2-15-15700/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Liis Arrak, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-15700

Tsiviilasi

SM hagi T AS vastu töölepingu ülesütlemise tühise

tuvastamiseks, tööle ennistamiseks ja hüvitise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. juuni 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T AS apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

28 874,58 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

SM

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid

Siiri

Schneider ja Rando Antsmäe

Kostja: T AS (registrikood XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindaja vandeadvokaadid Tauno Tark ja

Allar Aru

Istungi toimumise aeg

11. oktoober 2016, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 29. juuni 2016 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata T AS taotlus töölepingu lõpetamiseks ringkonnakohtus.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja T AS kanda.

5. Välja mõista T AS-lt menetluskulude hüvitis 2842 eurot SM kasuks.

6. T AS on kohustatud tasuma SM-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. SM esitas Harju Maakohtule 21.10.2015 hagi T AS vastu. Hageja palus tuvastada kostja

töölepingu 01.10.2015 ülesütlemise avalduse tühisus ja töösuhte jätkumine. Selles osas

palus hageja tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Samuti palus hageja kostjalt

välja mõista saamata jäänud töötasu perioodi eest 02.10.2015 kuni 20.10.2015 summas

595,79 eurot ja täiendavalt perioodi eest alates 21.10.2015 kuni käesolevas tsiviilasjas

menetlust lõpetava lahendi jõustumise päevani, võttes saamata jäänud töötasu arvestamisel

aluseks keskmise tööpäevatasu 45,83 eurot iga kalendaarse tööpäeva eest.

2. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja ja tema õiguseellaste juures 09.11.2010

sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel Muuga sadamas dokkerina. Kokku on hageja töötanud

kostja ja tema õiguseellaste juures üle 20 aasta. Hageja valiti 28.11.2014 kostja juures

töötava Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) usaldusisikuks. 15.12.2014

saadeti selle kohta kostjale teatis. 06.05.2015 saatis EMSA kostjale tähitud postiga

ametiühingu usaldusisiku valmiste kohta korduva teate, kuna 06.05.2015 ajalehes Delovõje

Vedomosti väitis kostja juhatuse liige EL, et ei ole teadlik ettevõttes valitud usaldusisikust.

Kostja juhatuse liige EL on alates hageja usaldusisikuks valimisest keeldunud temaga

kohtumistest.

3. Kostja hakkas hagejat ametiühingu usaldusisikuks valimise tõttu kiusama ja ignoreerima.

Kostja alustas 08.05.2015 hageja suhtes sisejuurdlust, kuna kostja kasutas 07.05.2015

territooriumile sisenemiseks pääsla 2 asemel pääslat 1. 27.05.2015 tehti hagejale rikkumise

eest hoiatus. 10.09.2015 sai hageja kostjalt hoiatuse selle kohta, et ta töötas 31.08.2015 ilma

kaitsekiivrita. Kostja juhatus otsustas 30.09.2015 hagejaga sõlmitud töölepingu 01.10.2015

erakorraliselt üles öelda töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel.

4. Ülesütlemine ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele ja on tühine. Ülesütlemine omab

ilmselget seost hageja tegevusega töötajate esindajana, mis on vastuolus nii ametiühingute

kui töölepingu seadusega. Ülesütlemise avalduse kohaselt oli lepingu ülesütlemise

põhjuseks asjaolu, et hageja osales 14.09.2015 kostja kontori ees EMSA avalikul

koosolekul ebaõigete avaldustega, millega kahjustasid tööandja mainet. Hageja ei teinud

kostja kohta ebaõigeid avaldusi. Kuna kostja ütles töölepingu üles seonduvalt hageja

tegevusega EMSA avalikul koosolekul, on tööleping üles öeldud hageja ametiühingualase

tegevuse

tõttu

töövälisel

ajal.

Lepingu

ülesütlemine

on

seetõttu

vastuolus

organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsiooniga (ILO nr

98), samuti TLS § 92 lg 2 p-ga 4.

5. Väär on ülesütlemise avalduse väide, et kostja tegi hagejale hoiatuse töölepingu p 4.2 ning

tööohutusjuhendi T-16 SCH 240 ja DE 52 konteinerlaadurijuhile p 3.2 nõuete täitmata

jätmise eest. Ilmselt pidas kostja silmas 29.06.2015 juhtumit, kui hageja juhitud konteiner-

veduk riivas rattaga teisaldatavat plastmassist klotsi. Selle juhtumi eest kostja hoiatust ei

teinud. Klotsi väärtus on kostjale hüvitatud.

6. Väär on ülesütlemise avalduse väide, et kostja selgitas hagejale 10.09.2015 hoiatuse

teatavaks tegemisel, et järgnev rikkumine võib kaasa tuua töölepingu erakorralise

ülesütlemise TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Samuti ei ole õige väide, et Tööinspektsioon ei

tuvastanud kostja tööohutuse valdkonnas mingeid olulisi rikkumisi. Tööinspektsioon tegi

kostjale 11.09.2015 ettekirjutuse, millest nähtuvad mitmed puudujäägid töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse sätete täitmisel.

7. Väär on ülesütlemise avalduse väide, et 28.09.2015 ei jõudnud tööandjani infot hageja tööle

hilinemise kohta. Hageja teavitas purunenud autorehvi tõttu tööle hilinemisest dokkerite

brigadiri kohusetäitjat kell 07:41. Vahetus algas kell 08:00, kostja jõudis tööle 08:35. Sellel

hommikul laevu lossida ei olnud, mistõttu tööseisakut hageja hilinemise tõttu ei tekkinud.

8. Kostja motiiv töölepingu ülesütlemiseks seisnes selles, et selle tulemusel vabanes kostja

juhatuse liige EL tema suhtes Tööinspektsioonis EMSA avalduse alusel algatatud

järelevalvemenetlusest AÜS § 211 lg 2 täitmise osas.

9. Kostja küsis EMSA-lt arvamust hageja töölepingu ülesütlemise kohta (TLS § 94 lg 1), kes

leidis, et töölepingu ülesütlemine hagejaga ei ole põhjendatud ja on vastuolus seadusega.

Kostja EMSA arvamusega ei arvestanud ega põhjendanud arvamuse arvestamata jätmist

(TLS § 94 lg 2).

10. Hageja töölepingu ülesütlemisele eelneva kuue kuu keskmine tööpäeva tasu oli 45,83 eurot.

Hagi esitamise ajaks on saamatajäänud töötasu nõue sissenõutavaks muutunud summas

595,79 eurot (02.10.2015-20.10.2015, s.o 13 päeva).

Kostja vastuväited

11. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja palus juhul, kui

tuvastatakse töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping alates 01.10.2015 TLS

§ 107 lg 2 ja 3 alusel.

12. Kostja sai teada hageja usaldusisikuks valmimisest 08.05.2015. Paljasõnaline ja tõendamata

on väide, et hageja usaldusisikuna soovis kostja juhatuse esimehega korduvalt kokku saada.

