus 80,80 eurot, seega 239 eseme maksumus

19 311,20 eurot. Peakatete ja sallide osas on ühe eseme keskmine maksumus 35,43 eurot,

seega 365 eseme maksumus 12 931,95 eurot. Sokkide ja kinnaste osas on ühe eseme

keskmine maksumus 17,36 eurot, seega 188 eseme maksumus 3263,68 eurot. Ühe jalanõu

keskmine maksumus on 72 eurot, seega 157 eseme maksumus on 11 304 eurot. Ühe vaiba

keskmine maksumus on 55,84 eurot, seega 6 vaiba maksumus on kokku 335,04 eurot. Ühe

koti keskmine maksumus on 28,96 eurot, seega 38 koti maksumus on 1100,48 eurot, ühe

suveniiri keskmine maksumus on 14,35 eurot, seega 266 maksumus on 3817,10 eurot.

Seega on kostja tekitatud tõendatud kahju suurus 52 063,45 eurot, mis tuleb kostjal

hagejale hüvitada.

68. Nõustuda ei saa kostja väitega, nagu puuduks vaidlusalustel asjadel üldse turuväärtus.

Samuti on alusetu etteheide, et maakohus pidanud kohaldama VÕS § 127 lg-t 5 ja

kahjuhüvitisest maha arvama 7572 eurot, millises summas oleks ka hageja kostja arvates

pidanud kandma asjade pakkimise, äraveo ja hoiustamise kulusid. Sellist väidet kostja

maakohtu menetluses ei esitanud ja hageja ei pidanud tõendama, kas üldse ja kui suuri

kulusid oleks ta oma asjade äraviimiseks pidanud tegema. Ringkonnakohus jätab selle

esmakordselt ringkonnakohtus esitatud väite TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta, sest

kostja ei ole põhjendanud ega põhistanud uue asjaolu esitamise lubatavust.

69. Vastuhagi jättis maakohus õigesti rahuldamata põhjendusega, et kostja toimis ruumide

valduse taastamisel ning hageja asjade äraviimise ja hoiustamise korraldamisel

õigusvastaselt, mistõttu ei pea hageja kostjale hüvitama asjade vedamise, pakendamise ja

ladustamise kulusid ega õigusabikulusid. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

teistsuguse otsuse tegemiseks.

Menetluskulude jaotus

70. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse, millega jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata

ja rahuldab osaliselt hageja vastuapellatsioonkaebuse, hagi kuulub rahuldamisele osaliselt

ja vastuhagi jääb rahuldamata, jäävad nii maakohtus kui ka apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud TsMS § 163 ja § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Reet Allikvere

Liis Arrak

Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)