2-13-10879/66 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 31.oktoobril 2016

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-13-10879

Kohtuasi

Xxxx hagi OÜ Xxxx vastu kahju hüvitise 100 000 euro

väljamõistmiseks ja OÜ Xxxx vastuhagi Xxxx vastu kahju

hüvitise 14 487,24 euro ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

100 000 eurot

Vastuhagi hind

15 653,46 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Xxxx (isikukood xxxx; xxxx); lepinguline esindaja

Xxxx

Kostja: OÜ Xxxx (registrikood xxxx, asukoht Xxxx);

lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik

Kohtuistungi aeg

19. september 2016

Resolutsioon

1. Xxxx hagi OÜ Xxxx vastu kahju hüvitise 100 000 euro

väljamõistmiseks rahuldada osaliselt

2. Välja mõista OÜ-lt Xxxx Xxxx kasuks 61 672,83 €

(kuuskümmend üks tuhat kuussada seitsekümmend kaks

eurot ja 83 senti)

3. OÜ Xxxx vastuhagi Xxxx vastu kahju hüvitise 14 487,24

euro ja viivise väljamõistmiseks jätta rahuldamata

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagimenetluse kulud 61,6% ulatuses OÜ Xxxx

kandja ja 38,4% ulatuses Xxxx kanda

2. Jätta vastuhagi menetluskulud täies ulatuses OÜ Xxxx

kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud

1. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt esitas hageja 10.03.2013 kostjale avalduse sooviga

lahkuda kostja aktsionäride hulgast tingimusel, et talle hüvitatakse kostja 990 nimelise aktsia

maksumus. 10.03.2010 võttis kostja üldkoosolek vastu otsuse, mille kohaselt otsustati

hagejale võõrandada 50% kostjale kuuluvast mõttelisest osast Paljassaare teel asuvast

laohoonest ja 50% kostja laos asuvate laeva tagavaraosade ja seadmete koguhulgast. Kostja

06.07.2010 aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul otsustati kinnitada aktsionäride

10.03.2010 erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsused, millega rahuldati hageja avaldus

sooviga lahkuda kostja aktsionäride hulgast ning otsustati hagejale tühistatud aktsiad (kanne

äriregistris 29.06.2010) hüvitada. Kostja ei ole üldkoosolekute otsuseid täitnud ega aktsiate

väärtust hagejale hüvitanud.

2. Hageja hindab kostja poolt temale üldkoosolekute otsuste täitmatajätmisega tekitatud varalise

kahju suuruseks 100 000 eurot, mis vastab 50% laohoone ja laos asuvate tagavaraosade

väärtusele. Varaline kahju tekkis hagejale asjaolust, et ta pole saanud aktsiatest loobumise

eest senini kompensatsiooni. Hageja leiab, et kostja ei ole talle otsustes märgitud kinnistuosa

ja vara üle andnud tahtlikult ja erinevatel ettekäänetel. Kostjal ei olnud sisulisi takistusi oma

laos erikontrolli teostamiseks, sest kolmest erikontrolli liikmest kaks on kostja töötajad.

Hageja oli valmis erikontrolli läbiviimises osalema, kuid kostja ega erikontrolli komisjoni

liikmed ei ole hagejat teavitanud komisjoni kokkukutsumisest, töö teostamisest vms. Eestist

eemal viibimise ajaks andis hageja volituse ennast esindada kolmandale isikule. Kui kostja

oleks üldkoosoleku otsuseid täitnud, siis poleks hagejal hüvitise nõuet. Hageja on esitanud

rahalise kahjunõude seetõttu, et kostja on talle teatanud, et osa varast on praeguseks

realiseeritud ning poolt ladu ta ei loovuta.

Kostja vastuväited

3. Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt on hagi puudulik ja vastuoluline, kuna hagis ei

ole arusaadavalt välja toodud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Hageja ei saa kostjalt

nõuda aktsiate eest rahalist hüvitist, kuna aktsiate väärtus otsustati kompenseerida

mitterahaliselt. Kinnisvara omandiõigust üleandmist puudutavas osas on otsused tühised.

