3-15-2311/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2311

Haldusasi

R.K. kaebus Maksu- ja Tolliameti 25. juuni 2015. a

maksuotsuse nr 12.2-3/030505-6 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 5. veebruari 2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.K. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant R.K.

esindaja v.adv Küllike Namm

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

esindaja Jane Meinson

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Maksu- ja Tolliameti 23. aprilli 2015 kauba

hävitamise akt nr 2.6-5/0440, Infokaitsesüsteemide OÜ 23. aprilli 2015 akt

nr 3500136 vastuvõtmise ja hävitamise kohta.

2. Jätta R.K. apellatsioonkaebus rahuldamata ja tartu Halduskohtu 5. veebruari 2016

otsus muutmata.

3. Jätta menetluskulud apellatsiooniastmes menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. november 2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25. juuni 2015. a maksuotsusega nr 12.2-3/030505-6 kohustas Maksu- ja Tolliamet (MTA) R.K.

tasuma impordimaksude võlgnevuse kokku 12 259,89 eurot, millest tollimaksu 1708,60 eurot,

aktsiisimaksu 8013,59 eurot ja käibemaksu 2537,70 eurot vastavalt 10 kalendripäeva (tollimaks)

ja 30 kalendripäeva (aktsiisi- ja käibemaks) jooksul maksuotsuse kättesaamisele järgnevast

päevast arvates.

2. 14. augusti 2015. a vaideotsusega jättis MTA rahuldamata kaebaja 20. juulil 2015 maksuotsuse

kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaide.

3. 14. septembril 2015 esitas R.K. Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 25. juuni 2015. a

maksuotsuse tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse maksuotsuse kehtivuse peatamiseks või

alternatiivselt maksuotsuse täitmise peatamiseks.

Kaebuse kohaselt tugineb maksuotsus olulises osas lubamatutele tõenditele ning puudub

maksuobjekt. 7. septembri 2012. a sündmuskoha vaatlusprotokoll on lubamatu tõend, kuna

sisuliselt oli tegemist läbiotsimisega, kuid samadel asjaoludel toimunud väärteo- ega

kriminaalmenetluse materjalidest ei nähtu, et 7. septembri 2012. a toiminguteks oleks olnud

maakohtuniku luba. Vaideotsuses on MTA küll leidnud, et kaebaja sõidukist olid sigaretid

avastatud juba väärteomenetluse alustamisele eelnenud veoki läbivaatuse käigus, kuid sellele

asjaolule ei ole maksuotsuse tegemisel tuginetud. Vaideotsuses viidatud tolliseaduse

(TS) § 40 lg 1 ei reguleeri hoone, antud juhul garaažiboksi läbivaatust. Hoonesse siseneti ilma, et

selleks oleks mis tahes õiguslik alus.

Vaatlusprotokollist ei ole üheselt arusaadav, millises koguses sigarette Sweet Dream leiti ja ära

võeti. Seega ei saa lugeda tõendatuks, et leiti ja võeti ära just 1200 sigaretti Sweet Dreams Ocean

Breeze ja 2000 sigaretti Sweet Dream. Nende tolliväärtuse erinevuse tõttu puudub seega võimalus

nendelt makse arvestada. Arusaamatuks jääb, millele tuginedes on järeldatud, et sigarette Bayron,

More ja Arktika, oli kastides just 10 000 sigaretti. Vaatlusprotokollist ei nähtu, et kastid oleks

avatud, s.t et neid oleks lähemalt kontrollitud.

Kaebajale ei selgitatud toimingutele eelnevalt tema õigusi väärteomenetluses. Asjaolu, et

kriminaalmenetlus lõpetati, annab märku, et kaebaja ei pannud toime talle etteheidetavat tegu

ja/või esinesid puudused kogutud tõendite seaduslikkuses.

Kaebaja ei nõustu sigarettidelt tasumisele kuuluva aktsiisi arvestusega. Alkoholi-, tubaka-, kütuse-

ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 56 lg 1 järgi tuleks esmalt tuvastada nii fikseeritud kui ka

proportsionaalne määr ning saadud tulem korrutada konfiskeeritud sigarettide arvuga.

Aktsiisisummaks oleks sellisel juhul (42,18÷1000+ 2,43×33%=0,04218+0,8019=0,84408 paki

kohta või 0,042204 sigareti kohta; 97 400×0,042204=4110,67) 4110,67 eurot.

Konfiskeeritud ja hävitatud kaubale tuleb kohaldada aktsiisivabastust vastavalt 21. juunil 2011

jõustunud direktiivi 2011/64/EL (tubakadirektiiv) art 17 p-le b. ATKEAS §-s 27 aktsiisivabastuse

kohta sätestatut tuleb tõlgendada kooskõlas tubakadirektiivi art 17 p-ga b, st et esitatud

aktsiisivabastuse kohaldamise juhtude loetelu ei ole ammendav ja aktsiisist vabastatud kaupade

hulka lisanduvad ka ära võetud sigaretid.

4. 15. septembri 2015. a määrusega halduskohus võttis kaebuse menetlusse ja rahuldas esialgse

õiguskaitse taotluse alternatiivse taotluse peatades maksuotsuse täitmise haldusasjas lõpliku

kohtulahendi jõustumiseni selliselt, et MTA-le jäi maksuotsuse täitmise tagamiseks õigus teha

vajaduse korral maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-des 1, 2 ja 5 sätestatud

täitetoiminguid.

5. MTA vaidles kaebuses vastu leides, et sündmuskoha vaatlus on läbi viidud õiguspäraselt ja

tõendab maksuotsuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Esmane menetlustoiming (sõiduki

ülevaatamine) leidis aset riikliku järelevalve teostamisel. Kontrolli käigus leiti kaebaja sõidukist

Eesti Vabariigi maksumärgita sigaretid ja alustati väärteomenetlust. Kaebajale selgitati tema

õigusi ja ta on seda kinnitanud allkirjaga tema suhtes läbi viidud menetlustoimingute protokollides.

Edasine sündmuskoha vaatlus garaažis toimus kaebaja osalemisel ja temapoolsel kaasaaitamisel

ja seetõttu puudus vajadus garaaži vaatlemisel loa küsimiseks.

Impordimaksude tasumise kohustuse tekkimise seisukohast ei oma tähtsust, kas kaebaja oli

kriminaalkorras karistatava teo toimepanemises süüdi. Maksukohustuse tekkimise aluseks on, et

7. septembril 2012 olid kaebaja valduses Eesti Vabariigi maksumärgita sigaretid, millelt ei olnud

tasutud impordil tasumisele kuuluvaid makse. Kaebaja on enda allkirjaga sõiduki läbivaatamise

protokollis, sündmuskoha vaatluse protokollis ja kirjalikus seletuses esitatud ütlustega tunnistanud

Eesti Vabariigi maksumärgita sigarettide soetamist ja hoidmist edasimüügi eesmärgil.

Eelnimetatud tõendites talletatud informatsiooni põhjal sai MTA määrata kindlaks

maksukohustuse suuruse. Seejuures ei näe tubakadirektiiv ega Eesti siseriiklik õigus eeltoodud

asjaoludel ette maksuvabastuse kohaldamist. Aktsiis on arvestatud õigesti. Sigarettidelt tasumisele

kuuluva tubakaaktsiisi arvestuse metoodika on esitatud maksuotsuse p-s 6.4.1.

Asjaolu, et sündmuskoha vaatluse protokollis on eksitud ühe sigaretimargi koguse märkimisel, ei

oma tähtsust, kuna sigarettide õige kogus on fikseeritud kriminaalmenetluse käigus koostatud

menetlusdokumentides (kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, kriminaalmenetluse lõpetamise

määrus), samuti on õige sündmuskoha vaatluse protokollis fikseeritud sigarettide üldkogus.

7. septembri 2012. a akt on kaebaja poolt allkirjastatud, seega ta nõustus sigarettide kogustega.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tartu Halduskohtu 5. veebruari 2016 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

7. Otsuse põhjenduste kohaselt oli kaebajalt ära võetud sigarettide pakkidel Venemaa

Föderatsiooni maksumärgid ja puuduvad tõendid, et sigaretid oleksid nõuetekohaselt üle Euroopa

Liidu tollipiiri toodud. Neil asjaoludel on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et tegemist on

ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile toodud kaubaga. Euroopa Ühenduste Nõukogu

12. oktoobri

1992

määruse

(EMÜ)

nr

2913/92,

millega

kehtestatakse

ühenduse

tolliseadustik (ÜTS) art 202 lg 1 punkti a kohaselt tekib tollivõlg kui kaup, millelt tuleb tasuda

imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile. ÜTS art 202 lg 3

kolmanda taande kohaselt on käesoleval juhul sigarettide valdajana võlgnikuks kaebaja. Kaebaja,

ostes teadlikult odavaid Eesti Vabariigi maksumärkidega märgistamata sigarette ühe isiku käest

Pajusti kandist edasimüümise eesmärgil, ei saanud heas usus eeldada, et tegemist on seaduslikult

Eestisse saabunud sigarettidega.