Kostja ei ole hagejat lausjälginud. Töö iseloomust tulenevalt on kostja kohustatud kõikide

oma töötajate tegevust kõrgendatud tähelepanuga jälgima ja kontrollima. Hageja on pärast

usaldusisikuks saamist vähem kui kuue kuu jooksul toime pannud vähemalt 4 rikkumist,

mis näitab tema muutunud suhtumist tööandjasse. Hageja muutus tööandja suhtes

põlgavaks ja lugupidamatuks. Ekslik on hageja arvamus, et usaldusisik ei pea teiste

töötajatega samas ulatuses täitma töösuhtele kehtivaid õigusakte ja eeskirju.

13. Ebaõige on väide, et hageja ei pannud enne 08.05.2015 toime ühtegi rikkumist. 19.04.2013

tehti hagejale hoiatus töökorraldusreeglite rikkumise eest.

14. Töösuhte lõpetamise põhjus oli selles, et hageja eiras hoiatusest hoolimata kostja mõistlikke

korraldusi ja rikkus töökohustusi. Kostja hoiatas, et järgmisele rikkumisele võib järgneda

töölepingu lõpetamine. Sarnaste rikkumiste eest on hoiatatud ka teisi töötajaid, mistõttu on

ebaõige väide, et tööleping öeldi üles hageja usaldusisiku staatuse tõttu.

15. Ülesütlemisavalduses esitatud väited on õiged ja ülesütlemine ei ole tühine. 07.05.2015

rikkus hageja oluliselt läbipääsukorda, kuna sisenes tööandja territooriumile vale pääsla

kaudu. 29.06.2015 rikkus hageja tööohutusjuhendit ja konteinerlaadurijuhiseid ning

lömastas sellest tulenevalt tööandjale kuuluva töökorralduse vahendi. Ebaõige on väide, et

selle eest ei ole hagejale hoiatust tehtud. Hagejat hoiatati juhatuse otsusega nr 82, mis tehti

hagejale allkirja vastu teatavaks. 31.08.2015 oli hageja töötsoonis ilma kaitsekiivrita.

Töötajat on selle rikkumise eest hoiatatud, samuti selgitatud tööandja õigust tööleping

lõpetada. 14.09.2015 avalikul koosolekul esitas hageja mitmeid valeväiteid, öeldes mh, et

kostja töötajatel on halvad töötingimused ja nõutakse võrreldes teiste Euroopa riikidega

ebareaalselt intensiivset tööd. Samuti kahjustas hageja kostja mainet ja kutsus töötajaid üles

tööandjale vastu hakkama. Hageja ei teinud töötajate huvide või reaalselt tööohutuse

parandamisega seonduvaid ettepanekuid, vaid halvustas tööandjat.

16. Ebaõige on hageja väide, et töölepingu ülesütlemise motiiv oli järelevalvemenetluse alt

vabanemine. Kuna hageja pani rikkumised toime mais ja juunis, oli tööandjal õigus töösuhe

lõpetada juba juunis. Tööinspektsiooni protokoll koostati 08.09.2015.

17. Kostja täitis seadusest tulenevaid nõudeid EMSA-lt töölepingu ülesütlemise kohta

arvamuse küsimisega. Tööandjal ei ole kohustust arvamusega nõustuda. Ka osa kostja

töötajatest nõustus, et hagejaga töölepingu lõpetamine on põhjendatud, mis näitab, et hageja

ei käitunud tegelikult töötajate huvides.

Esimese astme kohtu otsus

18. Maakohus rahuldas hagi. Kohus tuvastas pooltevahelise töölepingu kostjapoolse

01.10.2015 ülesütlemise tühisuse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud

töötasu ajavahemiku 01.10.2015-29.06.2016 eest 8524,38 eurot ja alates 03.06.2016 kuni

otsuse täitmiseni, täitmise peatamise korral kuni jõustumiseni 45,83 eurot iga kalendaarse

tööpäeva eest. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse töölepingu kohtus lõpetamiseks ja

tunnistas otsuse viivitamata täidetavaks osas, milles tuvastati töölepingu ülesütlemise

tühisus. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks

menetluskulude hüvitisena välja 5243,97 eurot koos viivistega võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni.

19. Otsuse kohaselt on omaks võetud või vaidlustamata järgmised asjaolud: pooled

sõlmisid

09.11.2010 töölepingu, mille kohta vormistasid viimati lepingudokumendi 01.06.2012 ja

mille alusel hageja töötas kostja juures dokkerina, aga sama tööd oli hageja kostja

õiguseellaste juures ja sisuliselt samas ettevõttes teinud alates 1994. aastast; 01.06.2012

lepingudokumendi lisaks oli dokkeri ametijuhend; kostja juhatus kehtestas 26.11.2013

otsusega uued töökorralduse reeglid; osa kostja töötajaid kuulub ametiühingusse, milleks

on EMSA vastav osakond; hageja

valiti

28.11.2014

ametiühingu

usaldusisikuks;

14.09.2015 toimus kostja kontori ees pikett, kus esines sõnavõtuga ka hageja; piketi kohta

avaldati eelnev teave ajakirjanduses; kostja leidis, et piketil rikkus hageja töösuhtest

tulenevaid kohustusi ja küsis esindaja vahendusel 16.09.2015 arvamust EMSA-lt, kes pidas

kostja hoiatusi ja töölepingu ülesütlemist põhjendamatuks; samuti küsis kostja arvamusi

teistelt töötajatelt, kellest mitmed toetasid töölepingu lõpetamist; kostja juhatus otsustas

30.09.2015 otsusega nr 127 öelda hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel

üles; kostja esitas hagejale 01.10.2015 töölepingu ülesütlemise avalduse, millega ütles

töölepingu samast päevast üles.

20. Töölepingu ülesütlemise aluse esinemise peab esile tooma ja tõendama kostja. Kostja

tugineb sellele, et hageja rikkus korduvalt töökohustusi (TLS § 88 lg 1 p 3). Rikkumine

ülesütlemise alusena on lubatav, kui selle tõttu ei saa enam eeldada töösuhte jätkamist,

sellele on vähemalt üldjuhul eelnenud tööandja hoiatus ja ülesütlemine on toimunud

mõistliku aja jooksul pärast rikkumise ilmnemist.

21. Tuvastatud ei ole, et hageja rikkus oma avaldustega 14.09.2015 piketil ja selle

kokkukutsumise teates töökohustusi või eiras kostja mõistlikke korraldusi. Samuti ei ole

tuvastatud hageja ebalojaalne või kostjat halvustav käitumine ja valeandmete avaldamine.

