3-16-1672/39 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS m e n e t l u s e l õ p e t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-16-1672 Määruse kuupäev 28.10.2016 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi N.L. kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada jalanõud

Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus N.L. kaebuses Tartu Vangla kohustamise nõudes väljastada kaebajale jalanõud;

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda;

3. Kohtumäärus saata Tartu Vanglale ning N.L. koos venekeelse tõlkega.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 17.08.2016 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku N.L. kaebus Tartu Vangla kohustamise nõudes väljastada talle jalanõud. Kaebusest ja selle juurde lisatud dokumentidest nähtus, et N. L. oli 21.06.2016 esitanud vanglale taotluse jalanõude väljastamiseks, kuid taotlus jäeti 13.07.2016 otsusega nr 6-26/358-2 rahuldamata. N. L. esitas seejärel vaide, mis jäeti 23.08.2016 vaideotsusega nr 1-11/312-2 samuti rahuldamata. Vaideotsusest nähtus, et asjaolude muutumise tõttu on kaebajal võimalik esitada uus taotlus jalanõude väljastamiseks, mis rahuldatakse.

Tartu Vangla on 06.10.2016 ja 26.10.2016 kohtule teatanud, et N.L. esitas 23.09.2016 vanglale uue taotluse jalanõude väljastamiseks, mis on rahuldatud ning kinnipeetavale on 13.10.2016 väljastatud sobivad jalanõud.

Kohtu seisukoht

2. Kohtu hinnangul esinevad käesolevas asjas alused menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kaebaja pöördus kohtu poole põhjusel, et talle ei väljastatud vangla poolt uusi jalanõusid, kuid käesolevaks ajaks on jalanõud väljastatud. Seega on kaebaja oma eesmärgi saavutanud. HKMS §

152 lg 1 punkti 4 tuleb tõlgendada laiendavalt, s.o sätte kohaldamine ei eelda kaebuses esitatud nõude formaalselt täpset täitmist vastustaja poolt. Kaebajale küll keelduti jalanõude väljastamisest, kuid asjaolude muutmise tõttu on ta jalanõud pärast kohtusse pöördumist saanud.

Kohus leiab, et menetluse jätkamine HKMS § 152 lg 2 alusel tuvastamisnõudes ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja on soovitud jalanõud vanglalt saanud ning kohtu hinnangul puudub vajadus vangla toimingu võimaliku õigusvastasuse eraldiseisvaks tuvastamiseks isegi kui kaebaja seda taotleks. Selline tuvastamiskaebus ei oleks lubatav ka HKMS § 45 lg-s 2 nimetatud piirangute tõttu.

Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasja nr 3-16-1672 menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 152 lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3-5 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.

Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral sama nõudega samal alusel uue kaebuse esitamine lubatud.

3. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

Kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud ning kohtul puudub info muude kaebaja menetluskulude kohta. Samas leiab kohus, et kaebaja menetluskulusid ei saaks vastustajalt välja mõista, sest kaebajale jalanõude väljastamine ei olnud käesoleval juhul tingitud kohtule kaebuse esitamisest. Jalanõud väljastati vahepeal muutunud asjaolude tõttu, s.o seetõttu, et kaebaja lasi 19.08.2016 nimekirjast kustutada jalanõud, mida tal enam alles ei olnud ning seega tekkis alus kaebajale uute jalanõude väljastamiseks.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks kohtunik