Tollimaksu tasumise kohustust ei muuda see, et sigaretid kaebajalt konfiskeeriti. Tollivõla

lõppemist reguleerivad ÜTS artiklid 233 ja 234. ÜTS art 233 punkti d kohaselt lõpeb tollivõlg, kui

kaup, millega seoses on vastavalt artiklile 202 tekkinud tollivõlg, peetakse ebaseaduslikul

sissetoomisel kinni ja konfiskeeritakse samaaegselt või hiljem. Viidatud sätte kohaselt ei lõpe

tollivõlg olukorras, kus ebaseaduslikult sisse toodud kaup peetakse kinni pärast selle sissetoomist.

Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et sigaretid peeti kinni pärast seda, kui kaup oli väljunud

tsoonist, kus asub esimene tollibüroo Euroopa Liidu territooriumil. Ka ühtegi teist ÜTS art 233 ja

234 sätestatud tollivõla lõppemise alust ei esine. Seega esinevad asjaolud, mille alusel vastavalt

Euroopa Kohtu seisukohtadele (vt Euroopa Kohtu 2. aprilli 2009. a otsus kohtuasjas nr C-459/07

ja 29. aprilli 2010. a otsus kohtuasjas nr C-230/08) on täidetud nii aktsiisi, kui ka käibemaksu

määramiseks nõutav teokoosseis.

ATKEAS § 24 lg 7 ls 1 sätestab, et võlgnikul tekib maksukohustus aktsiisikauba impordil ja

muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine ühenduse

tolliseadustiku mõistes. Sama lõike kolmanda lause järgi maksukohustus ei lõpe tollivõla

lõppemisega kauba konfiskeerimisel. ATKEAS § 24 lg 7 ei reguleeri tollivõla tekkimist ega

lõppemist. Tulenevalt sätte sõnastusest ning paiknemisest alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduse II peatükis aktsiisiga maksustamise üldpõhimõtted, saab teha järelduse, et

norm reguleerib aktsiisi tasumise kohustust ja sätte kolmandast lausest tuleneb üksnes see, et

aktsiisi tasumise kohustus ei lõpe tollivõla lõppemisega. Sätte toimeks ei ole ette näha tollivõla

lõppemine kauba konfiskeerimisel.

Maksukorralduse seadusest, väärteomenetluse seadustikust ega kriminaalmenetluse seadustikust

ei tulene, et menetlejal oleks süüteoasja lahendamisel pädevus otsustada isiku maksukohustuse

lõpetamine. Seadusest tuleneva maksu tasumise kohustus ei ole maksukohustuslase karistamine.

Tõendite ebapiisavus karistuse määramiseks ei too kaasa maksukohustusest vabastamist, kui

tõendite kogumis hindamise tulemusel on maksukohustuse määramiseks alus olemas.

Kohus

nõustus

maksuhalduriga

tolliväärtuse

määramise

osas.

Maksuotsuse

punktis 6.3. (2,5 leheküljel) on maksuhaldur pikalt käsitlenud tolliväärtusega seonduvat arvestust

(mis omakorda omab tähtsust maksukohustuse arvestamisega seoses) koos viidetega vastavatele

õigusaktidele. Eelnimetatud punkti kuues viimases lõigus (maksuotsuse lk 9) on maksuhaldur

selgitanud, et tolliväärtuse määramiseks rakendatakse ÜTS art-s 31 lubatud tolliväärtuse

määramise lisameetodit, mis antud juhul põhineb tolli poolt aktsepteeritud sarnase kauba

tehinguväärtusel. Tolliväärtuse määramisel on võetud aluseks tolli andmetöötlussüsteemis

COMPLEX registreeritud imporditehingute hinnad perioodil 7. märts 2012 kuni 7. september

2012, mis on kooskõlas ÜTS-is sätestatud tolliväärtuse määramise lisameetodi regulatsiooniga.

Tolliväärtus sigarettide lõikes on toodud maksuotsuse tabelites nr 7.1-7.18. Maksuotsuse õiguslik

põhjendus tubakaaktsiisi määramise osas on piisav. ATKEAS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on aktsiisi

tasumise kohustus võlgnikul ühenduse tolliseadustiku tähenduses. Juba eelpooltoodud põhjustel

tuleb vaidlusaluste sigarettide osas ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt võlgnikuks pidada

kaebajat. Ka ATKEAS § 24 lg 7 kohaselt tekib võlgnikul maksukohustus aktsiisikauba impordil

ja muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine ühenduse

tolliseadustiku mõistes. Seega on kaebajal kohustus tasuda tubakaaktsiisi. Kaebaja ei ole esitanud

konkreetset vastuväidet aktsiisi arvestusele. Maksuotsusega määratud aktsiisisumma on

õiguspäraselt arvutatud vastavalt ATKEAS § 56 lg-tele 1 ja 11 ning §-le 60. Sigarettidelt

tasumisele kuuluva tubakaaktsiis arvestus on toodud maksuotsuse p-s 6.4.1 ja tabelites nr 7.1-7.18.

Kohus nõustus maksuotsuses esitatud arvestusega.

Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 2 ja § 6 lg 1 p 3 kohaselt on käibemaksu objektiks juhud,

millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses. KMS § 3 lg 6 p 1

kohaselt peab käibemaksu maksma võlgnik ühenduse tolliseadustiku tähenduses. Kuivõrd kaebaja

kvalifitseerub kõnealuste sigarettide suhtes võlgnikuks ÜTS tähenduses, on tal seega ka

käibemaksu tasumise kohustus.

Kohus ei nõustunud kaebajaga, et maksuhaldur on tuginenud lubamatutele tõenditele.

Väärteomenetluses ei ole tõendite kogumise nõuete ja korra rikkumise tõttu tunnistatud tõendeid

lubamatuks. Samuti ei ole kaebaja esitanud kaebust väärteomenetluses vaatluse läbiviinud

ametnike tegevuse peale, kuigi VTMS § 76 lg 1 talle sellise õiguse andis. Asjaolu, et kaebaja püüab

talle määratud impordimaksude tasumisest pääsemiseks eelnevas menetluses tehtud toiminguid

ning väljaütlemisi uuesti sisustada, ei muuda väärteomenetluses või kriminaalmenetluses kogutud

tõendeid ebaseaduslikeks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8. 4. märtsil 2016 esitas R.K. apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja

teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

9. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt asjas on üheks põhiliseks vaidlusküsimuseks see, kas

7. septembri 2012 sündmuskoha vaatlusprotokoll on tõendina lubatav. Apellant on seisukohal, et

tegemist ei ole lubatava tõendiga, mis toob kaasa selle, et objektiivselt ei ole tuvastatav kas ja

millises koguses paiknesid garaažiboksis nr 8 sigaretid ning maksuotsust ei oleks põhimõtteliselt

võimalik teha. Protokollist nähtuvalt teostati vaatluse asemel tegelikult läbiotsimist ning selleks

puudus kohtu luba. Seetõttu on tõendi kogumisel oluliselt rikutud VTMS § 35 lg-s 1 sätestatut ja

selle kasutamine ka maksumenetluses on lubamatu. Halduskohus ei ole kaebaja eeltoodud

väidetega mittenõustumist nõuetekohaselt põhjendanud. Põhjendamiskohustust ei saa täideks

lugeda ka vaidlustatud haldusakti põhjendustele tuginedes.

Halduskohus ei ole andnud hinnangut apellandi väidetele, mis puudutavad 23. jaanuaril 2013

tunnistajana üle kuulatud ametniku ütlusi. Apellandi hinnangul võib ütlusest teha järelduse, et

apellant ei osalenud ametnike menetlutoimingutel ega aidanud neile mingilgi moel kaasa, s.h ei

andnud garaažiboksist ära võetud sigarette vabatahtlikult välja.

10. Lisaks ei ole vaatlusprotokollist üheselt arusaadav, millises koguses sigarette Sweet Dream

leiti ja ära võeti, kuivõrd märgitud on, et leiti 10 plokki ja 6 plokki, samas ka, et kokku 15 plokki

(3200 vs 3000 sigaretti). Apellandile kui menetlusalusele isikule ei selgitatud väärteomenetluse

toimingutele eelnevalt kohaselt tema õigusi väärteomenetluse raames.

11. Apellant on jätkuvalt juba kaebuses väljendatud seisukohal, et Euroopa Liidu direktiivi

2011/64 artikkel 17 p b tulenevalt on tal õigus konfiskeeritud ja hävitatud kaubalt aktsiisi mitte

tasuda. Aktsiisi arvutamisel ATKEAS § 56 lg 1 järgi aga tuleks esmalt tuvastada nii fikseeritud

kui ka proportsionaalne määr ning saadud tulem korrutada konfiskeeritud sigarettide arvuga,

misjuhul aktsiisisummaks oleks 4110,67 eurot.