Tunnistaja EK ütlustega on tuvastatud, et hageja sõnavõtus nõuti tööohutuse tagamist

tööandja poolt ja kuna Eestis on töö ebamõistlikult intensiivne, siis ka kohtlemist nagu

mujal maailmas. Tunnistaja ütluste kohaselt andis hageja ilmselt intervjuu ajakirjanikele,

aga selle sisu kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Tunnistaja AM ütlustega on tuvastatud,

et hageja kõneles kohtumistest kostja administratsiooniga, mis toimusid juunis ja

septembris 2015. Samuti käsitles hageja sõnavõtt probleemi, et ametiühingu usaldusisikut

kostja juhatus ei tunnusta ning puudub sotsiaalne dialoog töötajate ja tööandja vahel. Kostja

esitatud videosalvestiste alusel on tuvastatud, et pikett toimus rahumeelselt ja

organiseeritult ning sellel kõneles teiste seas ka hageja. Sõnavõtt käsitles ametiühingu

usaldusisiku tunnustamise problemaatikat ja tööohutust. Piketil osalejad kandsid plakateid,

millel on aru saada tähelepanu suunamist kostja ettevõttes kujunenud probleemidele

tööohutuse, töökoormuse ja sotsiaalse dialoogiga. Kostja oli piketi toimumise päevaks oma

kontori piketi toimumise kohast ära viinud Muugale. Seepeale ütles hageja, et kostja

juhtkond põgeneb töötajate eest. Kostja esitatud fotolt ja salvestistest nähtub, et mh nõudsid

töötajad piketil paremaid töötingimusi. Hageja teade piketi toimumise kohta kirjeldab

hageja senist tegevust usaldusisikuna ning sisaldab selgitusi töötajate ja tööandja dialoogi

jätkamise vajalikkuse kohta, samuti kollektiivlepingu sõlmimise initsiatiivi ja kutset tulla

piketile, et avaldada meelt sotsiaalsete tagatiste poolt. Sellises kontekstis kasutatud

väljendid töötajate mahamurdmise või jalust maha löömise ja litsumise või lömastamise

kohta on emotsionaalsed ning teenivad mõistlikult eesmärki kutsuda töötajaid üles oma

õiguste eest seisma. Teave koondamiste kohta ei ole ebaõige, sest tunnistaja AM ütluste

järgi toimus kostja juures koondamisi septembrist 2014 kuni septembrini 2015. Samuti on

õige väide kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Usaldusisiku senise tegevuse kirjeldamine,

kollektiivlepingu propageerimine, tööohutuse tagamise nõudmine, töötingimuste

kritiseerimine ja tööandjale liiga suure töömahu etteheitmine ei ole olemuselt sellised

avaldused, mida tuleks tõlgendada valeandmete avaldamise ja halvustamisena. Iga töötaja

võib mõistlikult esitada avaldusi, soove ja ettepanekuid töötingimuste parandamiseks.

Tõendatud on, et tööohutuse tagamisega oli kostjal probleeme veel vahetult enne piketti,

seega võis hageja sellest ka kõneleda. Samuti võis hageja õigustatult viidata kostja

juhtkonna põgenemisele, kui kostja sulges oma kontori piketi toimumise päevaks.

22. Kostja tugines töölepingu ülesütlemisel ka sellele, et hageja ei kandnud 31.08.2015 kiivrit.

Sel päeval kiivri osalise mittekandmise üle pooled ei vaidle, samuti ei ole vaidlust, et kostja

hoiatas hagejat selle rikkumise eest juhatuse 10.09.2015 otsusega nr 104. Tähelepanuta

jäävad poolte väited, mis käsitlevad kiivri kandmist enne ja pärast 31.08.2015, kuna need

ei oma tähtsust. Õige on hageja väide, et rihmadeta kiivri osaline mittekandmine pidevat

kummardamist nõudva töö ajal ei ole nii oluline rikkumine, et sel alusel võiks töölepingu

ilma eelneva hoiatuseta üles öelda. Kui hagejal oli kiiver mitu korda peast tulnud ja kostja

ei olnud eelnevalt ise pööranud tähelepanu vajadusele anda kummardamist nõudva töö

tegijale rihmadega kiiver, siis ei ole kiivri mittekandmine oluline tööohutusnõuete ja otsuses

nr 104 loetletud tingimuste rikkumine. Pärast juhtumit anti hagejale rihmadega kiiver.

23. Pooled vaidlevad siinkohal mh selle üle, kas kostja hoiatas hagejat kohaselt. Otsuse nr 104

põhjal on tuvastatud, et hagejat hoiatati töölepingu p 4.1, ametijuhendi p 3.6 ja reeglite

p 11.4.7 nõuete rikkumise eest. Tunnistaja VK ütlustest nähtub, et tunnistaja tutvustas otsust

hagejale, sh tõlkis selle vene keelde. Ta tutvustas otsust mahuga üks lehekülg, millele hageja

märkis oma mittenõustumise. Tunnistaja ütles hagejale ka seda, et järgmine rikkumine võib

tuua kaasa töölepingu ülesütlemise. Tunnistaja TS ütluste järgi tutvustas tema hagejale

lühidalt otsusele lisatud sisejuurdluse kokkuvõtet. Kokkuvõtte sisulise osa viimases lõigus

on viide sellele, et TLS § 88 lg 3 võimaldab hoiatusest mittehooliva ja töökohustusi

jätkuvalt rikkuva töötajaga töölepingu üles öelda. Õige ei ole hageja seisukoht, et tunnistaja

ütlused on asjaolude tuvastamisel aluseks võetud osas ebausaldusväärsed seetõttu, et

tunnistajad kajastasid erinevalt VK viibimist TS kabinetis. Ütluste andmise ajaks oli

kõnealustest sündmustest möödunud üle poole aasta ja inimesed ei pea detailselt mäletama

teiste isikute juuresviibimist. Samas on usutav, et tunnistajad mäletasid õigesti otsuse

hagejale tutvustamise asjaolusid. Eelnevast järeldub, et 31.08.2015 rikkumise eest hoiatas

kostja hagejat viisil, et sellest oli mõistlikult aru saada tahe öelda tööleping järgmise

piisavalt sarnase rikkumise tagajärjel üles. Eelkõige eelnevate rikkumiste loetlemisest

sisejuurdluse kokkuvõttes ja mingisugusegi üldistava selgituse puudumisest tuleneb, et

töölepingu järgmine ülesütlemine saanuks olla ülesütlemise alus juhul, kui töötaja

rikkunuks samalaadset või vähemalt võrreldavat kohustust. Tööandja hoiatus TLS § 88 lg

3 tähenduses peab olema sõnastatud heauskselt, selgelt ja arusaadavalt (TLS § 5 lg 2).

Eelkõige peab töötajale olema arusaadav uuele rikkumisele järgnev tagajärg, aga ka see,

millise rikkumise korral võib see tagajärg saabuda. Ei saa mõistlikult eeldada, et iga

järgmine rikkumine sõltumata selle laadist ja sisust võib olla töölepingu ülesütlemise alus,

kui tööandja ei ole sellist tahet selgelt avaldanud. Kuna tuvastatud on, et 14.09.2015 piketil

avaldatuga hageja oma kohustusi ei rikkunud, siis puudub hagejale ette heidetav rikkumine,

mis oleks järgnenud 31.08.2015 rikkumisele. Seetõttu ei anna otsusega nr 104 ja selle

tutvustamisel tehtud iseenesest kohane hoiatus alust tööleping üles öelda. Kostja ei ole

tõendanud, et hagejat oleks varem hoiatatud piisava selgusega. Tingimustele vastav

varasem hoiatus ei nähtu ühegi ajaliselt eelneva väidetava rikkumise kohta koostatud

dokumendist. Juhatuse 10.07.2015 otsus nr 82, 21.05.2015 otsus nr 57 ja 19.04.2013 otsus

nr 35 ei sisalda avaldust tulevase võimaliku töölepingu ülesütlemise kohta. Lisaks nähtub

otsusest nr 104 ja sellele lisatud sisejuurdluse kokkuvõttest, et kostja ei pidanud 31.08.2015

rikkumise järel olukorda selliseks, et esineks alus töötajaga töölepingu lõpetamiseks, vaid

pidas kohaseks mõjutusvahendiks töötaja hoiatamist.

24. Kuigi on tuvastatud, et ülesütlemise alusena nimetatud rikkumine toimus, siis ei ole see nii

oluline, et ei saaks enam eeldada töösuhte jätkamist, samuti ei ole kostja piisavalt sarnase

sisuga rikkumise kordumise eest hagejat eelnevalt hoiatanud.

25. Kostja heidab ülesütlemise avalduses hagejale ette liikluskorraldusvahendi (klotsi)

kahjustamist 29.06.2015. Sündmuse üle pooled ei vaidle, erimeelsus on kahjustamise

ulatuses. Kuna pooled on üksmeelsed, et kahju ei ole oluline, ei võimalda see alus

ülesütlemist TLS § 88 lg 1 p 7 järgi. Otsuses nr 82 märkis juhatus, et hageja rikkus

tööohutusjuhendi ja konteinerlaaduri juhile kehtestatud nõudeid, mille rikkumist hageja

möönab. Rikkumine ei ole vähese varalise kahju ja selle kohese hüvitamise tõttu sedavõrd

oluline, et töösuhte jätkamist ei saaks enam eeldada, samuti ei ole kostja piisavalt sarnase

sisuga rikkumise kordumise eest hagejat eelnevalt hoiatanud. Seetõttu ei ole klotsi täpse

kahjustamise ulatus ja taastamine olulised.

26. Kostja heidab ülesütlemise alusena hagejale ette 07.05.2015 tööandja territooriumile

sisenemist vale pääsla kaudu. Selle üle pooled ei vaidle. Otsuses nr 57 viitab juhatus reeglite

p-de 3.3 ja 10.1.8 ning kostja kehtestatud läbipääsukorra rikkumistele. Reeglite

p-d 3.3 – 3.5 käsitlevad tööle saabumise registreerimist. Punkti 3.5 kohaselt on tööandjal

registreerimiskohustuse rikkumisel õigus lugeda töötaja hilinenuks ja mitte lubada teda

tööle enne registreerimiskohustuse täitmist. Reeglitest ei tulene, et registreerimise korra

rikkumise tagajärg on töötaja hoiatamine või töölepingu lõpetamine. Kostja ei toonud esile,

et ta oleks kasutanud reeglites selgelt ette nähtud tööandja õigusi reageerimaks vale pääsla

kaudu sisenemisele. Lisaks nähtub ÜS 13.05.2015 ettekandest, et läbipääsukord oli uus ja

vajas selgitamist. Kostja juhatus otsustas eelviidatud otsuses samuti, et korda tuleb hagejale

selgitada. Ebaselge korra rikkumist ei saa pidada oluliseks ega töölepingu lõpetamise

aluseks. Tööandja peab enne töötaja karistamist hoolitsema korra selguse ja selle piisava

selgitamise eest. Õige on hageja seisukoht, et 07.05.2015 vahejuhtumist kuni töölepingu

lõpetamiseni oli möödunud rohkem kui mõistlik aeg TLS § 88 lg 4 tähenduses. Mõistliku

aja kestuseks tuleb üldjuhul pidada kolme kuud, mis on piisav rikkumise raskuse ja töösuhte

jätkamise võimaluste hindamiseks. Sõltuvalt asjaolude lihtsusest võib antud juhul mõistlik

aeg olla pigem lühem. Kostja sai ebaõige pääsla kaudu sisenemisest teada 08.05.2015,

töölepingu ütles ta üles 01.10.2015. Seega ei öelnud kostja töölepingut sellele alusele

tuginedes üles mõistliku aja jooksul. Lisaks ei ole hinnatav rikkumine sedavõrd oluline, et

ei saaks enam eeldada töösuhte jätkamist, samuti ei ole kostja piisavalt sarnase sisuga

rikkumise kordumise eest hagejat eelnevalt hoiatanud.

27. Kostja tugines ka hageja palgaandmete avaldamisele kaastöötajatele 19.04.2013. Õige on

kostja seisukoht, et otsuses nr 35 kirjeldatud töötasu andmete avaldamine teistele töötajatele

on lubamatu, kui pooled on palgasaladuses kokku leppinud. Siiski ei saa kostja sellele antud

juhul edukalt tugineda, sest rikkumisest teadasaamisest kuni töölepingu lõpetamiseni oli

möödunud oluliselt rohkem kui mõistlik aeg. Kostja ei ole ise käitunud hageja suhtes

lojaalselt, avaldades kõigile kaastöötajatele hagejale etteheidetavate rikkumiste loendi.

28. Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja esindab seaduses sätestatud alusel

teisi töötajaid (TLS § 92 lg 1 p 4). Kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga

tema volituste ajal või aasta jooksul arvates volituste lõppemisest, loetakse, et tööleping on

üles öeldud eelnimetatud põhjusel (TLS § 92 lg 3), kui tööandja ei tõenda, et ta ütles

töölepingu üles samas seaduses lubatud alusel. Kostja ei ole tõendanud, et esineks muu alus

töölepingu ülesütlemiseks.

29. Kostja taotlus töölepingu kohtus lõpetamiseks jääb rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et

hageja oli ametiühingu usaldusisik ja teda tuleb käsitleda töötajate esindajana. Hageja saab

seega tugineda erireeglitega kehtestatud suuremale kaitsele. Tähtsust ei oma, kas hageja

tegelikult oli asunud täitma kohustusi usaldusisikuna ja kas ta oli proovinud kostja

juhtkonnaga kontakti saada. Ametiühingu usaldusisikule ette nähtud kaitse sisustamisel

saab lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/14/EÜ põhjendustes

kajastatud eesmärkidest. Direktiivi kohaselt on töötajate teavitamise ja ärakuulamise

üldraamistiku eesmärgiks mh ettevõttes dialoogi tugevdamine, vastastikuse usalduse

edendamine, samuti teavitamise ja nõustamise tõhustamine. Selleks tuleb edendada

töötajate kaasamist ettevõtte käitamisse ja tulevikuplaanidesse. Nende eesmärkidega on

kooskõlas, et töötajate esindajad tõstatavad ettevõtte juhtkonna ees teemad, mis on töötajate

jaoks olulised ning võivad aidata kaasa töö tegemise ja töökeskkonna parandamisele. Kui

tööandja lõpetab töölepingu töötajate esindajaga vahetult pärast seda, kui esindaja on

avalikult väljendanud oma rolli töötajate huvide kaitsel, siis on tööandja käitunud viisil, mis

väljendab töötajate esindajast vabanemise soovi. Eelkõige sellises olukorras on oluline, et

AÜS ja TLS sätetega ette nähtud kaitse kohalduks ja töölepingut töötajate esindajaga ei

saaks alusetult lõpetada.

