3-16-2140/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2140

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja - Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Mikk

Kangro

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – A.H.

(isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda

Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

1.1.kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 24 960 eurot (kakskümmend

neli tuhat üheksasada kuuskümmend eurot) A.H.ile (H.; isikukood xxxxxxxxxx) kuuluvale

½ kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga xxxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxxx;

1.2.kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 18 553 eurot (kaheksateist

tuhat viissada viiskümmend kolm eurot) A.H.ile (H.; isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale ½

kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga xxxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxxxx;

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte A.

H. Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna

Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 25.10.2016 taotluse

anda luba

hüpoteekide seadmiseks järgmistele A.H.le kuuluvatele kinnisasjadele: summas 24 960 eurot ½

kaasomandi osale kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxxx ja summas 18 553 eurot kinnisasjale

registriosa numbriga xxxxxxxx. Vastuseks kohtu 26.10.2016 nõudele esitas maksuhaldur taotluse

täienduse, milles täpsustas taotluse aluseks olevaid asjaolusid.

2. Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt.

2.1. Maksuhaldur tegeleb MPM Lahendused UÜ (registrikood 12033536; endine ärinimi MPM

Lahendused OÜ) maksuvõlgade sissenõudmisega. MPM Lahendused UÜ põhivõlg koosneb tasumata

töötuskindlustusmaksest, sotsiaalmaksust, käibemaksust, kogumispensioni maksest, tulumaksust ja

intressist summas 26 824 eurot perioodi 09.2014-10.2015 eest. Deklareeritud, kuid tasumata

maksukohustuste suhtes on maksuhalduril õigus nõuda intressi 0,06% päevas (MKS § 117 lg1).

25.10.2016 seisuga oli arvestusliku intressi suurus perioodi 09.2014-10.2015 eest 9667,84 eurot.

Äriühingu juhatuse liikmeks oli perioodil 25.10.2012 kuni 30.10.2015 A.H..

2.2. Maksuhalduri hinnangul vastustab MPM Lahendused UÜ maksuvõla eest A.H. ning

maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et A.H. on teadlikult ja tahtlikult rikkunud

maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on vastutusotsuse koostamise aluseks

MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. MPM Lahendused UÜ deklareeritud, kuid tasumata

maksukohustused tekkisid A.H.i äriühingu juhatuse liikmeks oleku ajal. Äriühingu

arvelduskonto väljavõttelt on näha, et perioodil 15.04.2014-01.09.2014 on võetud välja sularaha summas

28 400 eurot, misjärel arvelduskontol liikumised puudusid. Lisaks sellele on äriühing tasunud 5000 eurot

SQUARE SEVEN CAPITAL OÜ-le, mis oli A.H.iga seotud äriühing. MPM Lahendused UÜ

oli registreeritud käibemaksukohustuslaste registris perioodil 24.03.2011-08.01.2016 ning äriühing

deklareeris tööjõumakse kuni 10.2015, kusjuures viimane töösuhe lõpetati 30.09.2015. Sealjuures

äriühing käivet ei deklareerinud. Viimati deklareeriti käivet 2014 septembris ja oktoobris vastavalt 1170

ja 1000 eurot. Viimane laekumine äriühingu arvelduskontole toimus AS-lt Tasku Keskus 23.09.2014

summas 360 eurot. Muu hulgas on äriühing deklareerinud töötasu ja tööjõumakse K.K.le

(xxxxxxxxxxxx), kelle kaudu viidi äriühingust välja sularaha. Maksuhaldurile kättesaadavate andmete

kohaselt oli K. K. volitus tegutseda äriühingu raamatupidajana. Maksuhalduri hinnangul on

äriühingust raha väljaviimine seotud isiku kaudu otseses põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega.

Võttes arvesse äriühingu varasemat käitumist ning käibe mahtu, ei ole äriühingu arvelduskontolt sularaha

väljavõtmine, käibe puudumine ning tööjõumaksude deklareerimine reaalset tegutseva äriühingu

tunnuseks. Vastutusotsusega sissenõutav maksusumma koosneb põhivõlast summas 26 824 eurot ning

arvestuslikust intressist summas 9667,84 eurot perioodi 09.2014-10.2015 eest. Kokku on A.

H.le määratav maksukohustus 36 491,84 eurot.

2.3. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse

menetluslikud eeldused on täidetud: MPM Lahendused UÜ-l on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine

ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu õigusvõime.

Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse käigus nõuab maksuhaldur A.H.ilt sisse

MPM Lahendused UÜ deklareeritud, kuid tasumata maksusummad perioodil 09.2014-09.2015. Varaseim

maksudeklaratsiooni esitamise kuupäev oli 10.08.2014. Rakendades kolmeaastast aegumistähtaega,

aegub varaseim sissenõutav maksusumma 10.08.2017. Kui vastutusmenetluse raames tuvastatakse, et

maksuvõlgnevus on tekkinud raskest hooletusest või tahtlusest, aegub varaseim sissenõutav

maksusumma 10.08.2019.

2.4. Maksuhaldur on viinud läbi omapoolseid täitetoiminguid MPM Lahendused UÜ-lt maksuvõla

sissenõudmiseks. Selle tulemusena on selgunud, et äriühingul ei ole pangakontodel maksukohustuse

katteks piisavalt vahendeid. Maksuhaldur on tuvastanud, et äriühingul puudub registervara.

2.5. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse tegemist võib selle sundtäitmine

osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. A.H.il puudub sissetulek,

kuid isik on seotud kolme äriühinguga. Äriühingu eesmärk on teenida omanikule tulu. Maksuhaldur on

seisukohal, et A.H. võib varjata oma tulu, mis iseloomustab isiku käitumist ja suhtumist

maksukohustustesse. Kui isikul puudub sissetulek ning isik varjab tegelikku tulu, siis on ilmne, et ka pärast

rahalise kohustuse määramist jätkub senine olukord ning ei ole eluliselt usutav, et pärast maksukohustuse

määramist hakkaks A.H. näitama enda sissetulekut või tasuma endale dividende. Tulenevalt sellest oleks

A.H.i rahaliste vahendite arvelt sundtäitmine võimatu. A.H.i juhitud äriühingust MPM Lahendused UÜ

viidi välja sularaha summas 28 400 eurot ning lisaks tasuti 5000 eurot A.H.iga seotud äriühingule. Pärast

väljamaksete tegemist äriühingust lõppes sisuliselt ka MPM Lahendused UÜ majandustegevus ning

deklareeriti vaid tööjõumakse, mille

2(6)

tulemusena tekkis deklareeritud, kuid tasumata maksuvõlg. Kuigi A.H. deklareeris tööjõumakse, siis

viimati kanti töötasu üle 15.08.2014 ning viimane laekumine MPM Lahendused UÜ arvelduskontole

toimus 23.09.2014. Nimetatud faktid viitavad, et äriühingus võis toimuda arveldamine sularahas

eesmärgiga teadlikult hoiduda kõrvale maksude tasumisest. Samas, kui äriühingul puudus reaalne

majandustegevus, deklareeriti põhjendamatult tööjõumakse. Sellega tekkis maksuhalduril kahtlus, et

A.H. viis teadlikult ja tahtlikult äriühingust välja rahalisi vahendeid. Äriühingust rahaliste vahendite

väljaviimine ning maksuvõla tekitamine saab olla ainult süüline käitumine. Selline käitumisviis

iseloomustab maksuhalduri hinnangul A.H.i suhtumist avalik-õiguslikesse nõuetesse. Maksuhaldur ei ole

MPM Lahendused UÜ suhtes läbi viinud kontrollimenetlust. Sellest tulenevalt ei ole maksuhaldur

küsinud MPM Lahendused UÜ endiselt juhatuse liikmelt ei teavet ega dokumente äriühingu maksuvõla

väljaselgitamiseks. 25.10.2016 taotluse nr 13-7/00708-1 edastamisega Tallinna Halduskohtusse alustas

maksuhaldur MPM Lahendused UÜ endise juhatuse liikme A.H.i suhtes vastutusotsuse koostamisele

suunatud maksumenetluse. Maksu- ja Tolliameti ülesandeks on maksumenetluse käigus koguda

tõendeid. Kogutud tõendite analüüsimisel selgub, kas maksuhalduril on alus koostada MPM Lahendused

UÜ endisele juhatuse liikmele A.H.ile vastutusotsus või mitte.

2.6. Maksuhaldur on tuvastanud, et A.H.ile kuulub 4 kinnisasja: ½ kaasomandi osa kinnisasjast

registriosa numbriga, ½ kaasomandi osa kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxxx, ½ kaasomandi osa

kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxxxx ja ½ kaasomandi osa kinnisasjast registriosa numbriga

xxxxxxxxx. Kõikidel

kinnisasjadel

koormatised

puuduvad.

Maksuhaldur

on

analüüsinud

kinnisvaraportaalides müüdavaid kinnistuid ning on hinnanud kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx

ligikaudseks väärtuseks 163 640 eurot (A.H.i kaasomandi osa väärtus seega 81 920 eurot),

kinnistu registriosa numbriga xxxxxxx väärtuseks ligikaudu 49 920 eurot (A.H.i kaasomandi

osa väärtus seega 24 960 eurot), kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx ligikaudseks väärtuseks 87

262,83 eurot (A.H.i kaasomandi osa väärtus seega 43 631,41 eurot) ja kinnistu registriosa

numbriga xxxxxxxx ligikaudseks väärtuseks 5148 eurot (A.H.i kaasomandi osa väärtus seega

2574 eurot). Maa-ameti andemete kohaselt oli 2015. aasta 1 ha haritava maa mediaanhinnaks Pärnumaal

2222 eurot, mistõttu oleks Maa-ameti andmete kohaselt oleks kinnistu nr xxxxxxxx ligikaudseks vääruseks

28 441,60 eurot ning kinnistu nr xxxxxxxx väärtuseks 8665,80 eurot, mis teeks A.H.i

osaväärtuseks vastavalt 14 220,80 eurot ja 4332,90 eurot, kokku 18 553,70 eurot. Seega ei kataks Maa

ameti hinnastatistika järgi kinnistute nr xxxxxxx ja nr xxxxxxx müügist saadav tulu maksuhalduri nõuet,

rääkimata täitemenetluse kuludest. Kuivõrd kinnisvaraportaalide ja Maa-ameti hinnakäärid on

maatulundusmaa osas sedavõrd suured, siis maksuhalduril puudub informatsioon kinnistute tegeliku

väärtuse kohta. Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt kuulub A.H.ile sõiduauto Audi

S8 (2007. a, registreerimismärk xxxxxx) ja sõiduauto Audi A6 (2001. a, registreerimismärk xxxxxx).

Maksuhaldur peab otstarbekaks ja põhjendatuks kohtuliku hüpoteegi seadmist A.H.ile

kuuluvate kinnisasjade mõttelistele osadele nr xxxxxxx summas 24 960 eurot ja nr xxxxxxxx summas 18

553 eurot. Nimetatud kinnisasjade hüpoteekide seadmine on proportsionaalne äriühingu

maksuvõlgnevusega ja eeldatavate täitekuludega. Samuti on nimetatud kinnistutele hüpoteekide

seadmine kõige vähem koormav, sest kinnistule nr xxxxxxxx on seatud eluaegne isiklik kasutusõigus.

Maksuhaldur peab Maa-ameti hinnastatistikat usaldusväärsemaks kui kinnisvara müügiportaalide

jooksvate müügikuulutuste hinnaanalüüsi

Maksuhaldur leiab, et tulenevalt eelnevast on põhjendatud kinnistutele nr xxxxxxx summas 24 960 eurot

ja nr xxxxxxx summas 18 553 hüpoteekide seadmine. Nimetatud kinnistute koormamine hüpoteekidega

on kahtlemata vähem koormavam kui kinnistu nr xxxxxxxx koormamine hüpoteegiga. Kuigi kinnistu nr

xxxxxxxx kataks MPM Lahendused UÜ maksuvõlgnevuse ning võimalikud täitekulud, siis arvestades

kinnistule seatud isiklikku kasutusõigust, ei ole nimetatud kinnistu koormamine otstarbekas.

Maksuhaldur on seisukohal, et kinnisasja isiklik kasutusõigus võib tunduvalt vähendada kinnistu väärtust

ning raskendada vara müüki. Lisaks, kuna kinnistu on koormatud kasutusõigusega, eeldab maksuhaldur, et

tegemist on püsiva elukohaga.

2.7. Kuivõrd MKS ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, saab kinnisasja

sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel. Seega peaks hüpoteek tagama ka

eeldatavad

3(6)

täitekulud. Kohtutäituri põhitasu arvutatakse sissenõude suurusest (KTS § 35), milleks on antud juhul 36

491,84 eurot. Nimetatult summalt on kohtutäituri põhitasu 2982,31 eurot, millele lisandub menetluse

alustamise tasu 15,97 eurot ja käibemaks, mis teeb kokku 3597,93 eurot. Lisaks arvestab maksuhaldur, et

kohtutäituri kaasamisega võivad kohtutäituril tekkida võimalikud lisakulud, hinnanguliselt 10%

põhinõudest ehk 3649,18 eurot. Seega on täitemenetluse kulud kokku 7247,11 eurot. Maksuhaldur leiab,

et hüpoteekide seadmine A.H.i kinnistute mõttelistele osadele summas 43 513 eurot on seega

proportsionaalne ja põhjendatud. Maksu- ja Tolliameti taotluse rahuldamata jätmine võib otseselt

mõjutada võlgnevuse sissenõudmist ning sellega kahju tekitamist riigile.

2.8. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur A.H.i vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe

tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tingimuse asjaolu on ära langenud või kui A.H. on

esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt MKS

§-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks

maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui

A.H. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 36 491,84 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.

4. HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib

nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise

viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks

loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

5. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et

pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või

tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1

sätestatud

täitetoimingud.

Maksuhalduril

on

muuhulgas

õigus

taotleda

kinnisasjale,

laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile

hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).

6. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust,

mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib

selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus

ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri

poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik

kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud

loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse

rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse

või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad

kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja

halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

4(6)

7. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest

nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku

rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel

maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu

tegemist vajalikuks.

Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral

põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

8. Maksuhaldur on sisse nõudmas MPM Lahendused UÜ maksuvõlga. Maksuhaldur on

vastutusmenetluse algatanud halduskohtule esitatud loataotlusega (tulenevalt haldusmenetluse seaduse §

35 lg 1 p-st 3 algab haldusmenetlus esimese menetlustoiminguga). Vastutusmenetlus võib alata

halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12).

Maksuhaldur leiab, et A.H. on MPM Lahendused OÜ (nüüd äriühingu vorm usaldusühing)

juhatuse liikmena rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi, mis on aluseks tema suhtes vastutusotsuse

koostamisele MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. A.H. oli maksuvõla tekkimise ajal MPM

Lahendused OÜ (nüüd usaldusühing) juhatuse liige. Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi on A.

H. juhitud äriühingust 2014. aastal välja võetud sularaha kokku summas 28 400 eurot ning

tasutud 5000 eurot A.H.iga seotud äriühingule. Samuti on äriühing deklareerinud tööjõumakse

kuni oktoobrini 2015, kuid sealjuures käivet ei deklareerinud (viimati 2014 septembris ja oktoobris).

Selline tegevus viitab maksuhalduri hinnangul maksuvõla tekitamisele ja selle tasumisest hoidumisele.

Maksuvõla kujunemist näitab maksuhaldur maksukohustuslase kohta tehtud saldopäringu väljavõttes

seisuga 25.10.2016 ning taotluse täpsustuse lisas 1 (tl 33-34). Niisiis on võimalik A.H.i vastutus

äriühingu maksuvõla eest. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

9. Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest.

Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et A.H.i eelnevat maksuõiguslikku

käitumist arvestades võib isik hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel

maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse

sundtäitmine muutuda võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab A.H.i käitumine MPM

Lahendused OÜ juhatuse liikmena (maksuvõla tekitamine, selle tasumisest hoidumine ning äriühingust

raha väljaviimine), mis näitab tema suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust

kahtluseks, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise

vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist.

10. Taotleja on selgitanud, et MPM Lahendused UÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise

toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui 3

kuud – maksuhaldur alustas sissenõudmisega 15.09.2014 (tl 8). On ilmnenud, et äriühingul registervara

puudub ning pangakontodel maksukohustuse katteks vahendeid ei ole. Maksusumma määramise

aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei

esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist ning äriühingu

õigusvõime ei ole lõppenud. MPM Lahendused OÜ on ümber kujundatud usaldusühinguks.

11. Kohus leiab, et valitud abinõu – A.H.ile kuuluvale kinnisvarale hüpoteekide seadmine määratava

maksukohustuse suuruses summas on põhjendatud. A.H.il omab kaasomanikuna nelja kinnisasja ning

maksuhaldur on hüpoteegisumma maksukohustuslase kahe kinnisasja vahel põhjendatult ära jaganud

(selgitused taotluse täienduses). Kohus nõustub maksuhalduriga, et isikliku kasutusõigusega koormatud

kinnisasjale hüpoteegi seadmine ei ole otstarbekas, kuivõrd see raskendab vara müüki ning

maksukohustust saab edukalt tagada teiste maksukohustuslase kinnisasjade arvel. Arvestades

maksukohustust ning maksukohustuslase vara ja selle väärtust, koormab maksuhalduri taotletud viisil

täitetoimingu sooritamine maksukohustuslast minimaalselt ning seeläbi on tagatud ka

5(6)

maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude täitmine. Hüpoteegi seadmine ei piira kinnisasjade

käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude täitmise. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu

sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks.

12. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab MKS § 136¹ lg 3 kohaselt A.H.i vastu suunatud

täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tingimuse asjaolu on ära

langenud või kui A.H. on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, valides

tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et

esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb

tagatise liigist (MKS § 122). Kui A.H. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi

väärtuseks 36 491,84 eurot.

13. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses

on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe

6(6)