Halduskohus ei ole kaebaja seisukohtadega mittenõustumist nõuetekohaselt põhjendanud.

12. 23. aprilli 2015 kauba hävitamise akti kohta märkis apellant, et sellest ei nähtu, et sigaretid

oleks kauba hävitajate poolt üle loetud. Kauba hävitamise aktis on märgitud kaal (124 kg), millest

ei ole võimalik teha järeldust, et tegemist oli tingimata 97400 tk sigaretiga.

13. 31. märtsil 2016 esitas MTA vastuse apellatsioonkaebusele, milles vaidleb apellatsioon-

kaebusele vastu. Vastustaja hinnangul on halduskohtu otsus seaduslik ja põhjendatud.

14. Vastustaja jääb seniesitatud seisukoha juurde ja leiab, et sündmuskoha vaatlus on läbiviidud

õiguspäraselt. Esmane menetlustoiming (sõiduki ülevaatamine) leidis aset riikliku järelevalve

teostamisel. Kontrolli käigus leiti apellandi sõidukist Eesti Vabariigi maksumärgita sigaretid ja

alustati väärteomenetlust. R.K. le selgitati tema õigusi ja ta on seda kinnitanud allkirjaga tema

suhtes läbi viidud menetlustoimingute protokollides. Edasine sündmuskoha vaatlus garaažis

toimus apellandi osalemisel ja temapoolsel kaasaaitamisel ja seetõttu puudus vajadus garaaži

vaatlemisel loa küsimiseks. Maksukohustuse tekkimise aluseks on asjaolu, et riikliku järelevalve

käigus teostatud kontrolli hetkel oli R.K. valduses Eesti Vabariigi maksumärgita sigaretid, millelt

ei olnud tasutud impordil tasumisele kuuluvaid makse. Apellant on enda allkirjaga 7. septembri

2012 sõiduki läbivaatamise protokollis, sündmuskoha vaatluse protokollis ja kirjalikus seletuses

esitatud ütlustega tunnistanud Eesti Vabariigi maksumärgita sigarettide soetamist ja hoidmist

edasimüügi eesmärgil.

15. Apellant on vaidlustanud maksuotsusega määratud aktsiisisumma, nõudes konfiskeeritud ja

hävitatud kaubale aktsiisivabastuse kohaldamist vastavalt Nõukogu Direktiivi 2011/64/EL

(tubakadirektiiv) artiklile 17 punktile b. Tubakadirektiiv ega Eesti siseriiklik õigus ei näe aga ette

maksuvabastuse kohaldamist õiguslikul alusel konfiskeeritud tubakatoodetele, isegi mitte juhul,

kui haldusorgan on need hiljem hävitanud. Sigarettidelt tasumisele kuuluva tubakaaktsiisi

arvestuse metoodika on toodud maksuotsuse p-s 6.4.1.

16. Vastustaja juhib tähelepanu veel asjaolule, et MTA 23. aprilli 2015 aktis nr 2.6-5/0440-2 on

sigaretid üle loetud (97 400 tk) ja samas ära kaalutud (124 kg). Infokaitsesüsteemide vastuvõtmise

ja hävitamise aktis nr 3500136 on samuti sigarettide massiks 124 kg.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks. Halduskohus on põhjalikult analüüsinud tollimaksu, käibemaksu ning

aktsiisimaksu tasumise kohustuse tekkimise aluseid ja ulatust ning sidunud need vaidlustatud

maksuotsuse faktiliste asjaoludega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega,

järgib neid apellatsioonkaebuse lahendamisel ja HKMS § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda.

Vastusena kohtunõudele 22. septembril 2016 esitatud Maksu- ja Tolliameti 23. aprilli 2015 kauba

hävitamise akt nr 2.6-5/0440 ning Infokaitsesüsteemide OÜ 23. aprilli 2015 akt nr 3500136

vastuvõtmise ja hävitamise kohta tuleb võtta asja materjalide juurde, kuna neist nähtuvad andmed

maksuotsuse faktiliseks aluseks oleva sigarettide koguse kohta.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

18. Ekslik on apellandi seisukoht, et 7. septembri 2012 sündmuskoha vaatlusprotokoll ei ole

maksumenetluses lubatav tõend. Kuigi põhimõtteliselt saab nõustuda apellandiga, et

väärteomenetluse reeglite olulise rikkumise tõttu võib olla õigusvastane tõendile tuginemine ka

maksumenetluses, siis käesoleval juhul ei saa vaatlusprotokollist järeldada, et vastustaja oleks

vaatluse asemel tegelikult teinud kaebaja valduses olnud garaažiboksi läbiotsimise.

19. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 83 lg-st 1 koostoimes väärteomenetluse seadustiku

(VTMS) § 31 lg-ga 1 tuleneb, et vaatluse eesmärk on koguda asja lahendamiseks vajalikke

andmeid, avastada teo jäljed ja võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära. Ringkonnakohus

nõustub apellandiga, et KrMS § 83 lg 1 ja § 91 lg 1 võrdluses ilmneb selgelt, et vaatluse käigus

saab õiguspäraselt ära võtta üksnes isiku poolt vabatahtlikult loovutatavad objektid. Vaidlusaluse

vaatlusprotokolli sõnastusest (tl 43p) ei ilmne tõepoolest kaebaja aktiivset osalust garaažis olnud

sigarettide väljaandmisel. Samas ei saa ainuüksi sellest tuletada, et kaebaja ei soovinud sigarette

vastustaja ametnikele välja anda.

Vaidlust ei ole selles, et esmalt toimus kaebaja sõiduki läbivaatus. Kaebaja ei ole kahtluse alla

seadnud, et sõiduki läbivaatus oli lubatav tolliseaduse § 40 lg-st 1 tulenevalt. Asjas kogutud

tõenditest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis sunniksid ringkonnakohut sõiduki läbivaatuse

õiguspärasuses kahtlema. 22. jaanuaril 2013 kriminaalasjas tunnistajana ülekuulatud vastustaja

ametnikud A.R. ja M.T. ütlustest (tl 55-56) ilmneb, et pärast sõidukist sigarettide leidmist avaldas

kaebaja, et tema kasutuses olevas garaažiboksis, mille vahetus läheduses toimus sõiduki

läbivaatus, asub veel Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigarette. Ringkonnakohtu hinnangul

on ilmne, et olukorras, kus kaebaja on kinnitanud Eesti Vabariigi maksumärkideta sigarettide

soetamist edasimüügi eesmärgil (tl 46-47p), oli ta teadlik oma tegevuse keelatusest ning ühtlasi

sellest, et sõiduki läbivaatusel leitud sigaretid ei jää tema valdusse. Sel põhjusel on

ringkonnakohus seisukohal, et avaldades info garaažis asunud sigarettide kohta, R.K. vähemalt

möönis, et ka need sigaretid tema valdusse ei jää, s.t nõustus nende üleandmisega vastustaja

ametnikele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siinjuures määrav, kas kaebaja nimetas sigarettide

täpse koguse või juhendas vastustaja ametnikke sigarettide leidmisel. Kaebaja osundus avatud

uksega garaažis olnud Eesti Vabariigi maksumärkideta sigarettidele, millele ei järgnenud

tahteavaldust vastustaja ametnike garaaži sisenemise või sigarettide äravõtmise keelamiseks, on

piisav jaatamaks sigarettide vabatahtlikku üleandmist. Õiguslikku tähendust ei oma asjaolu, kas

kaebaja kasutas garaaži õiguspäraselt või mitte, oluline on, et garaaž ja selles olnud sigaretid olid

kaebaja faktilise kontrolli all.

Seetõttu leiab ringkonnakohus, et tõendamist ei ole leidnud apellandi väide oleks vaatluse asemel

tegelikult aset leidnud läbiotsimine milleks puudus nõutav kohtu sanktsioon. Vastavalt ei oli tõendi

kasutamine maksumenetluses lubatud maksukorralduse seaduse § 59 lg 1 alusel.

20. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et maksuotsuses ei ole selle aluseks oleva

tõendina nimetatud 7. septembri 2012 veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/12/2353. Sõiduki

läbivaatus ja selle käigus ilmnenud asjaolud on sarnaselt fikseeritud ka sündmuskoha

vaatlusprotokollis (tl 44p). Vaatlusprotokollist ilmneb üheselt, et sõiduki läbivaatus on toimunud

järelevalvemenetluse käigus, kuna kaebajale kuuluva sõiduki kinnipidamise aluseks oli

riskianalüüs, mitte info väär- või kriminaalkorras karistatava teo toimepanemise kohta. Seega oli

kaebajal ka ainuüksi sündmuskoha vaatlusprotokollist lähtuvalt võimalik mõista, et sõiduki

läbivaatus ei toimunud väärteomenetluse toiminguna. Otsesõnu on vastustaja nimetatud asjaolule

tähelepanu juhtinud vaideotsuses (tl 49), viidates seejuures ka veoki läbivaatuse aktile. Sellega

kõrvaldas vastustaja menetlusliku eksimuse maksuotsuse aluseks olevate tõendite loetlemisel.

Pidades silmas, et kaebaja on veoki läbivaatuse akti allkirjastanud (tl 49p) ja seega teadis akti

olemasolust, ei saa eksimust oluliseks pidada. Halduskohtule kaebuse esitamisel ei saanud kaebaja

seega enam mingil juhul toetuda väitele, et tal puudub teave, millises menetluses sigaretid vastavalt

kaebaja sõidukist ja garaažist avastati või seda kinnitavate tõendite kohta. Kaebaja ei ole esile

toonud, millisel viisil vastustaja eksimus takistas kaebajal tema õiguste teostamist

maksumenetluses või võis viia asjas ebaõige otsuse tegemiseni.

21. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga ka selles nagu oleks 7. septembri 2012 vaatlusprotokoll

asjas määravaks tõendiks, mille lubamatuse korral ei oleks vaidlusaluse maksuotsuse tegemine

üldse võimalik. Olukorras, kus kaebaja on omaks võtnud sõidukist leitud sigarettide omamise ja

avaldanud, et garaažis oli veel Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigarette, ei ole

vaatlusprotokoll ainuvõimalik tõend sigarettide koguse ja kaubamärkide kohta. Käesoleval juhul

on sigarettide faktiline olemasolu ja kogus tuvastatav 23. aprilli 2015 MTA kauba hävitamise akti

nr 2.6-5/04440-2 (tl 129) ja Infokaitsesüsteemide OÜ 23. aprilli 2015 akti nr 3500136 alusel

(tl 129p), mis sigarettide koguse ja kriminaalasja numbri kaudu on seostatavad 31. detsembri 2014

kriminaalmenetluse lõpetamise määruses esitatud sigarettide koguse ja jaotusega kaubamärkide

kaupa. MKS § 95 lg 1 ls-st 1 koostoimes MKS § 46 lg-tega 2 ja 3 tuleneb, et maksuotsust tuleb

põhjendada ning muu hulgas märkida selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Samas ei tulene

kehtivast õigusest, et maksuhaldur oleks rangelt seotud maksuotsuses nimetatud tõendite

loeteluga, vastupidi, maksuotsuse vaidlustamise korral on maksuhaldur õigustatud esitama

täiendavaid tõendeid vaidlusaluste asjaolude kohta, olles osaliselt selleks isegi kohustatud

(MKS § 150 lg 2).

Ringkonnakohus osutab siinjuures veel MKS § 56 lg-st 1 tulenevale maksukohustuslase

kaasaitamiskohustusele ja MKS § 150 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormuse jaotusele

maksusumma määramise vaidlustamisel. Toodud normide tõttu ei piisa maksuotsuses nimetatud

kaebaja valduses olnud sigarettide koguse ja kaubamärkide andmete ümberlükkamiseks pelgalt

viitest,

et

andmed

võivad

erineda

maksuotsuses

märgitust.

Maksuotsuse

andmete

ümberlükkamiseks maksu- või kohtumenetluses tulnuks apellandil esitada omapoolsed andmed

selle kohta, milline oli tema valduses olnud sigarettide tegelik kogus ühes seda kinnitavate

tõenditega või viitega selliste tõendite kogumise võimalusele. Kuna kaebaja seda teinud ei ole, siis

puudub võimalus alternatiivse versiooni kontrollimiseks ning nõustuda tuleb vastustajaga, et

vaatlusprotokolli ebatäpsus ühte kaubamärki sigarettide koguse osas on ületatud kriminaalasjas

hiljem koostatud menetlusdokumentides märgituga ega väära seetõttu maksuotsust selle

arvandmetes.

22. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga ka selles, nagu tuleneks tubakadirektiivi art 17 punktist

b riigi kohustus sätestada siseriiklikus õiguses aktsiisivabastus juhuks, kui pädev asutus

konfiskeerib ja hävitab sigaretid pärast ebaseaduslikku ühenduse tolliterritooriumile toomist, s.o

pärast seda, kui kaup on väljunud tsoonist, kus asub esimene tolliasutus ühenduse

tolliterritooriumil. Vastustaja ja halduskohus on siinkohal põhjendatult viidanud Euroopa Kohtu

29. aprilli 2010 otsusele asjas nr C230-08, milles kohus on sedastanud, et toodud asjaoludel

(sõltumata kauba hävitamisest) ei ole „aktsiis peatatud“, s.t aktsiisi tasumise kohustuse

tekkimiseks vajalik teokoosseis on täidetud ja seega on aktsiis selle kauba osas muutunud

sissenõutavaks.

23. Euroopa Kohus on viidatud otsuse teinud enne tubakadirektiivi jõustumist, kuid ainuüksi see

asjaolu ei väära otsuses väljendatud seisukoha asjakohasust. Tubakadirektiivi preambula p 1

kohaselt Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/79/EMÜ (sigarettidelt makstavate

maksude ühtlustamise kohta), 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/80/EMÜ (muudelt

tubakatoodetelt peale sigarettide makstavate maksude ühtlustamise kohta) ja 27. novembri

1995. aasta direktiivi 95/59/EÜ (muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale

käibemaksu) on korduvalt oluliselt muudetud. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealused

direktiivid kodifitseerida, koondades need ühtsesse akti.

Seega ei loo tubakadirektiiv uut õiguslikku raamistikku, vaid valdavalt üksnes koondab

varasemate aktidega loodud reeglistiku ühtsesse süsteemi.

Tubakadirektiivi Lisa II vastavustabeli kohaselt vastab tubakadirektiivi art 17 direktiivi

95/59/EÜ art-le 11. Direktiiv 95/59/EÜ kehtestati 27. novembril 1995 ja selle art 11 punkt b

sätestab identselt Tubakadirektiivi art 17 punktile b, et aktsiisist vabastatakse või makstud aktsiis

tagastatakse, kui tubakatoode hävitatakse haldusjärelevalve all.

Eelnevast järeldub, et asjas nr C230-08 on Euroopa Kohus asja lahendamisel pidanud arvestama

tubakadirektiivi art 17 punkti b regulatsioonile identse sättega. Vastavalt tuleb pidada kohtu

seisukohta relevantseks ka käesoleval juhul, sõltumata sellest, et pärast otsuse tegemist on

kehtestatud formaalselt uus normistik. Seetõttu ei tõusetu R.K. u kaebuse lahendamisel küsimus

tubakadirektiivi art 17 punkti b otsekohaldatavusest.

Eeltoodu tõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega aktsiisivabastuse kohaldamata

jätmise ja ATKEAS § 27 tõlgendamise kohta ega korda neid siinkohal.

24. Apellandi hinnangul on vastustaja eksinud aktsiisi arvestamisel ning kaebajalt äravõetud

97 400 sigareti eest tuleks aktsiisi tasuda ATKEAS § 56 lg 1 alusel kokku 4110,67 eurot

(42,18/1000 + 2,43*33%=0,04218+0,8019=0,84408 paki kohta või 0,042204 sigareti kohta;

97 400*0,042204=4110,67).

ATKEAS § 56 lg-te 1 ja 2 ajakohase redaktsiooni järgi tuli aktsiisi tasuda fikseeritud määras

42,18 eurot tuhande sigareti kohta ja proportsionaalses määras 33 protsenti sigarettide

maksimaalsest jaehinnast, kuid mitte vähem kui 80 eurot tuhande sigareti kohta. Ringkonnakohus

osutab, et sigaretipaki kohta tasumisele kuuluva aktsiisi summa fikseeritud komponendi

arvutamisel on apellant jätnud arvestamata, et pakis on 20 sigaretti ning vastavalt tuleb ühe sigareti

eest tasutava aktsiisi summa (42,18/1000=0,04218) korrutada 20-ga (0,04218*20=0,8436).

Selliselt kujuneb apellandi valemis aktsiisiks ühe paki kohta 1,6455 eurot (0,8436+2,43*33%) ja

ühe sigareti kohta 0,082275 eurot ning aktsiisi summaks kokku 8013,585 eurot

(97 400*0,082275), s.o ümardamisel 8013,59 eurot ehk täpselt maksuotsuses nimetatud summa.

Kuna ATKEAS § 56 lg 2 järgi ei saanud aktsiisi summa olla väiksem kui 80 eurot tuhande sigareti

kohta, kokku 7 792 eurot (97 400/1000*80), siis pidi ka apellandile selge olema, et tema arvestus

on ekslik.

25. Eeltoodu alusel jääb R.K. u apellatsioonkaebus rahuldamata.

26. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad poolte

endi kanda.

Maili Lokk

Einar Vene

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt