2-16-11835/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista A. S.ilt Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks 448 (nelisada nelikümmend kaheksa) eurot.

2.1 Nõue summas 448 eurot on täidetav alates kohtuotsuse jõustumisest A. S.i kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisikul täita hageja nõue teiste võlausaldajate nõuete täitmisega sarnaselt, so kord aastas väljamaksete tegemisega.

2.2 Hüvitise summa tuleb üle kanda Sotsiaalkindlustusameti arveldusarvele EE742200001120057958 Swedbank või EE761010002033069006 SEB Pank, viitenumbriga 5420019867.

3. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtuasja number 2-16-11835 Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2016. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi A. S.i vastu kahju hüvitamise nõudes Hagihind

448 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu, Lembitu 12, 15092 Tallinn)

Lily Bürkland (volikirja alusel, e-post: lily.burkland@sotsiaalkindlustusamet.ee)

A. S. (isikukood xxx, kannab karistust xxx)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt mõisteti A. S. süüdi kuriteos, mille tagajärjel ohver I. M. suri. Kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-13-5033 jõustus 15.09.2014. a. Sotsiaalkindlustusameti 08.02.2013. a otsusega nr 383 hüvitati N. M.ile matusekulud summas 448 eurot. Hageja esitab ohvriabiseaduse (OAS) § 31 alusel regressinõude kostja vastu ja palub A. S.ilt välja mõista 448 eurot. Hageja on nõus asja lahendamist kirjalikus menetluses.

KOSTJA VASTUS

2. A. S. tunnistab hagi nõuet. Kostja selgitab, et tema suhtes on füüsilisest isiku pankrot välja kuulutatud. Kostja palub hageja nõue lisada pankroti maksegraafikusse. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas kostjate vastu regressinõude OAS § 31 alusel.

4. Sotsiaalkindlustusamet on kuriteo tagajärjel surnud I. M.i isale 08.02.2013. a otsuse nr 383 alusel maksnud kahjuhüvitist kokku 448 eurot (tl 6-7).

5. OAS § 31 kohaselt läheb pärast hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil nõudeõigus 448 euro ulatuses.

6. Hageja nõue hõlmab ohvri isale N. M.ile OAS § 13 alusel hüvitatud matuse korraldamise kulu 448 eurot.

7. Hageja väljamakstud hüvitised (matusekulu) tulenevad üheselt I. M.i surma põhjustamisest. Seega saab tekitatud kahju eest vastutada see isik, kes kannatanu surma põhjustas.

Kostja tunnistati kriminaalasjas nr 1-13-5033 süüdi KarS § 114 p 1 alusel. Kohus tuvastas, et surma põhjustas A. S..

8. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega (VÕS § 1045 lg 1 p 1). Vastutav on üldjuhul isik, kelle õigusvastase teo tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist nõutakse.

9. Kahju hüvitamise nõude rahuldamine eeldab, et kahju tekitaja tegu tõi kaasa kahjuliku tagajärje ehk sellise kahju tekkimise kannatanul, mille hüvitamist viimane nõuab. Kahju tekitaja teo ning kannatanul tekkinud kahjuliku tagajärje vahel peab olema põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

10. Conditio sine qua non meetodi järgi on kahju tekkimine kostja teoga põhjuslikus seoses siis, kui antud tegu oli kahju tekkimise vältimatuks eelduseks ehk kahju ei oleks ilma selle teota tekkinud (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-45-08, 3-2-1-161-10).

11. Kahju I. M.i isale ja matusetoetuse maksmise OAS alusel tingis kuriteoohvri surm, mille toimepanemise eest kannab karistust A. S..

12. Viru Maakohtu 11.09.2015. a määrusega on välja kuulutatud A. S.i pankrot. 19.05.2016. a määrusega algatati A. S.i kohustustest vabastamise menetlus.

13. Pankrotiseaduse (PankrS) § 167 lg 1 kohaselt pärast pankrotimenetluse lõppemist võivad võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, esitada võlgniku vastu üldises korras.

Hageja nõue on esitatud pärast pankrotimenetluse lõppemist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja on tema vastu esitatud nõude omaks võtnud ning taotlenud hüvitise tasumist kohustustest vabastamise menetluses maksegraafiku alusel. Hageja on nimetatud taotlusega nõustunud.

Kohus nõustub, et hageja nõue on täidetav kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisikul tuleb täita hageja nõue sarnaselt teiste võlausaldajate nõuete täitmisega.

Kohus selgitab, et vastavalt PankrS § 174 lg 1 ei saa hageja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata nõuet võlgniku varale.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

13. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 145 kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu tasumisest vabastatud. Hageja ei ole menetluskulusid kandnud, seega puuduvad kostjalt välja mõistmisele kuuluvad menetluskulud.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik