4-15-8185/21 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-15-8185 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 4. oktoobri 2016 määrus, millega KarS § 69 lg 6 alusel pöörati täitmisele

A.R-ile

kohtuotsusega mõistetud arestikaristus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusalune isik A.R (isikukood xxx), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 4. oktoobri 2016 määrus tühistada osaliselt, s.o osas, milles kohus määras A.R-ile mõistetud viieteistkümne (15) päeva pikkuse aresti kandmisele järjestikustel päevadel.

2. Teha tühistatud osas uus otsustus, millega KarS § 66 lg 1 alusel määrata A.R-ile mõistetud viieteistkümne (15) päeva pikkune arest kandmisele ositi kahe (2) päeva kaupa järjestikustel nädalavahetusel.

3. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

4. A.R-i määruskaebus rahuldada.

V™S § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. Maksuja Tolliamet 05.05.2014 otsusega väärteoasjas nr 930014000788 karistas A.R-i tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 360 eurot.

Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 20.05.2014.

2. Maksuja Tolliamet 18.03.2013 otsusega väärteoasjas nr 930012000692 oli A.R-i karistanud ka tubakaseaduse § 39 lg 1 järgi rahatrahviga 65 trahviühikut, s.o 260 eurot.

Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 02.04.2013.

3. 30.09.2015 esitas Maksuja Tolliamet Viru Maakohtule taotlused nimetatud rahatrahvide asendamiseks arestiga.

4. Viru Maakohus 02.02.2016 määrusega Maksuja Tolliameti 30.09.2015 taotlused ka rahuldas ning asendas A.R-ile Maksuja Tolliameti 05.05.2014 ning 18.03.2013 otsustega mõistetud rahatrahvid 15 päeva pikkuse arestiga. Aresti asendas kohus omakorda üldkasuliku tööga, s.o A.R-i kohustati sooritama 15 tundi üldkasulikku tööd ning selle tegemise tähtajaks määrati 3 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Lahend jõustus 18.02.2016.

5. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur esitas 10.08.2016 Viru Maakohtule taotluse

A.R-i karistuse täitmisele pööramiseks, kuna tal olid tegemata kõik üldkasuliku töö tunnid. Taotlusest selguvad järgmised asjaolud.

5.1 Märtsi alguses üldkasuliku töö koordineerija proovis mitmel korral A.R-iga ühendust võtta tema telefoninumbril XXX . See aga ei õnnestunud, kuna teadaolev number oli pidevalt välja lülitatud. 08.03.2016 oli süüdlasele saadetud kutse (postisaadetise väljastusteatega)

kohtumääruses märgitud aadressile. Kutse kohaselt oli A.R kohustatud ilmuma

16.03.2016 Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonda üldkasuliku töö täitmisele suunamiseks. Määratud ajaks isik kohale ei ilmunud.

5.2 Üldkasuliku töö koordineerija leidis, et kuna A.R oli määratud töötundidest ja nende tegemise tähtajast teadlik, ta oli tutvunud ajakavadega, aga ei järginud neid, omas ka üldkasuliku töö koordineerija kontaktandmeid, aga ei ole asenduskaristuse kandmise vastu huvi ilmutanud, on tegemist üldkasulikust tööst kõrvale hoidmisega vastavalt KarS § 69 lg-le 6.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Viru Maakohus 04.10.2016 määrusega rahuldas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotluse ning pööras A.R-ile Viru Maakohtu 02.02.2016 määrusega mõistetud 15 päeva pikkuse aresti KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele. Sellist otsustust põhistas kohus järgmiselt.

6.1 Maakohus tuvastas, et A.R temale määratud üldkasuliku töö tunde ettenähtud piisavalt pika aja jooksul ära ei teinud. Ta hoidus tahtlikult üldkasuliku töö teostamisest kõrvale. Tal puudusid ka mõjuvad põhjused, mis takistanuks kohtumäärusega antud kolmekuulise tähtaja jooksul 15. tundi üldkasulikku tööd sooritamast. A.R ei taotlenud üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist, ta pidevalt eiras koostatud ja kooskõlastatud ajakava ning ei käinud tööl õigel ajal. Seega A.R-i lubadused teha ära temale määratud üldkasulik töö, ei ole usaldusväärsed.

MÄÄRUSKAEBUS

7. A.R Viru Maakohtu 04.10.2016 määruse peale esitatud kaebuses taotleb selle tühistamist osas, kus teda kohustati aresti kandma järjestikustel päevadel. Ta palub selles osas teha uues otsustuse, millega võimaldada tal 15. päeva pikkune arestikaristus ära kanda nädalavahetustel.

7.1 A.R märgib, et ta õpib alates 01.09.2016 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva õppekohas viienda taseme kutseõppe esmaõppes 1. kursusel ärikorralduse spetsialisti eriala.

№minaalõppeaeg on 2 aastat, õppevorm on statsionaarne (koolipõhine õpe) ja koormus on täiskoormusega õpe. See tähendab, et ta peab ilmuma kooli 5 korda nädalas igal tööpäeval tunniplaani järgi. Aresti järjepidev kandmine 15. päeva jooksul viib õppetöös oluliste lünkadeni ja on vägagi tõenäoline, et ta võidakse üliõpilaste nimekirjast kustutada. Praktiliselt võimatu on selline hulk vahele jäänud õpinguid tasa teha ja samal ajal jooksvat informatsiooni omandada. Seadus lubab karistust kanda ositi. Kohtuistungil ei suutnud ta vastavat taotlust esitada ning jättis sellega oma huvid kaitseta.

7.2 A.R lisas määruskaebusele koopia Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest väljastatud tõendist tema seal õppimise kohta, samuti koopiad tema õpilaspiletist ja tunniplaanist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud Viru Maakohtu 04.10.2016 määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja väärteotoimiku materjalidega, peab maakohtu otsustust A.R-ile mõistetud aresti täitmisele pööramise kohta täielikult põhjendatuks. Tegelikult ei leia vastuväiteid selles osas ka menetlusaluse isiku edasikaebusest. Praeguses määruskaebemenetluses tulebki võtta seisukoht üksnes küsimuses, kas A.R-ile tuleks arestikaristus mõista kandmisele ositi, millise võimaluse näeb ette KarS § 66 lg 1 ja nagu isik ise seda soovib. Nimelt sätestab viidatud KarS § 66 lg 1, et mõistes süüdlasele karistuseks aresti, võib kohus tema perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse kandmisele ositi. Korraga ärakantava aresti kestuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt 2 päeva. Ehk siis nimetatud paragrahv annab menetlejale võimaluse karistuse täiendavaks individualiseerimiseks ja karistuse kandmise võimalike negatiivsete mõjude neutraliseerimiseks.

9. Tartu Ringkonnakohus, A.R-i taotlust kaalunud, leiab, et temale täitmisele pööratud 15 arestipäeva on põhjendatud määrata kandmisele osade kaupa. Nimelt on A.R ära põhjendanud, miks karistuse järjestikune kandmine tema hiljuti alguse saanud õppetööd takistab ning esitanud ka tõendid, mis tema õpinguid kinnitavad. Arestikaristus tuleb juhindudes

KarS § 66 lg 1 lausest 3 mõista kandmisele kahe päeva kaupa järjestikustel nädalavahetustel. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatavad ka selle ositi kandmisel.

10. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes V™S § 196 lg-st 2, § 147 lg 2 p-st 2 ja § 148 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 04.10.2016 määruse osaliselt, s.o osas, milles maakohus määras süüdlasele mõistetud aresti kandmisele järjestikusel perioodil ja teeb nimetatud asjaolu puudutavalt uue otsustuse, võimaldades A.R arestikaristust kanda kahe päeva kaupa järjestikustel nädalavahetustel. Määruskaebus tuleb rahuldada.

/allkiri/ Aarne Sarjas kohtunik