30. Kostja sai hageja rollist ametiühingu usaldusisikuna teada hiljemalt 08.05.2015, kuid pidi

juba enne seda teadma, et osa kostja töötajatest osalevad EMSA ametiühingutegevuses.

Seega pidi kostja 08.05.2015 EMSA-lt teate saamisel ka mõistma hageja kui töötajate

usaldusisiku staatust ja vastavalt sellele toimima. Kuna vale pääsla kasutamisega seotud

hageja rikkumist asus kostja menetlema 08.05.2015, siis tuleb lähtuda sellest, et kostja

teadis ülesütlemise avalduse aluseks olevate asjaolude menetlemisel nii ametiühingust kui

ka hageja rollist selle usaldusisikuna. Töösuhte saaks kohtus lõpetada seega juhul, kui see

ei oleks poolte huve arvestades mõistlikult võimalik.

31. Poolte huve arvestades on töösuhte jätkumine mõistlikult võimalik. Hageja soovib tööd

kostja juures jätkata. Ta on sama tööd teinud üle 20 aasta. Hageja jaoks on oluline

kaastöötajatega endise usaldussuhte taastamine. Töötajate esindaja ei saa oma rolli kohaselt

täita, kui laseb ennast töökohalt põhjendamatult kergesti lahkuma sundida. Ka mitmete

kolleegide arvates on hageja tööle naasmine põhjendatud, millest järeldub, et hageja leiaks

taas tööle asudes eest mõistva ja toetava kaastöötajate kollektiivi. Kostja on suur ja olulise

käibega ettevõte, kelle juures hageja töötas dokkerina. Kostja tegevusest moodustab olulise

osa sadama- ja terminaliteenindus. Isegi kui vastavad töömahud ajutiselt vähenevad, siis ei

anna see alust asuda seisukohale, et kostjal ei ole pakkuda dokkerile tööd. Nõustuda ei saa

kostja väitega, et hageja töötegemise viis ja laad on ohtlikud. Kostja loetletud rikkumised

ei ole sellised, mis võimaldavad käsitleda hagejat kui kroonilist töökohustuste rikkujat või

ohtlikku töötajat. Pigem on kostja etteheited otsitud ja töölepingu ülesütlemise tegelikuks

sooviks on soov vabaneda töötajate esindajast. Seda kinnitab ka kostja käitumine, kes teatas

kohe 01.10.2015 Tööinspektsioonile hagejaga töölepingu lõpetamisest, sest seeläbi vabanes

kostja ühtlasi ka järelevalvemenetlusest. Kostjal on kohustus leppida sellega, et tema

töötajad võivad endale valida esindaja ametiühingu kaudu. Järelikult on töösuhte jätkumine

ka kostja huve kaaludes mõistlikult võimalik. Tööandja vabaneb vastutusest üksnes siis, kui

ta tõestab, et töötaja õiguste piiramine oli seaduslik ega olnud seotud töötaja

ametiühingualase tegevusega. Kostja ei tõendanud muud töölepingu ülesütlemise alust.

32. Hageja nõue tuleb tunnistada viivitamata täidetavaks. Tagatise andmise kohustusest tuleb

hageja vabastada. Hageja tuleb uuesti kostja juurde tööle lubada ja kostja peab talle maksma

kokkulepitud töötasu.

33. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnetava hüvitise brutosumma kohtuotsuse

tegemise aja seisuga. Kostja ei esitanud kahjuhüvitise nõudele vastuväited. Põhimõtteliselt

on põhjendatud ka edasiulatuva hüvitise väljamõistmine kuni otsuse jõustumiseni. Selles

osas tuleb resolutsiooni sõnastamisel arvestada otsuse viivitamata täidetavaks

tunnistamisega. Sama aja eest ei ole hagejal õigust hüvitist saada.

Apellatsioonkaebus

34. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja tuvastati töölepingu

ülesütlemise tühisus, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu ning

võimalik edasiulatuv töötasu, samuti osas millega jäeti rahuldamata kostja taotlus

töölepingu lõpetamiseks ja tunnistati töölepingu ülesütlemise tühisus viivitamatult

täidetavaks ja menetluskulud jäeti kostja kanda. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta

hagi täies ulatuses rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja lõpetada hageja ja kostja

vahelise töölepingu alates 01.10.2015 ja jätta menetluskulud hageja kanda.

35. Maakohus hindas valesti tõendeid ja asjaolusid, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Kohus

rikkus põhjendamiskohustust ja kohaldas valesti materiaalõigust.

36. Maakohus tuvastas ebaõigesti töölepingu ülesütlemise tühisuse. Vastuolus seaduse sisu ja

mõttega ning tööohutusreeglitest kinnipidamise eesmärgiga on maakohtu seisukoht, et

tööleping on võimalik üles öelda vaid juhul, kui töötaja on hoiatusele järgnevalt rikkunud

samalaadset või vähemalt võrreldavat kohustust. Maakohus tuvastas, et hageja pani toime

neli rikkumist, millest neli on tööohutusalased rikkumised.

37. Töölepingu ülesütlemiseks ei ole nõutav, et töötaja eiraks just üht ja sama või samalaadset

korraldust või tööülesannet mitu korda. Erilaadiliste rikkumiste esinemine viitab isegi

suuremale töökohale mittevastavusele. Maakohus jättis need kostja seisukohad

tähelepanuta. Kõikide toime pandud tööohutusalaste rikkumiste puhul on rikutud reeglite

täpne järgimine olnud vajalik, et säästa ja kaitsta kostja töötajate elu ning tervist. Kohus

pidi need asjaolud arvesse võtma kogumis, mitte igat rikkumist kunstlikult ja formaalselt

eraldama. Hageja rikkumised olid kostja igapäevase töö iseloomu ja keskkonda arvesse

võttes ülimalt tõsised, mis annavad aluse ka ilma eelneva hoiatuseta tööleping erakorraliselt

üles öelda.

38. Põhjendamatud on kohtu väited, et tõendatud ei ole piisavalt selge hoiatamine enne

10.09.2015 (nõuetele vastava) hoiatuse tegemist. TLS ei näe ette, millises vormis peab

hoiatus olema tehtud. Tõendeid ja tehiolusid ei ole kogumis hinnatud. Hoolimata sellest, et

hageja rikkumised olid sellised, mis ei eelda hoiatuse eelnemist töölepingu ülesütlemisele,

on hagejat nõuetekohaselt hoiatatud. Enne 10.09.2015 hoiatati hagejat 19.04.2013 otsusega

nr 35, 21.05.2015 otsusega nr 57 ja 10.07.2015 otsusega nr 82. Vaidlust ei ole, et juhatuse

otsused on hagejale kätte toimetatud. Kõikide otsuste puhul järeldas kohus, et need ei

sisalda avaldust tulevase võimaliku töölepingu ülesütlemise kohta. Kohus hindas tõendeid

valesti. Iga keskmine mõistlik töötaja peab pärast ohutusnõuete rikkumise tuvastamist aru

saama, et tööandja juhtkonna poolne kirjalik hoiatus kujutab endast hoiatust TLS § 88 lg 3

tähenduses. Kohtuotsusest ei tulene, millistele kriteeriumitele oleks vastavad juhatuse

otsuse sõnastused pidanud vastama. Hageja ei saanud hea usu põhimõttest lähtuvalt eeldada,

et rikkumistele järgnenud kirjalikud hoiatused ei sisaldanud endas sisulist hoiatust, mis on

suunatud töötaja distsiplineerimisele. Ka tunnistajate VK ja TS ütlustega on tuvastatud, et

töötajatele juhatuse otsuseid ja hoiatusi esitledes alati hoiatatakse ka suuliselt, et järgmine

rikkumine võib kaasa tuua töölepingu erakorralise ülesütlemise. Kohus jättis arvestamata,

et hagejat oli korduvalt suuliselt töölepingu ülesütlemise osas hoiatatud. Rikkumiste laadi

ja korduvust arvestades ei muudaks hoiatusele sõnade „töösuhte lõpetamise eest“ lisamine

rikkumisi olematuks ega väheoluliseks ega hageja arusaama tema faktilisest ja õiguslikust

olukorrast.

39. Maakohus leidis ebaõigesti, et ajaperiood 07.05.2015 ja 19.04.2013 rikkumisest kuni

töölepingu ülesütlemiseni ei olnud mõistlik. Maakohus ei selgitanud, kuidas ta jõudis

hinnangule, et mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks alates rikkumisest on kolm kuud.

Kohus jättis hindamata kõik tuvastatud rikkumised kogumis. Hagejal oli aega oma

käitumist ja töö tegemise hoolsust parandada, kuid ta ei teinud seda. Maakohtu lähenemine,

et kui pärast igat rikkumist ei ole töösuhet erakorraliselt lõpetatud, kaotab tööandja

võimaluse nt pärast neljandat rikkumist töösuhet üles öelda, tuginedes mh ajaliselt

varasematele rikkumistele, on vastuolus töösuhte erakorralise lõpetamise regulatsiooni

mõttega.

40. Kohtu järeldused seoses töösuhte lõpetamisega põhjusel, et hageja oli töötajate esindaja ja

töösuhe lõpetati pärast avalikku piketti, on meelevaldsed. 14.09.2015 piketil avaldatut ei

saa vabandada töötajate esindaja staatusest tuleneva väidetava „puutumatusega“. Kohus ei

pööranud tähelepanu kostja selgitusele, et töölepingu lõpetamine otsustati enne piketti ja oli

seotud korduvate kohustuste rikkumisega. Kohtuistungil uuritud videotõendist nähtub ja

kuuldub, et alates 0:12 on nähtav hageja, kes valmistub avalikult kõnelema. Alates 3:09

kõneleb EMSA esimees JL, kes tsiteerib hagejat „ennekõike me oleme T AS-s pidevas ohus,

st meie liikmed. Töö intensiivsus on kasvanud üle mõistuse, ennekõike pärast viimase 20

dokkeri koondamist möödunud sügisest. Siin usaldusisik ütles ilusti välja, et töö

intensiivsus 2012. aastast tänaseni on kasvanud ehk tunnis töödeldava kauba maht kuni

37%, nagu võis temast aru saada täpselt“. Hageja esitas avalikul koosolekul mitmeid

valeväiteid, öeldes mh, et kostja töötajatel on halvad töötingimused ja nõutakse võrreldes

teiste Euroopa riikidega ebareaalselt intensiivset tööd, ning kahjustas kostja mainet. Hageja

nimetatud väited ei vasta tõele. Kostja on alati pidanud tööohutuse tagamist oluliseks ning

läbinud korduvalt positiivselt Tööinspektsiooni kontrolle.

41. Hageja avalikustas ka pöördumise, mis on täis üleskutseid hakata tööandjale vastu ning on

täis valesid ja tööandja mainet kahjustavaid väiteid. See ei ole kooskõlas töötaja

kohustusega hoiduda tööandja maine kahjustamisest, sest avaliku koosoleku ainus eesmärk

oli kostja maine kahjustamine meedias ja partnerite eest, mitte töötingimuste paremaks

muutmine. Kohus jättis hindamata hageja poolt televisioonile öeldud väite, et kostja

juhtkond põgeneb töötajate eest. Taoline väide ei seondu usaldusisiku eesmärgiga muuta

töötajate olukorda paremaks. Hageja ei teinud kostjale kunagi töötajate huvide või reaalselt

tööohutuse parandamisega seonduvaid ettepanekuid. Tööandja võib töölepingu

erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja

vastu. Piketil ebaõigete andmete ja halvustavate väidete esitamine on tekitanud mõistlikus

kliendis või tarbijas usaldamatuse tööandja vastu, kuna eelnevaid väiteid kajastati hageja

initsiatiivil laialdaselt meedias.

42. Maakohus jättis valesti töölepingu lõpetamata. Kostja palub töölepingu lõpetada

ringkonnakohtul. Maakohtu järeldused töösuhte jätkamise kohta on põhjendamatud. Hageja

rikkumisi ja käitumise laadi silmas pidades ei ole töösuhte jätkumine mõistlikult võimalik.

Viited töötajate esindaja erilise kaitse kohta ei oma käesolevas asjas määravat tähendust,

kuna töötajate esindajale ei saa rakenduda puutumatus tööohutusalaste eeskirjade

rikkumiste osas. Maakohus jättis arvestamata, et kuigi usaldusisikul on teatud eeliseid, saab

seaduste ja tööandja kehtestatud eeskirjade täitmist nõuda usaldusisikult samal määral nagu

teistelt töötajatelt. Oma töökohustusi korduvalt rikkunud usaldusisikuga võib tööandja

töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Hageja ei täitnud sisulisi töötajate esindaja

ülesandeid. Hageja ei ole teinud ühtegi ettepanekut töötingimuste parandamiseks või

kollektiivlepingu sõlmimiseks. Kõik vastupidised väited on paljasõnalised ja valed.

43. Üllatav on kohtu põhjendus, et tähtsust ei oma, kas hageja tegelikult oli asunud usaldusisiku

kohustusi täitma ja kas ta oli proovinud kostja juhtkonnaga kontakti saada. Selline

põhjendus ei ole kooskõlas AÜS ja TUIS eesmärgiga. Kui usaldusisik ei astu sisulisi samme

töötajate esindajana, on võimalik ära kasutada formaalset staatust ja hoolimata rikkumistest,

vältida töösuhte lõppemist. Töösuhte jätkumine ei ole mõistlikult võimalik. Töötajad valisid

oktoobris 2015 uue usaldusisiku, kellega läbirääkimiste käigus sõlmiti kollektiivleping.

Töötajad on uue usaldusisikuga väga rahul ja on seisukohal, et töösuhte jätkumine hageja

ja kostja vahel ei ole mõistlikult võimalik ega vajalik. Seega on väär ka maakohtu seisukoht

nagu oleks hageja kolleegide arvates tema tööle naasmine põhjendatud ning et hageja leiaks

eest mõistva ja toetava kaastöötajate kollektiivi.

44. Kuna maakohus rahuldas hagi ebaõigesti, jaotas ja määras ta ebaõigesti kindlaks ka

menetluskulud.

Vastus apellatsioonkaebusele

45. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

46. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus ei rikkunud

menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Apellatsioonkaebuses

kordab kostja suures osas väiteid, millele on maakohus oma otsuses juba hinnangu andnud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei

korda. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.

47. TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemise korral peab kohus

hindama, milliste faktiliste asjaolude alusel on tööandja töölepingu üles öelnud ja kas

töötaja rikkumised olid sedavõrd olulised, et annavad seaduse järgi aluse töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks. Muu hulgas peab kohus hindama, kas töölepingu

erakorralisele ülesütlemisele eelnes tööandja hoiatus või võis töölepingu üles öelda ilma

eelneva hoiatuseta, samuti kas töölepingu ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul pärast

ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teadasaamist (TLS § 88 lg 4). Maakohus on eeltoodut

järginud.

48. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates

õigesti, et kostja poolt esile toodud hageja rikkumised ei olnud sellised, mis annaks alust

pidada teda krooniliseks rikkujaks või ohtlikuks töötajaks, kostja etteheited hagejale on

otsitud ja kantud soovist vabaneda hagejast kui töötajate esindajast. Maakohus andis

hinnangu kõikidele hageja rikkumistele ja tuvastas õigesti, et need ei olnud sedavõrd

olulised, et annaks tööandjale aluse töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks. Teistsugust

järeldust ei saaks teha ka siis, kui hinnata töötaja rikkumisi kogumis. Iseenesest asjaolu, et

töötajal

oli

mitu

ebaolulist

rikkumist,

millest

osa

oli

tingitud

tööandja

tegevusest/tegevusetusest (territooriumile sisenemise ebaselge kord, töötajale rihmadeta

kiivri andmine) ning liikluskorraldusvahendi (laadimisala tähistava klotsi) kahjustamine

tööülesannete täitmise käigus, ei ole TLS § 88 lg-te 1 ja 3 järgi töölepingu erakorralise

ülesütlemise aluseks. Tegemist ei olnud ülimalt tõsiste tööohutusalaste rikkumistega, nagu

kostja leiab.

49. Ebaõige on kostja seisukoht, nagu peaks iga keskmine mõistlik töötaja pärast ohutusnõuete

rikkumist aru saama, et juhatuse kirjalik hoiatus kujutab endast hoiatust TLS § 88 lg 3

tähenduses. Hoiatus TLS § 88 lg 3 tähenduses peab olema tehtud otsese tahteavaldusena ja

olema üheselt arusaadav. Hageja ei pidanud mõistma sisuliselt noomituse tähendusega

dokumente hoiatusena TLS § 88 lg 3 tähenduses. Maakohus leidis õigesti, et tööandja

hoiatusele TLS § 88 lg 3 tähenduses tuleb kohaldada TLS § 5 lg 2 esimeses lauses

töölepingu kohta sätestatud põhimõtet, st see peab olema sõnastatud heauskselt, selgelt ja

arusaadavalt ning eelkõige peab töötajale olema arusaadav uuele rikkumisele järgnev

tagajärg.

50. Tõendamata on kostja väide, et ta oli juba enne 10.09.2015 hagejat TLS § 88 lg 3 tähenduses

hoiatanud. Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu järeldusega, et kostja tegi enne

01.10.2015 töölepingu ülesütlemist hagejale 10.09.2015 TLS § 88 lg 3 kohase hoiatuse selle

kohta, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuste rikkumise tõttu üles öelda.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tunnistajate VK ja TS ütluste alusel sellist järeldust teha

(III kd lk 69, 70). Vaidlusalune hoiatus on märgitud seaduse tekstina sisejuurdluse

kokkuvõttesse. Tunnistaja VK ütluste kohaselt ta sisejuurdluse kokkuvõtet hagejale ei

tutvustanud, seda tegi TS. Tunnistaja TS ütluste kohaselt tutvustas ta hagejale sisejuurdluse

kokkuvõtet lühidalt ja ta väitis, et kombeks on ka viidata võimalustele, mida seadus

tööandjale pakub. Seda, kas tunnistaja TS selgitas hagejale suuliselt töölepingu erakorralise

ülesütlemise võimalust järgmise rikkumise korral, tema ütlustest ei järeldu. Tunnistaja ei

mäletanud ka seda, kas ta andis hagejale paberkandjal midagi üle või mitte. Seega ei ole

veenvaid tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejat 10.09.2015 TLS § 88 lg 3 kohaselt

enne töölepingu erakorralist ülesütlemist hoiatanud. Samas ei oma see asjaolu asja

lahendamisel tähtsust, sest pärast 31.08.2015 kiivri mittekandmise juhtumit hagejal ühtki

töölepingust või tööohutuse eeskirjadest tuleneva kohustuse rikkumist ei olnud, mis oleks

andnud aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, nagu tuvastas õigesti ka maakohus.

Ka juhul, kui 10.09.2015 oleks hagejat nõuetekohaselt hoiatatud, ei saaks seda

tagasiulatuvalt arvesse võtta ühegi enne 10.09.2015 aset leidnud rikkumise puhul.

51. Kohtu järeldused selle kohta, et töösuhe lõpetati põhjusel, et hageja oli töötajate esindaja ja

töösuhe lõpetati pärast avalikku piketti, ei ole meelevaldsed, nagu kostja leiab. Veenev ei

ole kostja väide, et hagejaga töösuhte lõpetamine otsustati juba enne piketti. Selline väide

on vastuolus töölepingu ülesütlemise avaldusse märgituga, mille kohaselt oli ülesütlemise

üheks põhjuseks hageja osalemine avalikul koosolekul ja seal tehtud avaldused, millega

hageja kahjustas kostja arvates tööandja mainet. Samuti on kostja väide vastuolus tema

menetlusliku käitumisega. Kostja on hagejale ette heitnud nii piketil osalemist kui ka seal

tehtud avaldusi nii esimese astme kohtus kui ka apellatsioonimenetluses. Kui kostja leiab,

et piketil osalemisega seonduvad asjaolud ei olnud töölepingu lõpetamisega seotud, on

mõistetamatu tema soov, et kohtud neid otsustes käsitleks.

52. Maakohus leidis, et hageja osalemine töötajate esindajana 14.09.2015 piketil ei olnud

töökohustuste rikkumine ega kostja mõistlike korralduste eiramine. Samuti ei tuvastanud

maakohus hageja ebalojaalset või kostjat halvustavat käitumist ega valeandmete

avaldamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.

53. Asja materjalist järeldub, et kostja ei pidanud hagejaga seotud juhtumite menetlemisel kuni

14.09.2015 toimunud piketini hageja rikkumisi sellisteks, mis oleks andnud aluse

töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Enne seda oli hageja rikkumiseks 31.08.2015

kaitsekiivri mittekandmine töö tegemise ajal. Selle rikkumise eest hoiatati hagejat

töölepingu p 4.1, ametijuhendi p 3.6 ja töökorralduse reeglite p 11.4.7 nõuete rikkumise eest

(juhatuse otsus nr 104 ja sisejuurdluse kokkuvõte (I kd lk 160, 164), mida kostja pidas

kohaseks mõjutusvahendiks. Põhjendatud on hageja väide, et ühe ja sama teo eest ei saa

määrata hoiatust ja hiljem siiski tööleping üles öelda.

54. Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole tegutsenud töötajate valitud esindajana või

ametiühingu usaldusisikuna. Asjaolu, et kostja ei aktsepteerinud hagejat kui ametiühingu

usaldusisikut, ei tähenda seda, et hageja ei olnud usaldusisik. Asjaolust, et ettevõttes

tegutseb ametiühing ja selle usaldusisikuks on valitud hageja, teavitati kostjat juba

15.12.2014, samuti 06.05.2015 ja 16.06.2015 (I kd lk-d 22-24, 33, 36-37). Tööinspektsiooni

08.09.2015 kontrolli protokolliga on tõendatud, et tööandja ei taganud ametiühingu

usaldusisikule SM-le ülesannete täitmiseks ettenähtud aega (I kd lk 55-57). Seda, et hageja

tegutses töötajate valitud esindajana töötajate huvides, kinnitab muu hulgas näiteks asjaolu,

et

kostja

tegi

hageja

palvel

elukindlustuse

ja

invaliidsuskindlustuse

seoses

õnnetusjuhtumiga 20 000 euro peale (I kd lk 204-205, tõlge I kd lk 206-207). Kostja ei ole

seda vaidlustanud. Hageja osales ametiühingu usaldusisikuna ka 14.09.2015 piketil ja tegi

seal pöördumise töötajate poole (I kd lk 177, tõlge II kd lk 30). Töölepingu seadusest ning

ametiühingu seadusest tulenevad tagatised ja kaitsenormid kehtivad ametiühingu

usaldusisiku suhtes alates hetkest, mil ta on valitud ja kehtivad ka juhul, kui tööandja ise

seda isikut töötajate esindajana ei aktsepteeri.

55. Maakohus leidis õigesti ka seda, et aeg 19.04.2013 (palgaandmete avaldamine

kolmandatele isikutele) ja 07.05.2015 (sisenemine tööandja territooriumile vale pääsla

kaudu) rikkumistest kuni töölepingu ülesütlemiseni ei olnud mõistlik. TLS § 88 lg-s 4

sätestatud mõistliku aja kohta tehtav otsustus on kohtu diskretsiooniotsus. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks alates rikkumisest on kolm

kuud pärast seda, kui tööandja ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada

saama.

56. Iseenesest on õige ka hageja seisukoht, et töölepingu ülesütlemiseks lubatav mõistlik aeg

lõppeb hiljemalt hetkel, mil tööandja on töötajale etteheidetava teo suhtes teinud otsuse,

millega on sisuliselt otsustanud, et töösuhet jätkatakse. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega

oleks vastuolus olukord, kus töötaja peab piiramata aja jooksul kartma tema varasemate

rikkumiste uuesti esiletoomist ja töölepingu lõpetamise otsustamisel uuesti arvessevõtmist

olenemata sellest, et töötaja rikkumise suhtes on juba tehtud selline tööandja otsus, millega

tööandja konkreetset rikkumist küll käsitleb, kuid selle alusel töölepingut üles ei ütle.

57. TLS § 107 lg 3 sätestab, et kohus ei rahulda TLS § 107 lg-s 2 sätestatud tööandja taotlust

töölepingu lõpetamiseks, kui töötaja on valitud töötajate esindajaks, välja arvatud juhul, kui

mõlemapoolseid huve arvestades ei ole see mõistlikult võimalik. Maakohus põhjendas

piisavas ulatuses, miks ta kostja taotlust ei rahuldanud. Ringkonnakohtul puuduvad alused

teistsuguse otsustuse tegemiseks, kuna apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud mõjuvaid

põhjuseid selle kohta, miks töölepingu lõpetamata jätmine ei ole mõlemapoolseid huve

arvestades mõistlikult võimalik. See, et kostja töötajad valisid hageja töölt eemalolemise

ajal uue usaldusisiku, kellega töötajad on rahul, ei anna alust töölepingu lõpetamiseks TLS

§ 107 lg 2 alusel. TLS § 107 lg-t 3 kui kaitsenormi tuleb kohaldada töötajate valitud esindaja

suhtes sõltumata sellest, kas pärast töölepingu ülesütlemist on valitud tema töölt

eemaloleku ajal uus töötajate esindaja või mitte.

Menetluskulude jaotus

58. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, puudub ringkonnakohtul alus muuta maakohtu otsuse

järgset menetluskulude jaotust ja väljamõistetud hüvitise suurust.

59. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel kostja kanda.

60. Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks

3010 eurot (käibemaksuga), millest enne kohtuistungit kantud kulude suurus oli 2842 eurot

ja

kohtuistungil

osalemisega

seotud

kulu

eurot.

Kuigi

hagejal

oli

apellatsioonimenetluses kaks esindajat – vandeadvokaadid Siiri Schneider ja Rando

Antsmäe, on õigusabikulude hüvitamist taotletud üksnes vandeadvokaat Rando Antsmäe

tehtud toimingute osas järgmiselt: tutvumine kohtust saabunud teatega ja toimingud

dokumentide (apellatsioonkaebus, selle lisad ja 02.08.2016 kohtumäärus) vastuvõtmisega

ning nendega esmane tutvumine 45 minutit maksumusega 126 eurot (käibemaksuga);

analüüs ja toimingud apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks, sh suhtlemine kliendiga

ja tutvumine kohtu teavitustega – kokku 13 tundi 20 minutit maksumusega 2240 eurot

(käibemaksuga); ettevalmistumine ringkonnakohtu istungiks, sh teeside formuleerimine 2

tundi 50 minutit maksumusega 476 eurot (käibemaksuga) ja osalemine ringkonnakohtu

istungil 1 tund – tasu koos käibemaksuga 168 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on 140 eurot

(käibemaksuta), s.t 168 eurot käibemaksuga. Arvestades tsiviilasja keskmisest suuremat

keerukust ja mahtu, on esindaja tunnihind mõistliku suurusega.

61. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu kostja poolt hüvitamisele kohtukõne teeside

vormistamise kulu, sest kohus ei ole nende esitamist menetlusosalistelt nõudnud. Seega

tuleb taotletud summast maha arvata ühe tunni tasu maksumusega 168 eurot. Kuna

kohtukõne teesides korratakse menetluses varem väljendatud seisukohti, ei ole selle

koostamise ajakulu eeldatavalt suurem. Muus osas on hageja esindaja tehtud toimingud

vajalikud ja põhjendatud ning nendega seonduvad kulud tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada apellatsioonimenetluses kantud kulud õigusabile

summas 2842 eurot.

62. Hageja taotluse alusel tuleb kohustada kostjat tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise

tasumiseni.

Reet Allikvere

Liis Arrak

Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)