2-16-3381/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-3381

Tsiviilasi

MB avaldus MitSardinia OÜ ajutise halduri

nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. septembri 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MB määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Võlausaldaja: MB, lepinguline esindaja Andrei Urbanik

Võlgnik: MitSardinia OÜ, seaduslikud esindajad AP, MS

ja PA

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22. septembri 2016 määrus ja saata asi menetluse

jätkamiseks esimese astme kohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. MB (võlausaldaja) esitas 2. märtsil 2016 Harju Maakohtule pankrotiavalduse MitSardinia

OÜ

(võlgnik)

pankroti

väljakuulutamiseks.

Maakohus

võttis

pankrotiavalduse

5. septembril 2016 menetlusse.

2. Maakohus pidas 21. septembril 2016 kell 10.30 eelistungi, kuhu võlausaldaja ega võlgnik ei

ilmunud. Samal päeval kell 14.06 teatas võlausaldaja esindaja, et äkilise haigestumise tõttu ei

saa ta istungil osaleda. Järgmisel päeval, st 22. septembril 2016 esitas võlausaldaja esindaja

perearstikeskuse tõendi haigestumise kohta.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus jättis 22 septembri 2016 määrusega (vaidlustatud määrus) võlausaldaja avalduse

ajutise halduri nimetamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 16 lg 3 alusel rahuldamata ja lõpetas

PankrS § 15 lg 7 alusel pankrotiasja menetluse. Maakohus leidis, et võlausaldaja esindaja ei ole

õigeaegselt teatanud istungile ilmumata jätmisest ega ole seda ka põhistanud.

2 (3)

MÄÄRUSKAEBUS

4. Võlausaldaja esitas vaidlustatud määruse peale 7. oktoobril 2016 määruskaebuse, milles

palub määruse tühistada.

Maakohus leidis vääralt, et võlausaldaja esindaja istungile ilmumise takistus või sellest

teatamata jätmine ei ole põhistatud. Võlausaldaja esindaja teatas istungi toimumise päeval, et

ta haigestus äkiliselt ega saa istungile tulla. Samuti esitas esindaja järgmisel päeval arstitõendi

istungilt puudumise põhjendamiseks. Seega on esindaja ilmumata jätmine põhistatud.

Põhjendamatu on ka maakohtu seisukoht, et taotlus uue istungiaja määramiseks esitati

hilinenult. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) ei näe ette, et kohtusse ilmumise takistusest

tuleb teatada enne istungi toimumist. Esindaja teavitas kohut haigestumisest koheselt, kui

terviseseisund seda võimaldas.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on sisuliselt põhjendatud ja maakohtu vaidlustatud

määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks.

7. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele TsMS-s sätestatut, kui PankrS-st

st ei tulene teisiti. Seega tugines maakohus asja lahendamisel põhjendatult TsMS-le. Samas

jättis kohus võlausaldaja avalduse ennatlikult rahuldamata ja lõpetas asjas menetluse, sest

määruse tegemise ajaks põhistas võlausaldaja esindaja, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks

mõjuv põhjus.

8. Kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, siis peab ta TsMS § 345

kohaselt sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama.

Ringkonnakohus nõustub võlausaldajaga, et nimetatud sättest ei tulene kohustust teatada

kohtusse ilmumise takistusest enne istungi toimumist. Istungi toimumise päeval teavitas

võlausaldaja esindaja kohut haigestumisest. Puudub alus hinnata, et seda ei tehtud koheselt, kui

terviseseisund teate saatmist võimaldas. Kuna maakohus tegi määruse järgmisel päeval, siis ei

ole kohane maakohtu põhjendus, et võlausaldaja esindaja jäi haigusest teavitamisega hiljaks.

Samuti leidis maakohus ekslikult, et võlausaldaja ei ole põhistanud istungile ilmumata jätmist.

TsMS § 422 lg 2 näeb ette, et oma haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumast,

esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda

takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise

tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Üldisemalt tähendab

põhistamine vastavalt TsMS § 235 esimesele lausele väite põhjendamist selliselt, et põhjenduse

õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Tulenevalt tervisetõendi hankimise

eripärast ja võttes arvesse sellele toimingule kuluvat aega, tuleb lugeda istungilt haiguse tõttu

puudumine vähemalt esialgselt piisavalt põhistatuks ka siis, kui menetlusosaline või esindaja

teatab kohtule oma haigestumisest.

9. Ringkonnakohus leiab, et pole põhjust kahelda OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskuse

perearsti JS 22. septembri 2016 tõendi usaldusväärsuses, kuna tõend on vormistatud ja välja

antud 30. jaanuaril 2016 jõustunud menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase

ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava

tõendi ja väljaandmise korra alusel.

3 (3)

10. Eelnvast nähtub, et võlausaldaja esindaja on istungile ilmumise takistusest kohtule kohaselt

teatanud ja seda ka piisavalt põhistanud. Menetluse lõpetamiseks puudus alus ja maakohtu

vaidlustatud määrus tuleb tühistada. Maakohus saab jätkata pankrotiasja läbivaatamist.

11. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

12. Hagita menetluses võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause järgi maakohtu menetlust lõpetava

määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud, kui seadusest ei tulene

teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega

sätestatud juhul.

Menetlust lõpetavaks määruseks loetakse neid hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi

lahendatakse (Riigikohtu 28. mai 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14). Praegusel juhul ei

tee ringkonnakohus menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3 esimene lause

määruskaebuse esitamise õigust.

Samuti ei tulene PankrS-st õigust kaevata ringkonnakohtu määruse peale, millega tühistatakse

PankrS § 16 lg 3 ja § 15 lg 7 alusel tehtud maakohtu määrus.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm