1-13-84/47 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-13-84

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-84 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi

Viru Vangla materjalid A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu A.H, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, iharidus, elukoht xxxx põh

Karistuse kandmise algus 28.05.2016 28.11.2016 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A.H

Kohtumääruse peale on õigus esitada Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, Viru

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 23.09.2016 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava A.H id vangistusest htaega vabastamiseks. tingimisi enne tä

A.H tunnistati Viru Maakohtu 23.01.2013 ko 199 lg 2 p 4 htuotsusega süüdi KarS § 121, järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel

liitkaristuseks

jäeti karistus tingimisi täitmisele pööramata 18 kuulise katseajaga. Katseaja kestel pidi A.H

täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 22.05.2014 p 1-5

kohtumäärusega pöörati Viru Maakohtu 23.01.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse

2 ärakandmata osa, 6 kuud vangistust, täitmisele. A.H kannab nimetatud karistust alates 28.05.2016.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral. isik varguse ja Käesolevat karistust kannab

kehalise väärkohtlemise eest. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude

toimepanemise eest, kus on kasutatud ka vägivalda. Kuritegude toimepanemise ajendiks on alkoholiprobleemid ning majandusliku kasu saamine. Toimepandud kuriteod on jäänud samaks,

ka eelmiste kuritegude puhul on kasutatud vägivalda (röövimised ja vargused). Kuritegude

toimepanemise soodusteguriks on . Kinnipeetavale ei ole koostatud sõltuvusainete tarvitamine

individuaalset täitmiskava, kuna tema karistusaeg on lühem kui üks aasta. Isiku käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära ning kanda jääb kandnud 5 kuud tal veel 1 kuu vangistust.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul.

Kinnipeetav elas enne vangistust xxxx. Peale vangistust asub kinnipeetav elama aadressile xxxx,

korterisse, mille ema talle ostis. Tegemist on 1-toalise korteriga, kus kinnipeetav hakkaks

üksinda elama. Hetkel ei ela selles korteris kedagi. Korteri omanik on kinnipeetava ema. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Isikul on omandatud põhiharidus. Ta on

õppinud tisleri erialal, kuid õpingud jäid pooleli seoses tööle asumisega. ka kutsekoolis

Enesetäiendamisse suhtub isik skeptiliselt. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Isik omab nii ametliku kui ka mitteametlik kogemust ehitusel. Enne vangistust kinnipeetav

u töö ei töötanud,

saades oma sõnul töövõimetuspensioni 40 eurot kuus (vangla andmetel töövõimetus puudub).

Väidetavalt on t võimalus minna mitteame ööle ehitusele isikul peale vabanemis tlikult t Tallinnasse, mille ta on ka endale seadnud. Vangistuses ei ole isik

eesmärgiks töötamisest huvitatud , et Toimepandud kuritegu , väites ta on vanglas vaid 2 kuud ja pole mõtet tööle asuda.

on seotud rahalise kasu saamisega (varastatud telefon). K-raha andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi 265,61 euro ulatuses.

Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad ema T J, kasuisa A

J. Kinnipeetava , tädi M ja tütar M isa xxxx, nendega on on surnud. Tütar ja ta ema elavad suhted säilinud, kuid koos ei elata. Kõige

rohkem suhtleb kinnipeetav vangistuse ajal emaga telefoni, kokkusaamiste ning kirjavahetuse

teel. Isikut tema on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mistõttu on alust arvata, et

suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga tuttavad. Kuriteod on isik toime pannud üksinda. Riskivale ja hoolimatule elus iilile viitavad korduvad röövimised ja vargused. Käesolev t kuritegu on toime pandud alkoholi tarvitamise käigus. Ühise alkoholi tarvitamise käigus lõi isik

k Kinnipeetav ise alkoholi annatanut, kinnipeetava enda sõnade kohaselt teda provotseeriti. tarvitamises probleeme ei näe, väidetavalt tarvitas umbes 2 korda nädalas alkoholi. Vangistust kandma tuli kinnipeetav alkonarkojoobes. Kuna isik ei n probleeme alkoholi tarvitamises, ja äe siis ei ole tal ka motivatsiooni sellest loobuda. Väidetavalt sai kinnipeetav enne vangistust töövõimetuspensioni, kuid ei mäleta kui suure protsendi ulatuses ta töövõimetu oli. Vanglas ta ,

töövõimetust diagnoositud pole. Isikut on korduvalt karistatud samade kuritegude eest, millest nähtub, et isik ei mõtle tegude tagajärgedele või tagajärjed pole piisavalt mõjusad hoidmaks ära

,

kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava eesmärgid on ebamäärased, väidetavalt soovib peale vangistust tööle asuda, kuid samas väidab, et enne vangistust ei töötanud kuna oli töövõimetus. , Isik on rikkunud kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid ning karistus on pööratud täitmisele. Enda sõnul oli haige, mistõttu ta ei saanud kahel korral kriminaalhooldaja juurde minna. Isikut

on korduvalt karistatud . väärteokorras Sõltumata eelnevatest karistustest jätkab kinnipeetav

3 kuritegude toimepanemist. kinnipeetava poolt Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 58% (keskmine risk), vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus (kõrge risk) Lähtuvalt eeltoodust sama aja jooksul on 59% . ei toeta Viru Vangla

A.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks A.H vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist, teeb vangla ettepaneku määrata A.H-le

katseaeg kuni 28.11.2016 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime

panemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega kuni 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata A.H-le KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, sõnade kohaselt on et kinnipeetava ema T J kinnipeetava on b xxxx). A.H suhted sugulastega head. Tütre emaga suhted säilinud (ela on sugulaste poolt koju oodatud. Ema ei tea kinnipeetava suhtlusringkonda. Ema sõnul puuduvad A.H probleemid sõltuvusainete tarvitamisega. Kinnipeetava ema koos kasuisaga elavad omaette elamispinnal aadressil xxxx. Ema sõnul enne vangistust elas poeg üürikorteris aadressil

xxxx. Rahvastikuregistri andmetel A.H elukoht puudub. Varasemalt on kinnipeetav elanud xxxx valla sotsiaalmajas aadressil xxxx, xxxx ja amus aadressil xxxx Vabanedes ühisel .

tingimisi ennetähtaegselt ei ole A.H kindlat töökohta. Puuduvad ka kokkulepped töökoha osas. Ema sõnul enne vangistust A.H tegeles juhutöödega, põhiliselt korterite

remondiga. Ema vanadekodus sanitarina j töötab a kasuisa on pensionär. Vabanemisjärgselt on

A.H olemas sugulaste materiaalne toetus. Karistusregistri andmetel on kinnipeetavat

korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vangistuses on ta viibinud korduvalt. Käesolevat

vangistust kannab A.H katseaja tingimuste rikkumise eest. Teda on karistatud teise inimese peksmise ja võõra vallasasja äravõtmise dusliku omastamise eesmärgil eest selle ebasea . Varasemalt on teda volilise sissetungi eest. karistatud varavastaste süütegude, röövimise ja oma

Korduvad süüteod viitavad A.H riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele

käitumisele. Kuriteo sooritamise soodusteguriks on mõnuainete kuritarvitamine. Positiivseks asjaoluks on see, et A.H on olemas kindel elukoht ning ema T J materiaalne ja

moraalne toetus. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks A.H vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata A.H-le katseaeg kuni 28.11.2016 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise

tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega kuni 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata A.H-le KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,4,7,8 sätestatud kohustused.

A.H kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Esialgu läheb ta Töötukassasse, sealt aidatakse tal tööd leida.

Ta on suuteline vabaduses hoiduma sõltuvusainete tarvitamisest. Ta on suuteline täitma kontrollnõudeid, ongi hea, kui need määratakse.

Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

KrMS § 432 lg 33

teatanud, et A.H tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega

vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 06.09.2016 koostatud kinnipeetava kohta iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu

vangla A.H ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav on kriminaalkorras at

karistatud viiel korral. Varasematele karistustele vaatamata on A.H jätkanud kuritegelikku tegevust, millest tuleneb, et mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. Olukorras, kus

kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks ühiskonna heaolu tema

ennetähtaegse vabastamise korral ohus Viimati tunnistati A.H süüdi Viru Maakohtu tatud.

23.01.2013 kohtuotsusega KarS § 121, § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel

4

vangistusega 6 kuud. KarS § 74 lg 1,3 alusel otsustati kari tust mitte pöörata täitmisele s

katseajaga 18 kuud

- . Katseaja kestel pidi A.H täitma KarS § 75 lg 1 p 1 5 sätestatud

kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 22.05.2014 kohtumäärusest, millega karistuse kandmata osa

täitmisele pöörati, mh tuleneb, et „kriminaalhooldus A.H suhtes on ebaõnnestunud, kuna

isik ei suutnud järgida kontrollnõudeid. … A.H ei ilmunud registreerimisele kriminaalhooldusosakonda 15.04.2014, 23.04.2014, 28.04.2014 ja 6.05.2014. Mõjuvaid põhjusi

sel istus ja leks A.H ei esitanud.“ Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud kar

tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et

süüdimõistetu poolt katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu

poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt ingimisi ennetä t htaegsel vabastamisel.

Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt

oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo

toimepanemise riskifaktoriks. Eelmainitud iseloomustuse kohaselt on A.H poolt üldise

kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 58%

(keskmine risk) ja 59 tema puhul olemas arvestatav uute kuritegude % (kõrge risk). Seega on

toimepanemise tõenäosus. Ta on ohtlik konkreetsele täiskasvanule ja avalikkusele (risk ühiskonnas). Iseloomustusest tuleneb, et A.H kehtivaid distsiplinaarrikkumisi ei ole. Kuigi vangistatu õiguspärane käitumine vangistuses on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus, pole eeltoodud asjaolu ülimuslikult sedavõrd tähtis, et analüüsist välja jätta isiku

varasemad kuriteod ning ainuüksi selle pinnalt saaks teha põhjendatud otsuse isiku

ennetähtaegseks vabastamiseks. Prokurör peab vajalikuks rõhutada, et karistuse tervikuna

ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. ei toeta Lähtudes eeltoodust prokuratuur A.H

tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõi tutvunud prokuröri arv stetu, amusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu A.H ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral ning vangistuses on ta viibinud korduvalt. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest

karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud,

vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Viru Maakohtu 23.01.2013 kohtuotsusega

mõistetud tingimuslik karistus pöörati täitmisele, kuna isik ei suutnud järgida talle katseajaks pandud käitumiskontrolli nõudeid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudab järgida kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi ning kats edukalt läbida eaja . Iseloomustusest

nähtuvalt on kinnipeetaval olnud probleeme alkoholija narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, ka käesolevat karistust

tuli isik vanglasse kandma, olles alkoja narkojoobes. Vabanemisel puudub isikul garanteeritud töökoht. Kuivõrd isik on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil,

puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti

kuritegelikul korduva e teele. Vangla hinnangul on üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus

kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 58% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise

5 tõenäosus sama aja jooksul on 59%. Seega on kinnipeetava puhul olemas arvestatav uue kuriteo

toimepanemise risk. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega

vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et A.H puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning et

vabanemisel on tal olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu

kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis. -

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik