3-16-2120/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS e s i a l g s e õ i g u s k a i t s e k o h a l d a m i s e t a o t l u s e l a h e n d a m i s e k o h t a Kohtuasja number 3-16-2120 Määruse kuupäev 31.10.2016 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.L.

taotlus

esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks Resolutsioon 1. Vabastada A.L. riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse esitamisel; 2. Jätta A.L. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus haldusasjas nr 3-16-2120 rahuldamata; 3. Määrus saata A.L.le, Tartu Vanglale ning Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 2 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 1 on võimalik sama tähtaja jooksul vaidlustada esitades määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu. Asjaolud

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik A.L. esitas 23.10.2016 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotluses soovib A.L. Tartu Vangla kohustamist viia viivitamatult läbi A.

L. volitatud esindaja või advokaadi juuresolekul tema riskihindamine, tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlus, individuaalse täitmiskava koostamine ja vestlus. Vangla on keeldunud esindaja kaasamisest ning esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik, sest protsesside käigus koostatud dokumentidest sõltub A. L. ennetähtaegne vangistusest vabastamine kohtu poolt ning kohus võib toimuda üsna pea. A.L. palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest. Kohtu seisukoht

2. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. A.L. on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Vastavalt HKMS § 111 lg-le 1 antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. A.L. vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et tema HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (23.06.2016 – 22.10.2016) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ei võimalda riigilõivu tasumist. Viidatud perioodil on A.L. sissetulek olnud kokku vaid 55 eurot, millest kuuluksid mahaarvamisele põhjendatud ja vajalikud kulud. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kuigi esitatud taotlust ei saa pidada eriti perspektiivikaks, asub kohus seisukohale, et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt tuleb see lahendada sisuliselt. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus A.L. HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest taotluse esitamisel.

3. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. A.L. poolt kohtule esitatud taotlusest saab järeldada, et ta soovib HKMS § 251 lg 1 p-s 3 nimetatud abinõu rakendamist. Viidatud sätte kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama.

4. Kohus leiab, et A.L. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust ei ole võimalik rahuldada. Kaebaja soovib käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal. Tartu Vangla poolt kohtule 27.10.2016 edastatud dokumentidest nähtub, et A.L. pöördus 06.10.2016 vangla poole taotlusega, milles palus uue riskihindamise läbiviimist tema ja tema advokaadi juuresolekul. Vangla 27.10.2016 vastusest kohtule nr 1-10/201-2 nähtub, et viidatud taotlusele ei ole veel vastatud. 25.10.2016 on vanglas registreeritud A.L. vaie, milles taotletakse riskihindamise, tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse, individuaalse täitmiskava koostamise ja vestluse läbiviimist A.L. volitatud esindaja või advokaadi juuresolekul. Tartu Vangla 27.10.2016 vastusest kohtule nr 1- 10/201-2 nähtub, et volitatud esindajaks on A.L. soovinud kaaskinnipeetav M.L.t ning 28.09.2016 toimunud riskihindamisel ning 30.09.2016 toimunud individuaalse täitmiskava täitmise vestlusel on sellest suuliselt keeldutud. Eeltoodust nähtub, et advokaadi juuresolekut toimingute tegemisel on A.L. esmakordselt taotlenud 06.10.2016 vanglale esitatud kirjalikus taotluses, millele vangla ei ole veel vastanud ning millele vastamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Kuna vangla ei ole veel otsust teinud, siis ei saanud kaebaja samasisulist vaiet veel vanglale esitada nagu toob välja ka Tartu Vangla oma 27.10.2016 vastuses kohtule nr 1-10/201-2. Seega asub kohus seisukohale, et A.L. esialgse õiguskaitse taotlus, mis puudutab viivitamatult advokaadi lubamist toimingute tegemise juurde, ei ole kohtus lubatav, sest vangla keelduvat otsust ei ole veel tehtud ja seega ei ole tegemist ka vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega. Mis puudutab volitatud esindaja lubamist toimingute juurde, siis nähtub Tartu Vangla 27.10.2016 vastusest kohtule nr 1-10/201-2, et selleks volitatud esindajaks on A.L. soovinud kaaskinnipeetav M.L.t. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et M.L. haridustase vastaks esindajale kehtestatud nõuetele. Vangla on seda suuliselt ka A.L.le selgitanud. Seetõttu ei pea kohus käesolevat vaidlust perspektiivikaks ning A.L. 25.10.2016 vanglas registreeritud vaidel puuduvad volitatud esindaja M.L. puudutavas osas ilmselgelt edulootused.

Lisaks eelnevale leiab kohus, et A.L. taotlusest ei nähtu ka seda, millised kahjulikud tagajärjed talle esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel saabuksid, arvestades seda, et kohtus kaasatakse A.L. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetlusse kaitsja, kui ta seda soovib.

5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A.L. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik