1-16-6757/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-6757

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2016, Tallinn Kohtuasja number 1-16-6757 Kohtukoosseis Meelika Aava, Urmas Reinola, Sten Lind Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 29. septembri 2016. a otsus F.J-i süüdistuses KarS § järgi lühimenetluses 199 lg 2 p 5,9

Apellatsiooni esitaja Kaitsja advokaat Toomas Pilt Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta F.J-i ja tema

kaitsja advokaat Toomas Pildi apellatsioon kui ilmselt id põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. d

Välja mõista F.J-ilt seitsekümmend kaks Eesti Vabariigi kasuks 72 ( ) eurot

määratud kaitsjale advokaat Toomas Pildile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Summa tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 29. septembri 2016 tunnistati . a otsusega lühimenetluses F.J süüdi

KarS § järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 199 lg 2 p 5,9

kohaselt

1 aasta 6 vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti

2(3)

kuud vangistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 29. aprillist 2016. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva.

2.

F.J mõisteti süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna uuesti

ajavahemikul 20. märtsist 2016 kuni 29. aprillini 2016 pani Tallinna linna kauplustest toime 9 vargust, millest 3 jäid katse staadiumi.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja advokaat Toomas Pilt, kes id d süüdistatav ja

vaidlustavad kohtuotsust vaid mõistetud karistuse osas. Süüdistatav taotleb jätta talle mõistetud

vangistus osaliselt täitmisele pöörata või lühendada karistuse tähtaega. Kaitsja taotleb lühema vangistuse mõistmist.

Taotlusi takse sellega, et

põhjenda F.J-i süü ei ole suur. Kolm kuritegu jäi katse

staadiumi ja kaup Karistust kergendavaks on kauplusele tagastatud, mistõttu kahju puudub. asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav leiab, et

tingimuslik vangistus võib tema käitumisele rohkem positiivset mõju avaldada kui reaalne vangistus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab

üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt

selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11.

peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata

jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid

ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud

seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea

vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.

Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) - ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü

3(3) suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles või allapoole sanktsiooni -

keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Maakohus mõistis F.J-ile karistuseks vangistuse 2 aastaks 3 kuuks, s.o alla sanktsiooni keskmist määra.

Apelleeritud kohtuotsuse lehekülgedel 12 kuni 13 on maakohus väga põhjalikult põhjendanud

süüdistatavatele karistuse mõistmist, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks neid motiive korrata.

Kohtukolleegiumi hinnangul jättis maakohus põhjendatult karistust kergendava asjaoluna arvestamata kahetsuse, sest see ei ole . Ta on ka varem oma tegusid kahetsenud, kuid puhtsüdamlik vaatamata sellele jätkab kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemist on ta jätkanud

kohe pärast vanglast vabanemist. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et tema kahetsus on

avaldatud eelkõige seetõttu, et saavutada kergema karistuse mõistmine. Seetõttu märgitakse

maakohtu otsuses põhjendatult, et tegemist on isikuga, kes paneb järjepidevalt toime vargusi, mistõttu teda on võimalik karistada vaid reaalse vangistusega lleegium nõustub maakohtu . Kohtuko

seisukohaga, et senise kohtupraktika kohaselt peab olema iga süüdistatavale mõistetud karistus eelmisest raskem.

Seega on kaitsja apellatsioon d ja süüdistatava ja id karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu kohtukolleegium need

jätab läbi vaatamata.

5. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 5 alusel määratud kaitsjale advokaat Toomas Pildile tasu väljamaksmise pabertaotluse pealdisena ja määras talle välja maksta 72 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsja KrMS § 180 lg 1 le makstav tasu menetluskulu. 1 sätestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1

nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.

Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse F.J-i htes muutmata, siis jäävad su menetluskulud süüdistatava enda kanda.

6. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et F.J-ile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks a de lust ei anna. Seega on kaitsja apellatsioon d ning ringkonnakohus süüdistatava ja id ilmselt põhjendamatu jätab juhindudes KrMS § 326 lg st 3 läbi vaatamata. need -