Hagejale 990 aktsia hüvitamise aluseks pidi olema kostja erikontrolli komisjoni akt. Hageja

oli teadlik erikontrolli komisjoni töö algusest 05.03.2009, kuid hoidus erikontrolli

teostamisest kõrvale, mistõttu erikontrolli komisjoni töö nurjus. Seega on hageja ise endale

kahju tekitanud. Hagejale kuulunud 990 aktsiat olid kaotanud oma väärtuse, mistõttu

aktsionäride üldkoosolek kustutas need aktsiad ja vähendas aktsiakapitali.

Vastuhagi

4. Kostja vastuhagi tuleneb asjaolust, et hageja valduses ja kasutuses oli kostjale kuuluv

mootorsõiduk Ford Ranger 2.5, riikliku registreerimismärgiga xxxx, mida ta ei ole

tagastanud. Hageja viis 2012. aastal vaidlusaluse sõiduki Vene Föderatsiooni territooriumile.

28.08.2013 tegi Kingissepa Linnakohus kohtumääruse kohtuasjas nr 5-261/2013, millega

otsustati sõiduk konfiskeerida. Kuna sõiduk konfiskeeriti Venemaa Föderatsiooni poolt, siis

kustutati see Eesti Vabariigi liiklusregistrist 07.11.2014. Sõiduki maksumus oli

konfiskeerimise hetkel 14 487,24 eurot. Seega on kostja hageja õigusvastase tegevuse

tulemusel jäänud ilma sõiduki omandist ja valdusest, mille tagajärjel on kostjale tekkinud

varaline kahju 14 487,24 eurot. Kostja palub kohtul välja mõista hagejalt lisaks põhivõlale

viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata summalt alates hagi esitamisest kuni

võlgnevuse täieliku ja nõuetekohase tasumiseni.

Vastuväited vastuhagile

5. Hageja vastuhagis esitatud nõudeid ei tunnista ja palub jätta vastuhagi rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt ei ole kostja sõidukit hagejale kasutada andnud, vaid sõiduk anti

rendile OÜ-le Xxxx, kelle juhatuse liige Xxxx on märgitud ka sõiduki tehnilisse passi

kasutajana. Sõidukit kasutas OÜ Xxxx poolt hageja. Seega on hagi esitatud vale isiku vastu

ja tuleks jätta läbi vaatamata. Lisaks on hageja sõiduki ja võtmed üle andnud kostja volitatud

esindajale Xxxxle. Kostjal oli kaks päeva pärast sõiduki kättesaamist võimalik see Vene

Föderatsioonist välja viia. Miks kostja seda ei teinud, pole hagejale teada. Seega viis sõiduki

konfiskeerimiseni kostja enda tegevusetus.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Hageja 10.03.2010 avaldusega (I kd lk 5, 6, 44) on tõendatud, et hageja esitas kostjale

avalduse, mille kohaselt soovis ta lahkuda kostja aktsionäride hulgast ja taotles talle

kuuluvate nimeliste aktsiate maksumuse hüvitamist mitterahaliselt, proportsionaalselt tema

osaga aktsiakapitalis selliselt, et anda tema omandisse pool mõttelisest osast Paljassaare teel

asuvast laohoonest ning laos asuvatest laeva tagavaraosadest ja teistest kostja seadmetest

(autod, kontorimööbel, tehnika). Kostja üldkoosoleku protokolliga (I kd lk 7-10) on

tõendatud, et kostja aktsionäride erakorraline üldkoosolek võttis 10.03.2010 vastu otsused,

mille kohaselt rahuldati hageja avaldus aktsionäride koosseisust lahkumise kohta ning

otsustati võõrandada hagejale ½ kostjale kuuluvast mõttelisest osast Paljassaare teel asuvast

laohoonest ja kostja laos asuvate laeva tagavaraosade ja seadmete koguhulgast ½ osaga,

hüvitades nii hagejale 990 nimelist aktsiat mitterahaliselt. Otsuse kohaselt tuli hagejale

aktsiate hüvitamisel laeva tagavaraosade ja seadmete koguhulgast ½ üleandmisel, asjade

olemasolu ja hulga arvestamisel lähtuda kostja 04.03.2009 aktsionäride üldkoosoleku poolt

kinnitatud erikontrolli komisjoni aktiga kostja laos tuvastatud asjade hulgast. Samal

koosolekul otsustati vähendada kostja aktsiakapitali 990 000 krooni võrra, kuni 1 010 000

Eesti kroonini ning tühistada hagejale kuulunud 990 aktsiat nimiväärtusega 1000 Eesti

krooni.

7. Kostja on väitnud, et hageja ei esitanud oma nõudeid, võttes arvesse Avalikes Teadaannetes

avaldatud teateid, õigeaegselt. 16.03.2010 Ametlike Teadaannete teatest (I kd lk 48)

nähtuvalt kutsuti kostja võlausaldajaid esitama oma nõue kostja vastu kahe kuu jooksul

arvates teate avaldamisest ja 12.07.2012 Ametlike Teadaannete teatest (I kd lk 49) nähtuvalt

kutsuti kostja võlausaldajaid esitama oma nõue kostja vastu kuue kuu jooksul arvates teate

avaldamisest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja aktsiakapitali vähendamine ja

ümberkujundamise otsused järgnesid otsusele, millega rahuldati hageja avaldus aktsionäride

hulgast lahkumise ja aktsiate eest hüvitise maksmise kohta, siis ei välista hageja nõude

esitamist asjaolu, et ta ei olnud oma nõuet AT teadetes ettenähtud tähtaegadel kostjale

korduvalt esitanud. Kostja oli hageja nõudest teadlik enne teadete avaldamist ja aktsionäride

üldkoosolekul vastuvõetud otsustes oli kindlaksmääratud hagejale mitterahalise hüvitise

üleandmise viis.

8. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus tuvastas eelpool, et

erikontroll jäi läbi viimata ja seega hagejale mitterahaline hüvitis välja maksmata kostja

tegevusetuse tõttu, seega on kostja oma aktsionäride üldkoosoleku otsusest tulenevat

kohustust rikkunud. VÕS § 101 lg 1 p 3 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult kohustuse

rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub

kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3

sätestavad, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju

on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab

eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse

vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või

tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

9. Kohus määras hagejale kuulunud 990 kostja nimelise aktsia väärtuse ehk hariliku

müügihinna ja hagejale kuulunud kostja aktsiate eest saadava õiglase hüvitise

kindlaksmääramiseks ekspertiisi. Riiklikult tunnustatud ekspert Alar Voitka 21.07.2015

koostatud eksperthinnangu osas „varud“ ja tabelis 6 (II kd lk 190-191) on välja toodud, et

kostja ettevõtte lao moodustavad enamasti mitmesugused erinevad mootori ja laevaehituse

tagavaraosad sh erinevad rõngad, kolvid, klapid, tihendid, labad ja poldid, lisaks leidub ka

erinevaid mootoreid, kompressoreid jne. Kostja varude korrigeeritud väärtus Kutti laos ja

Paljassaare tollilaos 30.06.2010 seisuga jääb vahemikku 1,2-2,6 miljonit krooni, eksperdi

antud punktihinnang on 1 929 940 krooni, mis on kehtivas vääringus 123 345,65 eurot. Kuna

hagejale tuli kostja aktsionäride erakorraliste otsuste alusel laos asuvatest tagavaraosadest ja

seadmetest üle anda 50%, siis peab kohus eksperdi otsusega tõendatuks, et hagejal on õigus

kahju hüvitisele summas 61 672,83 eurot.

10. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi peab tehing, millega kohustatakse omandama või

võõrandama kinnisasja olema notariaalselt tõestatud. Kostja 10.03.2010 ja 06.07.2010

erakorralised aktsionäride üldkoosoleku otsused notariaalselt tõestatud ei ole. AÕS § 119 lg 2

kohaselt 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks,

kui

tehingu

täitmiseks

on

sõlmitud

asjaõigusleping

ja

tehtud

vastav

kanne

kinnistusraamatusse. Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa 1610901 väljavõttega (I

kd lk 59-77) on tõendatud, et hageja kasuks aktsionäride üldkoosoleku otsusele vastavat

kannet tehtud ei ole. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehing seaduses sätestatud vormi järgimata

jätmise korral tühine. TsÜS § 84 lg 1 tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale

õiguslikke tagajärgi. Kuna hagejale kinnistu osa võõrandamise tehing on vorminõude

järgimata jätmise tõttu tühine, siis ei saa hageja esitada kostja vastu kinnistu osa

võõrandamise otsuse mittetäitmisest tulenevat kahju nõuet ning selles osas tuleb hagi jätta

rahuldamata.

11. Seega on hageja hagi kostja vastu põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub

rahuldamisele osaliselt summas 61 672,83 eurot.

12. Vastuhagis märgib kostja, et hageja tekitas kostjale kahju sellega, et ei tagastanud tema

kasutusse antud kostjale kuuluvat mootorsõidukit Ford Ranger ning viis selle õigusvastaselt

Vene Föderatsiooni territooriumile, kus see konfiskeeriti hageja poolt Vene Föderatsiooni

tollieeskirjade rikkumise tõttu. Kostja tugineb VÕS §-dele 1043 ja 1045 lg 1 p 5, mille

kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on

kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele ning kahju

tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või selle sarnase

õiguse või valduse rikkumisega.

13. Liisingulepingu ja selle lõpetamise aktiga on tõendatud, et kostja omandas liisingulepingu nr

xxxx lõpetamisel xxxx Swedbank Liising AS-lt sõiduki Ford Ranger 2.5, tehasetähisega

XXXX, riikliku registreerimismärgiga xxxx (III kd lk 73-85). Sõidukile väljastati 20.07.2010

ka uus tehniline pass, mille kohaselt oli sõiduki omanikuks kostja ja kasutajateks Xxxx ja

Xxxx (III kd lk 126).

14. Kostja ei ole tõendanud oma vastuhagis esile toodud väidet, et ta andis sõiduki Ford Ranger

hageja kasutusse. Hageja vastuväite kohaselt andis kostja sõiduki OÜ Xxxx kasutusse, kes

omakorda andis sõiduki kasutada hagejale. 16.06.2009 sõlmitud allrendilepinguga (III kd lk

139) ja äriregistrikaardi väljavõttega (III kd lk 119) on tõendatud hageja väited, et kostja,

keda esindas lepingu sõlmimisel juhatuse liige Xxxx andis sõiduki Ford Ranger üürile OÜ-le

Xxxx, keda esindas lepingu sõlmimisel juhatuse liige Ilya Volkov. Üleandmise-vastuvõtmise

aktiga (III kd lk 140,154) on tõendatud, et kostja andis sõiduki Ford Ranger üle OÜ Xxxx

juhatuse liikmele Xxxx. Sõiduki esialgses tehnilises passis (III kd lk 125), mille järgi oli

omanikuks AS Xxxx Eesti, oli vastutavaks kasutajaks kostja ning kasutajateks hageja ja

Xxxx. Järelikult oli kostjal sõiduki allüürimiseks lepinguline suhe OÜ-ga Xxxx, kellel oli

omakorda lepinguline suhe hagejaga ning hageja kasutas sõidukit seaduslikul alusel.

15. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kasutas sõidukit õigusvastaselt või viis selle õigusvastaselt

Eestist Vene Föderatsiooni. Kuna kostjal oli sõlmitud sõiduki kasutamiseks allüürileping

OÜ-ga Xxxx, siis allüürilepingu lõppemisest ja kohustusest üürilepingu ese tagastada tuli tal

teatada ja nõue esitada OÜ-le Xxxx, keda esindas Xxxx. Kohtule tõendeid selle kohta, et ta

vastavad nõuded OÜ-le Xxxx esitas, esitatud ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks

hagejale teatanud, et sõiduki tehniline pass on vahetatud ning, et uues tehnilises passis ei ole

hageja märgitud enam sõiduki kasutajaks. Allüürilepingu lõpetamise teadete ja üürilepingu

eseme tagastamise nõuete edastamine hagejale, kes ei olnud OÜ Xxxx juhatuse liikmeks ega

lepingu pooleks või kuriteoteadete esitamine hageja kohta politseile ja prokuratuurile, ei oma

lepingu lõppemise ja lepingu eseme tagastamise seisukohalt õiguslikku tähendust (IV kd lk

8-12, 14-25).

16. Leningradi oblasti Kingissepa Linnakohtu määrusest hagejale administratiivkaristuse

määramise kohta (III kd lk 86-97) nähtub, et 28.08.2013 tegi Kingissepa Linnakohus

kohtumääruse kohtuasjas nr 5-261/2013, millega otsustati konfiskeerida kostjale kuulunud

sõiduk Ford Ranger riikliku registreerimismärgiga xxxx. Kingissepa Linnakohtu määrusega

tuvastati, et hageja vedas 17.02.2012 Kingissepa tolli Ivangorodi tollipunkti kaudu

tähtajaliselt

kuni

17.05.2012

isiklikuks

kasutamiseks

Eestist

välja

Tolliliidu

tolliterritooriumile isiklikuks kasutamiseks sõiduauto Ford Ranger, et 16.01.2013 tehti

Kingissepa tolli Ivangorodi tollipunktis kontrolli käigus kindlaks, et hageja ei viinud

nimetatud sõidukit Tolliliidu tolliterritooriumilt tolli poolt määratud tähtajaks välja, kuna ta

oli 15.05.2012 sunnitud andma sõiduki edasi Xxxxle, kes esitas politseile avalduse sõiduki

tema valdusest ära võtmiseks ning esitas dokumendid, mis tõendasid, et sõiduki omanikuks

on kostja ning, et Xxxx andis sõiduki üle politseitöötajatele. Määruses tuvastati veel, et

Xxxxle väljastatud volikirja kohaselt ei olnud tal õigust hagejalt sõidukit üle võtta.

17. Maanteeameti 19.10.2015 vastusest päringule nähtub, et mootorsõiduk Ford Ranger on

kustutatud Eesti Vabariigi liiklusregistrist 07.11.2014 (III kd lk 98).

18. Kohus on seisukohal, et Leningradi oblasti Kingissepa Linnakohtu määrus on vastuoluline

ega ühti teiste antud tsiviilasjas esitatud tõenditega. Nii nähtub määrusest, et kuigi see on

koostatud hageja kohta tema administratiivõigusrikkumise eest karistamiseks, siis tegelikult

ei ole hagejat administratiivõigusrikkumise eest sisuliselt karistatud, sest määruse kohaselt

konfiskeeriti karistusena Venemaa Föderatsiooni tollieeskirjade rikkumise eest mitte hagejale

vaid kostjale kuuluv sõiduk. Kostja ei ole esile toonud, et antud määrust oleks vaidlustatud.

19. Kohtule esitatud hageja kinnitusega sõiduki üleandmise kohta, Xxxx seletuskirjaga,

volikirjaga ja kinnitusega sõiduki kättesaamise kohta, politsei raportitega ja kriminaalasja

algatamisest keeldumise otsusega (III kd lk 120-132, tõlked lk 158-178) on tõendatud, et

hageja andis sõiduki Ford Ranger kostja esindajale Xxxxle üle 15.05.2012, seega kaks päeva

enne sõiduki Eesti Vabariiki tagasi viimise tähtaega. Järelikult oli kostjal piisavalt aega

sõiduki Eesti Vabariiki tagasi toomise vormistamiseks ja ka tagasi toomiseks.

20. Kuigi Kingissepa Linnakohtu määruses on märgitud, et Xxxxl ei olnud volitust hagejalt

kostja sõiduki ära võtmiseks ja ka Xxxxle väljastatud volikirjast seda ka otseselt ei tulene,

siis nii Xxxx kui ka hageja seletuskirjadega Sankt-Paterburgi tollile on tõendatud, et

mõlemad kinnitasid ja olid veendunud Xxxx õiguses esindada kostjat sõiduki ära võtmisel.

Kuna ka kostja talus Xxxx tegevust sõiduki hagejalt ära võtmisel, siis tuleb TsÜS § 118 lg-st

2 tulenevalt asuda seisukohale, et kostja oli selleks tegevuseks Xxxxle volituse andnud.

Seega asub kohus seisukohale, et hageja tegevuse ja sõiduki konfiskeerimisega põhjustatud

kahju vahel puudub põhjuslik seos, mistõttu tuleb vastuhagi jätta rahuldamata.

21. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud ka talle tekkinud kahju tegelikku suurust,

kuna on esitanud kahju suuruse tõendamiseks 12.10.2015 raamatupidamise tõendi nr 1, mille

kohaselt oli mootorsõiduki Ford Ranger maksumus kostja bilansi järgi konfiskeerimise hetkel

14 487,24 eurot (III lk 108). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju

kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle

harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind). Sõiduki Ford Ranger harilikku

väärtust ehk turuväärtust kostja tõendanud ei ole.

22. Vastuhagi põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka kostja esitatud

kõrvalnõue ehk põhinõudelt arvestatud viivise nõue.

Menetluskulude jaotus

23. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi ca 61,6 % ulatuses, siis tuleb hagimenetluse kulud jätta 61,6% ulatuses

kostja kandja ja 38,4% ulatuses hageja kanda. Vastuhagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb

vastuhagiga seotud menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

24. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaksmäärata pärast

kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik